Deimatiline kaitse

Deimatiline kaitse on see, kui saakloomad ehmatavad röövloomi ja saavad nii aega põgeneda. Röövloom saab šoki ja hüppab sageli ehmatusest tagasi. Paljud saakloomad kasutavad seda taktikat, kui kiskja jõuab lähedale. See on kiskja vastane kaitse.

See meetod on võltsing, kui tõeline aposemaatiline hoiatussignaal on ehtne. Paljud konnaliigid panevad hoiatusnäidud välja; kuid ainult mõnedel neist liikidest on mürginäärmed.

Näidendid liigitatakse deimatiliseks või aposemaatiliseks vastavalt neid nägevate loomade reaktsioonidele.

Kui röövloomad ehmatavad esialgu, kuid õpivad näitlevat saaki sööma, loetakse näitamist deimatiliseks ja saakloom blufib;
Kui nad jätkavad saagi vältimist pärast selle maitsmist, peetakse seda näitust aposemaatiliseks, mis tähendab, et saak on tõeliselt ebameeldiv.

Teisel juhul on käitumine nii deimatiline kui ka aposemaatiline. See ehmatab kiskjat ja näitab tõesti, et saak on halb süüa.

Klassikaline juhtum: äkki ilmnesid ehmatavad silmapunktid

Küsimused ja vastused

K: Mis on deimatiline kaitse?

V: Deimatiline kaitse on see, kui saakloomad ehmatavad röövloomi ja saavad aega põgeneda.

K: Mis juhtub kiskjal, kui ta ehmatab deimatilise kaitse kaudu?

V: Deimatilise kaitse kaudu ehmatamise korral saab kiskja šoki ja hüppab sageli tagasi.

K: Mis on deimatilise kaitse eesmärk?

V: Deimatilise kaitse eesmärk on anda saagile aega kiskja eest põgenemiseks.

K: Mille poolest erineb tõeline aposemaatiline hoiatussignaal deimatilisest kaitsest?

V: Tõeline aposemaatiline hoiatussignaal on ehtne, samas kui deimatiline kaitse on võltsing.

K: Millised liigid annavad sageli hoiatusmärke?

V: Paljud konnaliigid teevad hoiatusnäidud.

K: Kas kõikidel hoiatusnäidetega konnaliikidel on mürginäärmed?

V: Ei, ainult mõnedel hoiatusnäidetega konnaliikidel on mürginäärmed.

K: Kuidas liigitatakse näitusi deimatiliseks või aposemaatiliseks?

V: Näidendid liigitatakse deimatiliseks või aposemaatiliseks neid nägevate loomade reaktsiooni järgi.