Abtsess (abscessus) — definitsioon, sümptomid, põhjused ja ravi

Abtsess (ladina keeles abscessus) on mädanik, mis tekib siis, kui mädane sisu koguneb keha koesse. Sageli näeb abtsess välja nagu ümmargune või ovaalne punetav ja paistes piirkond, mis on valu- ja temperatuuritundlik. Karbunklid on mitu üksteisega seotud juuksefolliikulite abstsessi.

Sümptomid

Levinumad abstsessi sümptomid on:

• piirkondlik punetus, turse ja puudutamisel soojus;
• tugev või valutav valu; mõnikord pulseeriv tunne;
• turse, mis võib tunduda "täis vedelikku", kui seda vajutada;
• nahal võib moodustuda nähtav mädakolle, mis lõpuks võib lõhkeda ja mäda väljutada;
• süsteemsed sümptomid raskema infektsiooni korral — palavik, külmavärinad ja väsimus.

Põhjused ja riskitegurid

Abtsessi põhjustab tavaliselt bakteriaalne infektsioon. Sageli esineb ühe infektsiooni käigus mitu erinevat bakteri tüüpi. Ameerika Ühendriikides ja paljudes teistes maailma piirkondades on kõige sagedasem haigustekitaja MRSA (metitsilliiniresistentne Staphylococcus aureus). Harva võivad abtsessi põhjustada ka parasiidid, mis on mõnes arengumaades tavalisem.

Tuntud riskitegurid:

• nahavigastused, hammustused või sisse lõigatud haavad;
• halvasti ravitud või ravimata nahainfektsioonid;
• diabeet, immuunpuudulikkus (nt ravimid või HIV), mis suurendavad nakkuse tekkimise riski;
• kroonilised nahahäired (nt ekseem) ja sagedane naha hõõrumine;
• veenisiseste uimastite tarvitamine — kuni 65% selliste inimeste seas tekib mädanik.

Diagnoos

Enamiku naha- ja pehmete kudede abstsesside diagnoos põhineb kliinilisel vaatlusel — arst hindab naha välimust, turset ja valulikkust. Mõnikord kasutatakse täiendavaid uuringuid:

• ultraheli — abstsessi eristamiseks tsüstist või cellulitisest ja drenaaži planeerimisel;
• arvutitomograafia (CT) või magnetresonantstomograafia (MRI) — vajalikud sügavamate või kõhupiirkonna/ päraku ümbruse abstsesside puhul, et hinnata infektsiooni ulatust;
• mäda kultiveerimine — kui planeeritakse antibiootikumi ravi või kui infektsioon kordub, aitab bakterit tuvastada ja ravimit sihipäraselt valida.

Ravi

Enamiku naha- või pehmete kudede abstsesside esmaseks ja kõige efektiivsemaks raviks on selle lahtilõikamine ja mädaniku väljutamine (incision and drainage). Põhimõtted:

• drenaaž tehakse tavaliselt lokaalanesteesia all; sügavamate ja suuremate abstsesside korral võib olla vajalik operatsioon või haiglaravi;
• mäda võidakse võtta proovi jaoks kultuuriks, eriti kui on varem olnud MRSA või ravi ebaõnnestunud;
• Antibiootikumid — tervetel inimestel ei ole need tavaliselt vajalikud pärast adekvaatset drenaaži. Antibiootikumid on näidustatud, kui esinevad süsteemsed sümptomid (palavik, leviv punetus), nakkus on laiem (cellulitis), patsient on immuunpuudulikkusega, diabeetiline või kui abstsess on väga suur, sügav või korduv. Ravi valik võib olla suunatud MRSA-le sõltuvalt kohalikust bakteriprofiilist.
• haava hooldus: uusimad uuringud näitavad, et pärast drenaaži võib haava sulgeda (primaarne sulgemine) või jätta kontrollitud kinnise haavana paranema — see võib kiirendada paranemist ega pruugi suurendada tüsistuste riski; arst otsustab vastavalt olukorrale.
• mõnel juhul pole nõelaga aspireerimine piisav — nõel ei pruugi eemaldada kogu pesastunud kudet, seetõttu on sageli vajalik lahtilõige.
• valuravi ja lokaalsed soojarakendused võivad kergendada sümptomit enne ja pärast protseduuri; oluline on hoida haava puhtana ja järgida arsti juhiseid.

Tüsistused

Kui abstsessi ei ravita korralikult, võivad tekkida tõsisemad probleemid:

• leviv nahaalune infektsioon (cellulitis) või lümfangiit;
• veres leviv infektsioon (sepsis) eriti nõrgenenud immuunsusega inimestel;
• kroonilised või korduvad abstsessid ning armistumine;
• siseelundite või sügavama pehme koe abstsessid, mis võivad nõuda operatsiooni.

Ennetamine ja esmaabi

• hoia nahka puhtana ja kuivana, ravi õigeaegselt väikesed haavad ja kriimustused;
• ära pigista ega torgi abstsessi ise — see võib viia nakkuse levikuni;
• väldi isiklike hügieenitarvete jagamist (rätikud, pardlid, habemenoad), eriti kui peres on MRSA-saastatus;
• inimesed, kes kasutavad veenisüstlasi, peaksid järgima steriilseid süstimisvõtteid ning saada vajadusel tervishoiutoetust nakkuste vältimiseks;
• diabeetikud peaksid hoidma veresuhkru kontrolli, sest kõrge veresuhkur soodustab infektsioone.

Millal pöörduda arsti poole

Pöörduge kohe arsti poole, kui:

• abstsess on suur, kiiresti kasvav, väga valulik või paikneb näol, kaelas või genitaalide piirkonnas;
• tekib palavik, külmavärinad või üldine haigustunne;
• infektsioon näib levivat (punetus laieneb) või haavast eritub verine/rohekas mädane vedelik;
• teil on diabeet, immuunsüsteemi nõrkus või kasutate ravimeid, mis pärsivad immuunsust.

Prognoos

Enamik pinnalisi nahaabstsesse ravitakse edukalt drenaažiga ja paranemine on hea. Haigestumus on viimastel aastatel tõusnud ning abstsessid moodustavad märkimisväärse osa erakorralistest visiitidest ja haiglaravi vajadusest (nt Ameerika Ühendriikides 2005. aastal 3,2 miljonit erakorralise meditsiini osakonna visiiti ja Austraalias umbes 13 000 haiglaravi juhtumit 2008. aastal).

Kui teil on kahtlus abstsessi tekkest või te olete mures oma tervise pärast, konsulteerige tervishoiutöötajaga, kes hindab olukorda ja määrab sobiva ravi.