MRSA — metitsilliiniresistentne Staphylococcus aureus: definitsioon ja sümptomid
MRSA — metitsilliiniresistentne Staphylococcus aureus: riskid, sümptomid ja ennetus. Õpi ära tundma nahainfektsioone, ravi- ning kaitsenõuandeid, et vältida tüsistusi.
MRSA on metitsilliiniresistentne Staphylococcus aureus'e tüvi. See on bakter, mis põhjustab infektsioone erinevates kehaosades. Seda on raskem ravida kui teisi Staphylococcus aureus'e tüvesid ehk stafülokokki, sest see on resistentne mõnele üldkasutatavale antibiootikumile. Tegelikult on ta nüüdseks resistent kõikide penitsilliini ja tsefalosporiini vormide suhtes.
MRSA sümptomid sõltuvad sellest, kus nakatunud on. Kõige sagedamini põhjustab see kergeid infektsioone nahal, tekitades vistrikke, paiseid või mädanikke. Siiski võib see põhjustada ka tõsisemaid nahainfektsioone või nakatada kirurgilisi haavu, vereringet, kopse või kuseteid.
Kuigi enamik MRSA-infektsioone ei ole tõsised, võivad mõned neist olla eluohtlikud. Paljud rahvatervise eksperdid on mures MRSA raskete tüvede leviku pärast. Kuna seda on raske ravida, nimetatakse MRSA-d mõnikord "supervigastajaks".
Põhjused ja levik
MRSA levib peamiselt otsese kontakti kaudu: nakatunud naha kahjustused, mähkmed, nakatunud pindade või esemete (nt rätikud, riided, spordivarustus) jagamine. Haiglate ja hooldekodude keskkonnas võib MRSA levida ka tervishoiutöötajate kaudu, kui ei järgita hügieenimeetmeid.
- Levikut tekitavad: otsene nahakontakt, reostunud pinnad, nakkusega patsiendi hooldus.
- Keskmine kestus: inimene võib MRSA kanda nahal või ninases ilma sümptomiteta (kandja), olles samas nakkuse allikas teistele.
- Erinevad tüved: haigla- (HA-MRSA) ja kogukonnapõhised (CA-MRSA) tüved erinevad sageli resistentsuse ja haiguspildilt.
Sümptomid (kokkuvõte)
MRSA-ga seotud sümptomid sõltuvad infektsiooni asukohast. Tavalisemad nähud:
- Naha- ja pehmete kudede infektsioonid: punetus, valulikkus, turse, mädakogumid või paise.
- Haavainfektsioonid: haava punetus, mädane eritis, aeglane paranemine.
- Vereringeinfektsioon (sepsis): palavik, külmavärinad, kiire südametöö, väsimus — meditsiiniline erakorraline seisund.
- Kopsupõletik: köha, hingamisraskus, kõrge palavik, rindkerevalu.
- Muud: kuseteede infektsioonid, luu- ja liigesepõletik (osteomüeliit, artriit) — sõltuvalt levikust.
Diagnostika
MRSA kindlakstegemiseks võetakse proov (näiteks naha mäda, verest, hingamisteedest või ninaswab). Proovis tehakse mikrobioloogiline kultuur ja ravimiresistentsuse määramine, et valida sobiv ravimeetod. Laboriuuringud näitavad, millised antibiootikumid on mõjule tollal vastuvõtlikud.
Ravi
- Abstsesside ravi: väikeste mädapaunade korral on sageli esmaseks ja kõige olulisemaks raviks usaldusväärne drenaaž (ava ja tühjenda), mis mõnikord ravib ilma süsteemsete antibiootikumideta.
- Antibiootikumid: kui infektsioon on tõsisem või levib, kasutatakse MRSA-le mõeldud ravimite (nt vankomütsiin, linezolid, daptomütsiin jt) valikut sõltuvalt resistentsusprofiilist ja patsiendi seisundist.
- Decolonisatsioon: teatud olukordades (nt korduvad infektsioonid või enne operatsiooni) võidakse kasutada ninasalvi (mupirotsiin) ja antiseptilisi kehapesusid (kloordioksiidi või kaaliumpermanganaadi baasil) kandluse vähendamiseks.
- Toetav ravi: vedeliku- ja üldine toetusravi, vajadusel intensiivravi tõsiste süsteemsete infektsioonide korral.
Ennetus ja hügieen
MRSA leviku vähendamiseks on olulised lihtsad ja tõhusad meetmed:
- Peske käsi sageli seebi ja veega või kasutage alkoholipõhist kätepuhastusvahendit.
- Hoolitsege haavade puhastamise ja katmise eest; ärge jagage rätikuid, riideid või kirjatarbeid.
- Desinfitseerige sagedasti puutuvaid pindu avalikes kohtades ja tervishoiuasutustes.
- Järgige koolides, spordiklubides ja töökohtadel hügieenisoovitusi (nt riiete ja varustuse puhastamine, haavate katmine).
- Tervishoiutöötajad peaksid rakendama kontakt- ja isikukaitsemeetmeid, sealhulgas kindaid ja kaitseriietust ning järgima infektsioonikontrolli protokolle.
Kes on riskirühmas?
Suurenenud risk haigestuda või MRSA kandjaks jääda on:
- haiglas viibijatel või sagedase haiglaraviga patsientidel (eriti intensiivravi),
- invasiivsete seadmete (kateetrid, ventilatsioon) kandjatel,
- pikaajalise hoolduse asutuste elanikel,
- diabeediga ja nõrgenenud immuunsusega inimestel,
- inimestel, kes jagavad tihedalt ruumi või varustust (vanglad, spordimeeskonnad),
- IV-preparaadi kasutajatel.
Millal pöörduda arsti poole?
Pöörduge viivitamatult arsti poole või erakorralise abi teenusesse, kui teil on:
- suur või kiiresti laienev naha punetus, tugev valu või palavik,
- haav, mis ei parane või millest tuleb mäda,
- hingamisraskused, kiire südametöö, tugev nõrkus või segasus (võivad viidata süsteemsele infektsioonile),
- korduvad naha- või haavainfektsioonid.
Lõppsõna
MRSA on ravitav, kuid nõuab sageli spetsiifilist diagnoosi ja kohandatud ravi. Ennetus — head kätehügieeni ja haavahoolduse harjumused ning tervishoiuasutustes rakendatavad infektsioonikontrolli meetmed — on parim viis leviku piiramiseks. Kui kahtlustate MRSA-d, konsulteerige arstiga, et saada õige uuringu- ja raviplaan.
Skaneeriv elektronmikroskoopiline foto inimese neutrofiilist, mis neelab MRSA-d (kunstlikud värvid).
Skaneeriv elektronmikrograafia metitsilliiniresistentsest Staphylococcus aureusest ja surnud inimese neutrofiilist
Põhjustab
Aed-variety staphüloskoobid on tavalised bakterid, mis võivad elada meie kehas. Paljud terved inimesed kannavad stafülopaatiaid, ilma et nad oleksid sellest nakatunud. Tegelikult on 25-30%-l meist stafülbakterid ninas.
Kuid stafülokardia võib olla probleemiks, kui see jõuab kehasse, sageli lõikehaava kaudu. Kui see on sinna jõudnud, võib see põhjustada infektsiooni. Stafa on üks kõige levinumaid nahainfektsioonide põhjuseid. Tavaliselt on need kerged ja ei vaja erilist ravi. Harvemini võivad stafülokolded põhjustada tõsiseid probleeme, nagu nakatunud haavad või kopsupõletik.
Staph saab tavaliselt ravida antibiootikumidega. Kuid aastakümnete jooksul on mõned stafülopaatia tüved - nagu MRSA - muutunud resistentseks antibiootikumide suhtes, mis kunagi seda hävitasid. MRSA avastati esmakordselt 1961. aastal. Nüüdseks on see resistentne metitsilliini, amoksitsilliini, penitsilliini, oksatsilliini ja paljude teiste antibiootikumide suhtes.
Kuigi mõned antibiootikumid ikka veel toimivad, kohaneb MRSA pidevalt. Uute antibiootikumide väljatöötamisega on teadlastel raske sammu pidada.
Küsimused ja vastused
K: Mis on MRSA?
V: MRSA tähendab metitsilliiniresistentset Staphylococcus aureust, mis on bakter, mis põhjustab infektsioone erinevates kehaosades.
K: Miks on MRSA raskemini ravitav kui teised Staphylococcus aureuse tüved?
V: MRSA on resistentne mõnede üldkasutatavate antibiootikumide, sealhulgas penitsilliini ja tsefalosporiini suhtes.
K: Millised on MRSA sümptomid?
V: MRSA sümptomid sõltuvad sellest, kus nakkus paikneb. See võib põhjustada vistrikke, paiseid või mädanikke nahal või tõsisemaid infektsioone kirurgilistes haavades, vereringes, kopsudes või kuseteedes.
K: Kas kõik MRSA-infektsioonid on tõsised?
V: Enamik MRSA-infektsioone on kerged ega ole tõsised, kuid mõned võivad olla eluohtlikud.
K: Miks nimetatakse MRSA-d mõnikord "superbakteriks"?
V: MRSA-d nimetatakse mõnikord "superbakteriks", sest seda on raske ravida, kuna see on resistentne üldkasutatavate antibiootikumide suhtes.
K: Kas rahvatervise eksperdid on mures MRSA leviku pärast?
V: Jah, paljud rahvatervise eksperdid on mures MRSA kõvade tüvede leviku pärast.
K: Mis tähtsust on sellel, et MRSA on resistentne penitsilliini ja tsefalosporiini suhtes?
V: See muudab MRSA raskemini ravitavaks kui teised Staphylococcus aureus'e tüved, sest neid antibiootikume kasutatakse tavaliselt bakteriaalsete infektsioonide raviks.
Otsige