Lõikehambad: tähendus ja funktsioon inimestel ning teistel imetajatel

Lõikehambad on suu eesosas paiknevad terava servaga hambad, mida leidub paljudel imetajatel, sealhulgas inimestel. Originaalis on need nimetatud ka hambad, mida — inimestel on kokku kaheksa lõikehammast: neli ülahuules ja neli alalõuas. Need asuvad teravikuhammaste ehk koonihammaste vahel ja on lame, sirgete servadega, sobitudes hästi hammustamiseks ja lõikamiseks.

Struktuur ja areng

Lõikehammaste kroon on tavaliselt ristkülikukujuline ja serv (incisal edge) on terav, et lõigata toitu nagu näpitsad. Enamus lõikehambaid on ühe juurega. Inimesel nimetatakse mõlema lõualuu keskel asuvaid kahte hammast keskmisteks lõikehammasteks ja külgmisi "külgmisteks lõikehambaid". Lateraalne tähendab "küljele"; mõnel inimesel ei arene külgmised lõikehambad kunagi täielikult või on need väga väikesed, eriti ülalõuas (seda nimetatakse ageneesiks või hüpodontiaks).

Hammaste areng toimub kahe etapina: esmased (piimahambad) ja püsivad hambad. Esmaste lõikehammaste tekkimine algab tavaliselt esimesel eluaastal (keskmised ja seejärel külgmised); suutäielik püsivate lõikehammaste asendumine toimub harilikult koolieas — püsivad keskmised lõikehambad tulevad tavaliselt umbes 6–8 aasta vanuses ja külgmised veidi hiljem.

Funktsioon inimestel

Lõikehambad täidavad mitu olulist ülesannet:

Toidu lõikamine: need lõikavad toidu tükkideks enne närimist tagumiste hammastega.
Kõne ja hääldus: lõikehambad aitavad moodustada teatud häälikuid ja mõjutavad häälduse selgust.
Esteetika ja näo kuju: lõikehambad on nähtavad naeratades ja mõjutavad suu välimust ning ülahuule toetus.
Algne haaramine ja tõmbamine: nad aitavad toidu algselt suhu võtta ja kinni hoida.

Funktsioon teistel imetajatel

Paljudel teiste liikide taimtoidulistel imetajatel on lõikehambad spetsialiseerunud rohu, varte ja teiste pehmete taimede lõikamiseks; need tükeldatud taimeosad jahvatatakse seejärel suu tagaosas asuvate molaaridega. Mõnel kõikjal sööjal (omniivor), nagu ka inimesel, on lõikehambad jaotuselt sarnased taimtoidulistega, kuna nende toidul on nii taimseid kui loomseid komponente.

Erinevatel liiki imetajatel on lõikehammaste kuju ja suurus kohandunud toitumisega. Näiteks lihasööjatel, nagu kassid, on lõikehambad sageli suhteliselt väikesed — nende peamine töö on haaramine ja lihaste eraldamine, mistõttu koonihambad on pikemad ja teravamad. Lihasööjad kasutavad lõikehambaid ka täpset tööd nõudvate ülesannete jaoks, näiteks saagide või sulgede eemaldamiseks, kirpude püüdmiseks või pojakandmiseks. Kui koeral või kassil on vaja midagi lõigata, kasutavad nad sageli tagumisi hambaid nagu käärid.

Mõnel loomagrupil on lõikespetsialiseerumine äärmuslik — näiteks närilised ja jäneslased (lagomorpha) omavad pidevalt kasvavaid lõikehambaid (ever-growing incisors), mille esipinnal on tugev kihi email ja tagapinnal pehmem dentiin; see erinevus tekitab terava serva, mis kulub pidevalt närides. Ruminantidel (nt lehmad) puuduvad tavaliselt üla-lõikehambad — nende ees on kõhreline hambatugi ehk "dental pad", millega alumised lõikehambad suruvad vastu.

Tervis, probleemid ja hooldus

Lõikehammaste probleemid võivad hõlmata traumasid (murdumine), hambaakulisi, kõrvalekaldeid hammaste reas (maloklusioon), hüpodontiat (puuduvad hambad) ja karamelluse või hambakaariest. Inimesel on eriti levinud olukord, kus kõrvalised lõikehambad ei arene või vajavad ortodontilist ravi, et korrekti positsiooni taastada.

Hooldus ja ennetus:

igapäevane harjamine ja hambaniidi kasutamine aitab vältida kaariest, mis võib lõikehambaid kahjustada;
suukaitse spordivigastuste vältimiseks;
varane hambaarsti kontroll lastel, et jälgida piim- ja püsihammaste õiget väljumist;
ortodontiline hindamine, kui lõikehambad on asümmeetrilised või kattuvad.

Kokkuvõtlikult on lõikehambad olulised nii toidu töötlemisel kui ka suhtluses ja näo esteetikas. Nende kuju ja funktsioon varieerub märgatavalt eri imetajaliikide vahel vastavalt toitumisharjumustele ja ökoloogiale.

Lõikehambad on neli keskmist hammast üleval ja neli keskmist hammast all.

Galerii

Kassidel on pikad lõug- ja väikesed lõikehambad.

Rottide, hiirte ja teiste näriliste lõikehambad ei lakka kunagi kasvamast.

Rohusööjatel, nagu hobused, on hambad, millega saab rohtu lõigata.

Koerad kasutavad oma lõikehambaid paljude asjade jaoks.

Seotud leheküljed

Hambapuude

Küsimused ja vastused

K: Mis on lõikehambad?

V: Lõikehambad on hammaste tüüp, mida leidub mõnel imetajal, sealhulgas inimesel. Need on sirgete servadega lamedad hambad, mis asuvad inimese suu eesosas ja mida kasutatakse hammustamiseks.

K: Mitu lõikehammast on inimesel?

V: Inimesel on kaheksa lõikehammast, millest kaks asuvad iga lõualuu keskel, mida nimetatakse keskmisteks lõikehammasteks, ja ülejäänud külgedel asuvad külgmised lõikehambad.

K: Milleks on lõikehammaste sirged servad kasulikud?

V: Lõikehammaste sirged servad on kasulikud hammustamiseks, sest need lõikavad teravalt ja neid saab kasutada nagu näpitsat.

K: Milline on taimtoidulised loomad?

V: Taimtoiduliste toitumine on taimepõhine, mis tähendab, et nende esihambaid kasutatakse rohu ja muude taimede varte äralõikamiseks, et neid saaks nende molaaridega peenestada.

K: Kas ka kõikjalihaistel nagu inimestel on lõikehambad nagu taimtoidulistel?

V: Jah, ka kõikjalihaistel nagu inimestel on lõikehambad nagu taimtoidulistel ja nad kasutavad neid peensusteni kontrollimiseks, näiteks kala hammustamiseks või naha mahakoorimiseks.

K: Mille poolest erinevad lihasööjate lõikehambad taim- ja kõikjalõustajatest?

V: Lihasööjatel, näiteks kassidel, on lõikehambad sageli üsna väikesed ja nad kasutavad oma pikki kougihambaid haaramiseks ja pistmiseks.

K: Kas lihasööjad kasutavad oma lõikehambaid ka lõikamiseks?

V: Ei, lihasööjad kasutavad tavaliselt oma tagumisi hambaid nagu käärid, kui neil on vaja midagi hammastega lõigata. Lõikehambad on peamiselt kasutusel peente kontrolltööde tegemiseks, näiteks kirpude püüdmiseks või järglaste kandmiseks.