Pilvemets (udumets): määratlus, omadused ja levik mäestikes

Pilvemets või udumets on (tavaliselt) troopiline või subtroopiline, igihaljas, mägine, niiske mets. Selles on pikaajaline, sagedane või hooajaline madal pilvkate, tavaliselt lagedal tasemel.

Pilvemetsades on maapinda ja taimestikku sageli kaetud samblad. Sellised sammaldunud metsad tekivad tavaliselt mägede sadulates, kus pilvedest tulev niiskus püsib.

Nende kõrgus merepinnast varieerub 500 m kuni 4000 m. Sageli on olemas konkreetne kõrgus, kus keskkond on pilvemetsale sobiv. Selles on taimestiku tasemel udu, mis vähendab otsest päikesevalgust ja kaotab vesise udu. Suur osa niiskusest jõuab taimedeni udu tilkumise teel, kus udu kondenseerub puulehtedele ja tilgub seejärel allapoole maapinnale.

Omadused ja ökosüsteemi eripära

Udu ja niiskusevahetus: Pilvemetsades on tavaline, et pilvede kondenseerumine puude ja taimestiku pinnal (nn "cloud/fog drip") annab suuri lisaveekoguseid, mis hoiavad ökosüsteemi niiskena ka kuivematel perioodidel.
Rikkalik epifüütide mitmekesisus: oksadel, tüvedel ja lehtedel kasvavad rohkusena samblad, sõnajalad, orhideed, bromeliad ja muud epifüüdid, mis moodustavad olulise osa elupaigist.
Puude vorm ja struktuur: puud on sageli madalad, väändunud ja kaetud samblike ning sammaldega; metsakatus võib olla tihke, kuid puude kasv aeglane tingituna jahedamast ja niiskemast kliimast.
Mullad ja tootlikkus: mullad on tihti orgaanilised ja happelised, orgaanilise aine ladestumine on suur, lagundamine aeglane ning toitainete ringlus erineb madalamate laiuskraadide metsadest.
Rikkalik elurikkus ja endeemia: pilvemetsad toetavad suurt hulka liike — eriti linde, kahepaikseid, selgrootuid ja taimi — ning palju liike on piiratud ainult konkreetsete mäeahelike või kõrguste aladega.

Levik mäestikes

Pilvemetsi leidub maailma paljudes mäestikes ja saareriikides laiuskraadist sõltumata: Kesk- ja Lõuna-Ameerika Andid ja Kesk-Ameerika mäestikud (nt Costa Rica Monteverde), Mehhiko ja Kariibi saarte kõrgemad alad, Aafrika kõrgemad mäeahelikud (nt Rwenzori, Kamerun), Madagaskar, Aasia mäestikud (Himaalaja alamad, Ida-Aasia ja Kagu-Aasia kõrged alad, Western Ghats Indias), Uus-Guinea ning Vaikse ookeani saarte ja Hawaii kõrgemad osad. Kõrgus, kus pilvemets moodustub, sõltub nii piirkonna kliimast kui ka laiuskraadist: lähim ekvaatorile, pilvepiir võib olla madalamal (näiteks ~500–1500 m), kõrgemini laiemates laiuskraadides (kuni ~3000–4000 m).

Elustik

Pilvemetsad on tuntud oma rohke epifüütide, sammalde ja sõnajalgade koosluse poolest. Samuti elavad seal spetsialiseerunud linnuliigid (nt rähnid, toredad trogonid ja paljud pisilinnud), mitmed endeemilised kahepaiksed (nagu mõned konnad) ning rohke selgrootute mitmekesisus. Metsi iseloomustab ka kõrge endeemia — paljud liigid on piiratud väga kitsaste aladega ning sõltuvad spetsiifilisest niiskusest ja temperatuurioludest.

Kliimaplatvorm ja hüdroloogiline roll

Pilvemetsad mängivad olulist rolli kohalikus ja piirkondlikus veeringes: nad püüavad ja suunavad uduvee (fog drip) ning toetavad allikate ja jõgede voolavust. Paljudes piirkondades sõltuvad ülal- ja alamvoolu kogukonnad neist metsadest joogivee ja põllumajandusvee allikana.

Kaitseolukord ja ohud

Inimtegevus: lageraie, põllumaaks raiumine, karjatamine ja asustuse laienemine on paljudes kohtades viinud pilvemetsade kahanemisele ja killustumisele.
Kliimamuutus: globaalne soojenemine võib tõsta pilvepiiri ja vähendada udu püsimist sobival kõrgusel, mis omakorda ohustab pilvemetsade ökoloogiat ning vee kogumist.
Invasiivtaimed ja –loomad: võõrliikide sissetung võib muuta kohalikku koostist ja konkurentsisituatsiooni.

Kaitse- ja taastamismeetmed

Meede aastapikkuseks kaitseks: kaitsealade, rahvusparkide ja ökosüsteemi kaitsealade loomine ning nende tõhus haldus.
Taastamine: raiutud alade jällemetsastamine kohalike liikidega ning koridoride loomine liikide liikumiseks.
Kogukonnapõhine juhtimine: kohalike kogukondade kaasamine kaitse- ja majandamismeetmetesse, säästva eluallika loomine ning haridusprogrammid.
Teadusuuringud ja seire: udu ja pilvepiiri muutuste jälgimine, bioloogilise mitmekesisuse inventuurid ning kliimamudelite tõlgendamine kohalikuks planeerimiseks.

Tähelepanuväärne: pilvemetsad on nii bioloogiliselt väärtuslikud kui ka praktiliselt olulised — nad varustavad inimesi veega, tagavad elupaiku paljudele liikidele ning aitavad kliimat reguleerida. Nende säilitamine nõuab nii kohalikku kui ka rahvusvahelist koostööd.

Puupärnikud pilvemetsas Mount Kinabalul, Borneo

Üks Monteverde pilvemetsa kaitsealal Costa Ricas asuvas Monteverde pilvemetsa looduskaitsealal asuva taevasõidu rippsildadest.

Küsimused ja vastused

K: Mis on pilvemets?

V: Pilvemets on metsatüüp, mis on troopiline või subtroopiline, asub kõrgel mägedes ja sisaldab peamiselt igihaljaid puid.

K: Mis on pilvemetsale iseloomulik tunnus?

V: Pilvemetsale on iseloomulik, et õhus on suur hulk vett ja pilvkate on suure osa aastast tavaliselt samal kõrgusel kui lage.

K: Millist taimestikku leidub pilvemetsas?

V: Pilvemetsas leidub sageli maapinda katvaid samblaid ja seal kasvavad ka suured taimed.

K: Kus kasvavad tavaliselt sammaldunud metsad?

V: Sammalikud metsad kasvavad tavaliselt mägede sadulates, kus tuul ei saa pilvedest niiskust ära puhuda.

K: Millisel kõrgusel kasvavad pilvemetsad?

V: Pilvemetsad kasvavad 500 kuni 4000 meetri kõrgusel merepinnast.

K: Miks saavad pilvemetsad vähem päikesevalgust?

V: Pilvemetsad saavad vähem päikesevalgust, sest nad kasvavad tavaliselt seal, kus udu on täpselt sellel kõrgusel, kus taimed kasvavad, nii et päikesevalgust on vähem, et udu ära põletada.

K: Kuidas võtavad paljud pilvemetsade taimed vett?

V: Paljud pilvemetsas kasvavad taimed võtavad vett udutilkade kaudu, mis tähendab, et vesi moodustab puulehtedele tilkasid ja tilgub seejärel maapinnale.