Hammas ehk hambad – määratlus, tüübid ja funktsioonid inimestel ja loomadel

Hammas on kõva, tavaliselt valkja struktuuriga osa suus, mis on loodud toidu lõikamiseks, purustamiseks ja peenestamiseks. Hambad aitavad närimisprotsessis toitu väiksemateks osadeks töödelda, et seda oleks lihtsam alla neelata ja seedida. Purustamine tähendab toidu peenestamist ja sõelumist, et see saaks alla neelata ja liikuda edasi mao suunas.

Määratlus ja struktuur

Enamikul selgroogsetel on hambad, mis koosnevad mitmest kihist: väliskihina on kõva email, allpool kõvakude ehk dentiin ning keskmes hambaõõs ehk pulp, kus asuvad veresooned ja närvid. Hambal on kroon (suus nähtav osa) ja juur (sisemine osa, mis kinnitub igeme ja lõualuu külge). Email on inimkeha kõvaim materjal.

Eri tüüpi hambad ja nende funktsioonid

Ülahammaste lõikehambad (incisors) – kitsad ja teravad, lõikavad toitu.
Kõrihambad (canines) – teravad ja teravikesed, rebivad ja hoiavad kinni (näiteks kiskjatel).
Eestihambad ehk premolaarsed – kombineeritud lõikamise ja purustamise funktsiooniga.
Molaarid ehk tagumised purihambad – laiad ja lamestatud, peamiselt peenestavad ja jahvatavad taimset toitu.
Mõnel liigil on ka spetsiaalsed vormid nagu kihvad (tusks) või mürgised hammastipud (fangs).

Hambad inimestel

Täiskasvanud inimesel on tavaliselt 32 hammast (kui kõik tarkusehambad on olemas), sealhulgas 8 lõikehammast, 4 kühvakujulist kõrihammast, 8 premolaari ja 12 molaari. Inimlapsel on tavaliselt 20 piimahammast (tuntud ka kui piimad või piimahambad). Hambad hakkavad tavaliselt lõikuma lapse suus alates paarist kuust kuni paari aasta vanuseni; täiskasvanu hambad tulevad välja aastate jooksul, tavaliselt 6–13 eluaasta vahel, tarkusehambad hiljem ametlikult.

Hammaste areng ja asendamine

Mõned loomad on diphyodontid (kaks hambakomplekti, nagu inimesed: piimahambad ja jäävhambad), teised on polyphyodontid (hammast vahetavad elu jooksul korduvalt, nt krokodillid ja paljud kalad). Mõned selgrootud omavad suulõikesarnaseid kudesid, mis toimivad hambataoliste struktuuridena.

Hambad loomadel

Erinevatel loomadel on hambad kohandunud nende toitumise ja elustiiliga. Näiteks kiskjatel on teravad hambad ja lõikuvad servad lihasöömiseks, samal ajal kui ulukitel ja taimtoidulistel loomadel on laiemad molaarid taimse materjali jahvatamiseks. Mõned loomad kasutavad hambaid ka relvana või ehitusmaterjalina (nt kihvad elevantidel ja mardikalised). Paljudel kaladel ja roomajatel toimub pidev hammaste väljavahetamine; linnud, vastupidiselt, enamasti hambutud ja kasutavad nokka.

Tervis, haigused ja hooldus

Hambad võivad haigestuda hambakaariese (aukude), igemepõletiku ja muude probleemide tõttu. Hea suuhügieen — regulaarne harjamine, hambaniidi kasutamine ja hambaarsti kontrollid — aitab haigusi ennetada. Õige toitumine, vähene suhkrutarbimine ja fluoriga hambapastad toetavad hammaste tugevust.

Muud tähelepanekud

Paljudel selgrootutel on suulõiked või muud struktuurid, mis täidavad hambale sarnaseid funktsioone.
Mõned loomad kasutavad oma hambaid ka enesekaitseks, territoriaalseks märkamiseks või paaritumiskommunikatsiooniks.
Hamba kuju ja arv peegeldavad toitumist, käitumist ja evolutsioonilist kohanemist.

Kokkuvõtlikult: hambad on mitmekülgsed elundid, mille peamised ülesanded on toidu lõikamine, purustamine ja jahvatamine, kuid nad võivad täita ka muid rolle nagu kaitse, tööriistakasutus ja sotsiaalne signaalimine. Inimestel on tavaliselt 20 piimahammast ja 32 jäävhammast, kuid liigid erinevad oluliselt vastavalt elupaigale ja toitumisele.

Inimese terved hambad

Natal hambad

Mõned inimlapsed sünnivad hammastega. Sünnihambad on hambad, mis on olemas juba sünnihetkel. Need erinevad vastsündinute hammastest, mis tekivad esimese elukuu jooksul. Sünnihambad ei ole tavalised. Need esinevad umbes ühel juhul 2-3 tuhandest sündmusest. Tavaliselt leidub neid alumisel lõualuul. Sünnihambad ei ole tavaliselt hästi kinnitatud ja võivad kergesti kõikuda.

Hammaste läbipõlemine

Lehthambad ehk piimahambad ehk ajutised hambad on enamiku imetajate esimesed hambad. Inimesel on neid 20. Esimesed hambad (mida nimetatakse "piimahammasteks") hakkavad puhkema (tulevad läbi lõualuu igemete), kui laps on umbes 6 kuu vanune. Kui need hambad puhkevad, võib see väga valus olla. Imikud närivad asju, et valu leevendada. Seda nimetatakse hammastamiseks (verbi: teethe). Enamikul lastel on kõik 20 hammast kahe- või kolmeaastaseks saanud.

6-7-aastaselt hakkavad püsivad hambad välja murduma. 11-12-aastaselt on enamikul lastel 28 täiskasvanud hammast. Viimased neli hammast, nn tarkusehambad ehk kolmandad molaarid, tulevad enamikul inimestel 17-21-aastaselt. Mõnel inimesel ei kasva tarkusehambad kunagi. Või on neil nelja asemel ainult kaks.

Hammaste struktuur

Hammaste välist valget osa nimetatakse emailiks. Email koosneb kaltsiumfosfaadist ja on väga kõva. Emaili all on dentiin. Dentin on kõvast emailist pehmem. Seega on see hammaste lagunemise (õõnsuste) poolt rohkem kahjustatud. Hambaplaastri all on pulpa, milles asuvad hambasse suunduvad närvid ja veresooned. See on see osa, mis põhjustab hambavalu. Tsementum on väljaspool dentiini, kus puudub email. Tsementum hoiab hammast lõualuu küljes.

Hambatüübid

Lõikehambad
Koerahammas
Premolaarsed
Molar

Inimese hammas

Haigestunud hammas koos hambakaariesega

Terved hambad

Kui hambaid kaitstakse ja hoitakse puhtana, peaksid need jääma inimesele terveks eluks. Paljud inimesed kaotavad oma hambad varakult, sest nad ei tee õigeid asju hammaste tervise säilitamiseks.

Mõned asjad, mida inimesed saavad teha, et hoida hambaid tervena:

Pese hambaid pärast iga sööki ja enne magamaminekut pehme harjaga harjaga.
Kasutage hambaniiti pärast iga söögikorda (kuid vähemalt üks kord päevas enne magamaminekut).^[] Hambaniiti tuleks kasutada enne hammaste harjamist!
Enne hammaste harjamist jooge fluoriidiga vett. Või kasutage fluoriidist suuloputusvahendit (kuid mitte alla 6-aastastele lastele).
Käige iga 6 kuu tagant hambaarsti juures hamba läbivaatusel ja hammaste puhastamisel.
Toituge tervislikult.

Suhkrud, nagu sahharoos ja glükoos, on hammastele kahjulikud.
Piim ja juust on hammastele kasulikud, sest neis on kaltsiumi.

Piim sisaldab aga laktoosi, mis võib põhjustada õõnsusi. Selle tõttu võib palju piima joomine ikkagi põhjustada õõnsusi.

Magustamata (ilma suhkruta) närimiskumm aitab hambaid puhastada, teeb sülvi ja eemaldab toiduosakesed.

Mitte midagi maitsega söögikordade vahel, andke oma süljele kaks kuni kolm tundi, mida ta vajab hammaste puhastamiseks. Sülg ei saa seda teha, kui hammastele on pidevalt toidukile peale pandud.
Dehüdratsiooni tõttu väheneb sülje tootmine. Jooge iga päev palju vett.

Hammaste haigus

Hambaplekk on pehme valge aine, mis moodustub hammastele, kui neid ei puhastata. Selles on bakterid, mis kahjustavad hambaemaili. Kui hambakivi ei puhastata, võib see 2 päeva pärast muutuda hambakiviks. Hambakivi on kõva aine, mis moodustub hammastele (enamasti igemete lähedal). Hambakivi muudab igemed ebaterveks ja paneb hammastele rohkem baktereid kasvama.

Hambaplekk puhastatakse hambaharjaga. Kui hambakivi moodustub hammastele, peab hambaarst selle ära puhastama.

Hammastel olevad bakterid söövad hambaemaili. Hammaste puhastamine ja hambaniidi kasutamine, heade toitude söömine ning hambaarsti poolt hambakivi eemaldamine muudavad hammaste peal vähem baktereid. Kui baktereid on liiga palju, söövad nad emaili kiiremini, kui hambad emaili teevad. See tekitab hambaemaili augud, mida nimetatakse õõnsusteks. Kui inimesel tekivad õõnsused, siis on tal hambakaariese haigus. Õõnsuste tegemine emailis toimub aeglaselt. Aga kui õõnsused lähevad läbi emaili, siis kahjustub pehme dentiin palju kiiremini. Kaarieseid võivad parandada hambaarstid.