Hammas on kõva, tavaliselt valkja struktuuriga osa suus, mis on loodud toidu lõikamiseks, purustamiseks ja peenestamiseks. Hambad aitavad närimisprotsessis toitu väiksemateks osadeks töödelda, et seda oleks lihtsam alla neelata ja seedida. Purustamine tähendab toidu peenestamist ja sõelumist, et see saaks alla neelata ja liikuda edasi mao suunas.

Määratlus ja struktuur

Enamikul selgroogsetel on hambad, mis koosnevad mitmest kihist: väliskihina on kõva email, allpool kõvakude ehk dentiin ning keskmes hambaõõs ehk pulp, kus asuvad veresooned ja närvid. Hambal on kroon (suus nähtav osa) ja juur (sisemine osa, mis kinnitub igeme ja lõualuu külge). Email on inimkeha kõvaim materjal.

Eri tüüpi hambad ja nende funktsioonid

  • Ülahammaste lõikehambad (incisors) – kitsad ja teravad, lõikavad toitu.
  • Kõrihambad (canines) – teravad ja teravikesed, rebivad ja hoiavad kinni (näiteks kiskjatel).
  • Eestihambad ehk premolaarsed – kombineeritud lõikamise ja purustamise funktsiooniga.
  • Molaarid ehk tagumised purihambad – laiad ja lamestatud, peamiselt peenestavad ja jahvatavad taimset toitu.
  • Mõnel liigil on ka spetsiaalsed vormid nagu kihvad (tusks) või mürgised hammastipud (fangs).

Hambad inimestel

Täiskasvanud inimesel on tavaliselt 32 hammast (kui kõik tarkusehambad on olemas), sealhulgas 8 lõikehammast, 4 kühvakujulist kõrihammast, 8 premolaari ja 12 molaari. Inimlapsel on tavaliselt 20 piimahammast (tuntud ka kui piimad või piimahambad). Hambad hakkavad tavaliselt lõikuma lapse suus alates paarist kuust kuni paari aasta vanuseni; täiskasvanu hambad tulevad välja aastate jooksul, tavaliselt 6–13 eluaasta vahel, tarkusehambad hiljem ametlikult.

Hammaste areng ja asendamine

Mõned loomad on diphyodontid (kaks hambakomplekti, nagu inimesed: piimahambad ja jäävhambad), teised on polyphyodontid (hammast vahetavad elu jooksul korduvalt, nt krokodillid ja paljud kalad). Mõned selgrootud omavad suulõikesarnaseid kudesid, mis toimivad hambataoliste struktuuridena.

Hambad loomadel

Erinevatel loomadel on hambad kohandunud nende toitumise ja elustiiliga. Näiteks kiskjatel on teravad hambad ja lõikuvad servad lihasöömiseks, samal ajal kui ulukitel ja taimtoidulistel loomadel on laiemad molaarid taimse materjali jahvatamiseks. Mõned loomad kasutavad hambaid ka relvana või ehitusmaterjalina (nt kihvad elevantidel ja mardikalised). Paljudel kaladel ja roomajatel toimub pidev hammaste väljavahetamine; linnud, vastupidiselt, enamasti hambutud ja kasutavad nokka.

Tervis, haigused ja hooldus

Hambad võivad haigestuda hambakaariese (aukude), igemepõletiku ja muude probleemide tõttu. Hea suuhügieen — regulaarne harjamine, hambaniidi kasutamine ja hambaarsti kontrollid — aitab haigusi ennetada. Õige toitumine, vähene suhkrutarbimine ja fluoriga hambapastad toetavad hammaste tugevust.

Muud tähelepanekud

  • Paljudel selgrootutel on suulõiked või muud struktuurid, mis täidavad hambale sarnaseid funktsioone.
  • Mõned loomad kasutavad oma hambaid ka enesekaitseks, territoriaalseks märkamiseks või paaritumiskommunikatsiooniks.
  • Hamba kuju ja arv peegeldavad toitumist, käitumist ja evolutsioonilist kohanemist.

Kokkuvõtlikult: hambad on mitmekülgsed elundid, mille peamised ülesanded on toidu lõikamine, purustamine ja jahvatamine, kuid nad võivad täita ka muid rolle nagu kaitse, tööriistakasutus ja sotsiaalne signaalimine. Inimestel on tavaliselt 20 piimahammast ja 32 jäävhammast, kuid liigid erinevad oluliselt vastavalt elupaigale ja toitumisele.