Arvicolinae — väikesed hiirelaadsed närilised: määratlus ja liigid

Avasta Arvicolinae — väikesed hiirelaadsed närilised: määratlus, 155 liiki, levik, elupaigad ja toitumine Euroopast Põhja-Ameerikani.

Autor: Leandro Alegsa

Arvicolinae on näriliste alamperekond, kuhu kuuluvad väikesed hiirelaadsed imetajad. Need loomad on tüüpilised närilised, kes elavad tihti tiheda rohukatte või madalate põõsaste vahel ning eelistavad niiskemaid elupaiku. Nad esinevad nii metsades, rohumaadel kui ka märgala- ja põllumajandusmaastikel.

Arvicolinae alamperekonnas on umbes 155 liiki. Liike leidub Euroopas, Aasias, Põhja-Aafrikas ja Põhja-Ameerikas. Nende lähimad sugulased ja tihedad liigsuhted hõlmavad samas rühmas tuntumaid grupeerimisi, näiteks lemmingid ja muskuslased.

Täiskasvanud liikide keha pikkus sõltub liigist ja liigub tavaliselt 7,5–17,5 sentimeetri vahel; lisaks on neil tavaliselt lühike sabake. Toitumine on peamiselt taimne: nad söövad seemneid, rohulehti ja muid taimi, kuid osad liigid võtavad aeg-ajalt ka putukaid ning muud väikseid selgrootuid.

Paljud röövloomad, näiteks öökullid, haugid, kojotid, rebased, nugised, kassid ja maod, kasutavad neid olulise toiduallikana ja hoiavad populatsiooni tasakaalus.

Reproduktiivsüsteem on kiire: emased võivad saada aasta jooksul mitu pesakonda, tiinus kestab tavaliselt umbes 20–25 päeva ning ühe pesakonna suurus varieerub liigiti (tavaliselt 3–8 poega). Väiksemate liikide keskmine eluiga looduses on sageli vaid kolm kuni kuus kuud ja harva üle 12 kuu. Mõned suuremad liigid, näiteks Euroopa vesimutt Arvicola, elavad kauem ja võivad mõnikord talvest üle saada; siiski sureb palju näiteid teise talve ajal. Noorte suremus on kõrge: koguni 88% noorloomadest võib sureda esimese elukuu jooksul, sõltuvalt saagikusest ja keskkonnatingimustest.

Populatsioonitsüklid ja mõju loodusele

Paljudel Arvicolinae liikidel esinevad tugevad populatsioonitsüklid (mõne liigi puhul iga 3–5 aasta tagant), mis võivad põhjustada ajutisi tõuse põllumajanduses kahjurite hulgas ja vastukaalu röövloomade arvule. Nad mõjutavad märgatavalt taimestikku, mulda (üles kaevamine, urgude rajamine) ning serveerivad olulise toidubaasina kõrgema astme kiskjatele.

Tervis ja kaitse

Mõned liigid on kohati majanduslikult tähtsad, sest nad võivad kahjustada saaki või rajada urke põllumaale. Samas on nad ökoloogiliselt olulised ja paljud liigid on laialt levinud ning ei ole ohustatud; siiski on teatud spetsiifilised liigid ja paiguti populatsioonid kaitse all, kui nende elupaigad hävivad või hajaasutus suureneb.

Mõned närilised võivad kanda haigusi (näiteks hantaviiruseid ja teisi haigusetekitajaid), seetõttu tuleb inimeste ja koduloomade kokkupuudet nendega juhtida ettevaatlikult ning vajadusel pöörduda vastava küsimuse korral veterinaari või tervishoiuspetsialisti poole.

Järeldus

Arvicolinae esindajad — väikesed hiirelaadsed närilised — on mitmekesine ja ökoloogiliselt oluline rühm. Nad on laialt levinud, paljunevad kiiresti ja on olulised nii ökosüsteemide toimimise kui ka inimtegevusega seotud küsimuste tõttu. Nende uurimine ja populatsioonide jälgimine aitab paremini mõista elupaikade tervist, röövloomade dünaamikat ja vajadusel rakendada juhtimismeetmeid.

Küsimused ja vastused

K: Mis on mutt?


V: Võilane on väike hiirelaadne imetajatest hiirte perekonna Arvicolinae alamperekonda kuuluv väike hiirelaadne imetaja.

K: Kus elavad miilud?


V: Vollid elavad metsades ja rohumaadel ning neid leidub Euroopas, Aasias, Põhja-Aafrikas ja Põhja-Ameerikas.

K: Mida söövad vollid?


V: Vollid söövad seemneid, rohtu või muid taimi ja putukaid.

K: Millised on vadjalaste lähimad sugulased?


V: Vollide lähimad sugulased on lemmingid ja muskuslased, kes kuuluvad samuti samasse alamperekonda.

K: Millised loomad jahivad kärbseid?


V: Paljud loomad, nagu näiteks öökull, hauk, kojot, rebane, nutt, kass ja mao, jahivad kärbseid.

K: Milline on volinike eluiga?


V: Tuhkhiirte eluiga on sõltuvalt liigist erinev. Väiksemate liikide keskmine eluiga on kolm kuni kuus kuud, samas kui suuremad liigid, näiteks Euroopa vesimutt, elavad kauem.

Q. Kui palju on müüride liike?


A. On olemas umbes 155 liiki müürse.


Otsige
AlegsaOnline.com - 2020 / 2025 - License CC3