Kopsud
Kops on paljude selgroogsete (loomade, kellel on selgroog ehk selgroog) organ. See võtab õhust hapnikku ja väljutab süsihappegaasi. Enamikul selgroogsetel, kellel on kopsud, on neid kaks.
Loomadel on kopsud piirkond, kus toimub gaasivahetus. Ilma gaasivahetuseta ei läheks hapnik kopsudest verre, nii et keha rakud ei saaks hingamiseks vajalikku hapnikku.
Alveoolid on niisked, et hapnik saaks liikuda kopsust läbi alveoolide veresoonte ja punaste vereliblede kaudu. Süsihappegaas liigub verest alveoolidesse. Hapnikuga täidetud veri läheb tagasi südamesse ja alveoolides olev süsihappegaas surutakse kopsudest välja ja väljahingatavasse õhku.
Inimese kopsud ja süda
Linnukops
Lindude kopsud on väiksemad kui imetajate kopsud ja neil ei ole alveooli, vaid neil on miljonid parabronšid. Need para-bronchid lõppevad tillukestes kapillaarides ehk väga väikestes veresoontes ja need kulgevad keha veresoonte lähedal, nii et toimub difusioon ja hapniku ja süsihappegaasi vahetus. Hapnik ja süsinikdioksiid difundeeruvad lindude kopsudes pidevalt verre ja verest välja, mitte nagu imetajatel, kus difusioon saab toimuda ainult alveoolides. Õhk ei lähe kopsudesse ja ei lähe sealt tagasi, nagu imetajatel. Selle asemel suruvad lihased õhukotid õhku läbi lindude kopsude edasi.
Roomajate kopsud
Roomajate kopsud avanevad ja sulguvad, sest neid ümbritsevad ribid suruvad neid alla ja avanevad seejärel lihaste abil. Kopsude põhja külge on kinnitatud ka maks ja kui maksa külge kinnitatud lihas tõmbub, liigub maks kopsudest eemale ja tõmbab neid, muutes need suuremaks.
Kahepaiksete kopsud
Konnakopsud on võrreldes enamiku teiste kopsudega väga lihtsad, need on lihtsalt õhupallid, mille niisked välispinnad võimaldavad difusiooni. Kuid konnad ei liigu palju ja seega ei vaja palju hapnikku, kuid nad võivad ka läbi oma niiske välisnaha hapnikku sisse võtta, kui on vaja suurt hapnikuvajadust (nt võitlus- või põgenemisreaktsioon).
Küsimused ja vastused
K: Milline on kopsu funktsioon selgroogsetel loomadel?
V: Kops võtab õhust vere hapnikku ja väljutab süsinikdioksiidi.
K: Mitu kopsu on enamikul selgroogsetel loomadel?
V: Enamikul selgroogsetel, kellel on kopsud, on neid kaks.
K: Mis toimub kopsudes gaasivahetuse ajal?
V: Kopsud on piirkond, kus toimub gaasivahetus. Ilma gaasivahetuseta ei läheks hapnik kopsudest verre, mistõttu keha rakud ei saaks hingamiseks vajalikku hapnikku.
K: Mis on alveoolid?
V: Alveoolid on kopsudes asuvad niisked struktuurid, mis võimaldavad hapniku liikumist kopsust läbi alveoolide veresoonte ja punaste vererakkude kaudu.
K: Milline on süsinikdioksiidi funktsioon kopsudes?
V: Süsihappegaas liigub verest alveoolidesse.
K: Kuhu läheb hapnikuga täidetud veri pärast kopsudest väljumist?
V: Hapnikuga täidetud veri läheb tagasi südamesse.
K: Kuhu läheb süsinikdioksiid pärast kopsudest lahkumist?
V: Alveoolides olev süsihappegaas surutakse kopsudest välja ja satub väljahingatavasse õhku.
