Närilised
Närilised on väga edukas imetajate rühm. Nad moodustavad sugukonna Rodentia.
Neil on neli lõikehammast. Need kasvavad pidevalt ja neid tuleb närimisega (hammaste hõõrumine millegi kõva külge lihvides) kulutada; sellest tuleneb ka nimi, mis tuleneb ladina keele sõnadest rodere "närida" ja dent "hammas".
Enamik närilisi on väikesed. Üldtuntud närilised on näiteks hiired, rotid, oravad ja oravad. Mõned teised väikesed närilised, keda mõnikord peetakse lemmikloomadena, on merisigad, hamstrid ja gerilased. Suuremate näriliste hulka kuuluvad näiteks põrsad, koprad ja suurim elusolev näriline, capybara, mis võib kasvada 105-135 cm pikkuseks ja kaaluda 35-65 kg.
Peaaegu pooled kõikidest imetajate liikidest on närilised. Rohkem näiteid näriliste kohta on kärnkonnad, preeriakoerad, mardikad ja tšintšiljad.
Küülikuid, jäneseid ja pikke nimetatakse mõnikord närilisteks, sest ka neil on pidevalt kasvavad hambad. Kuid 1912. aastal otsustasid bioloogid paigutada nad uude, eraldi klassi Lagomorpha, sest neil on ülemises lõualuudes kaks lisahammast.
Mõnikord nimetatakse neid närilisi närilisteks, sest nad näevad välja nagu hiired, kuid see ei ole õige. Nad kuuluvad sugukonda Insectivora.
Capybaras
Saagikoristushiir
Taksonoomia
Peresid on rohkem kui neid. Loetelu sisaldab levinumaid perekondi.
- Jäneseliste (Rodentia) sugukond
- Alarühm Anumaluromorpha
- Perekond Anomaluridae
- Perekond Pedetidae
- Alarühm Castorimorpha
- Perekond Castoridae (koprad)
- Perekond Geomyoidea (taskurottide, kängururottide ja hiirte perekond)
- Alarühm Hystricomorpha
- Perekond Ctenodactylidae
- Perekond Hystricidae
- Perekond Myocastoridae
- Perekond Caviidae
- Perekond Chinchillidae
- Perekond Cuniculidae
- Alarühm Sciuromorpha
- Perekond Aplodontiidae: mägikobras
- Perekond Gliridae (ka Myoxidae, Muscardinidae): tormilinnud.
- Perekond Sciuridae: oravad, sealhulgas oravad, preeriakoerad ja marmotid.
- Alarühm Myomorpha
- Muroidea ülemperekond
- Dipodoidea ülemperekond
- Perekond Dipodidae
Küsimused ja vastused
K: Milline on näriliste järjestus?
V: Närilised kuuluvad sugukonda Rodentia.
K: Millest tuleneb nimetus "näriline"?
V: Nimi "näriline" tuleneb ladinakeelsetest sõnadest rodere, mis tähendab "närida", ja dent, mis tähendab "hammas".
K: Mitu lõikehammast on närilistel?
V: Närilistel on mitte rohkem kui 2 lõikehammast.
K: Kas küülikuid peetakse närilisteks?
V: Küülikuid, jäneseid ja pikse nimetatakse mõnikord närilisteks, sest ka neil on pidevalt kasvavad hambad, kuid 1912. aastal otsustasid bioloogid paigutada nad eraldi järjekorda Lagomorpha, sest neil on ülemises lõualuudes kaks täiendavat lõikehammast.
Küsimus: Milline on suurim elusolev näriline?
V: Suurim elusolev näriline on vesikaru, mis võib kasvada 105-135 cm pikkuseks ja kaaluda 35-65 kg.
K: Kas nugiseid loetakse närilisteks?
V: Mõnikord nimetatakse vareseid närilisteks, sest nad näevad välja nagu hiired, kuid see ei ole õige. Tegelikult kuuluvad nad sugukonda Insectivora.
K: Mitu imetajaliiki on kokku?
V: Peaaegu pooled kõikidest imetajate liikidest on närilised.
