Hauk: röövlind – liigid, tunnused, käitumine ja elupaigad

Hauk: röövlind — ülevaade liikidest, tunnustest, käitumisest ja elupaikadest. Õpi äratuntavaid tunnuseid, jahistrateegiaid ning rände‑ ja kaitsealuste elupaikade eripärasid.

Hauk on levinud nimetus keskmise ja suure suurusega röövlinnu kohta. Selle kasutamine varieerub keeleti ja piirkonniti: mõnel pool nimetatakse hauks mitmeid Accipitridae sugukonda kuuluvaid liike, teises tähenduses võib see osutada kitsamale rühmale. Haugid on üldiselt hästi kohastunud saakjahtimiseks ning paljunevad laialdaselt paljudes erinevates elupaikades üle maailma.

• Accipitrinae on alamperekond Accipitridae koosseisus, Accipitridae on aga haukide ja kotkastega seotud perekondade ülemine taksonomiline kategooria. Siia kuuluvad sageli kõik Accipiter'i ja sellega lähedalt seotud perekondade liikmed. Nende hulka kuuluvad tihti metsades elavad, pika sabaga ja terava nägemisega jahilinnud, kes püüavad saaki lühikeste ja kiirete rünnakute kaudu.
• Üldisemalt kasutatakse terminit "hauk" ka teiste röövlindude, näiteks kotkaste või mõnede teiste haudelindude rühmade kohta, sõltuvalt keelest ja piirkonna rahvapärasest nimetussüsteemist. Termin võib hõlmata erinevaid haudelindude liike ja vorme.

Enamikku Accipitrine haukide liike huvitavad eelkõige teised linnud kui saagiks, kuid nende toidusedel võib sisaldada ka väiksemaid imetajaid, roomajaid ja putukaid. Neid on rahvapäraselt nimetatud ka kanahaukudeks või metsahaukudeks nende sagedase metsa- või puistualelise eluviisi tõttu. Haugiliikide seas on tavapärane, et emased on suuremad kui isased (seksuaalne dimorfism). Paljud liigid on osaliselt rändavad — nad liiguvad talvitusalade ja pesitsusalade vahel sügisel ja kevadel, kuid mõned liigid on asustuse poolest püsivad.

Tüüpilised liigid ja eristamine

Haugide hulka kuulub mitu tuntud perekonda ja liiki. Eestis ja laiemalt Euroopas esinevad näiteks kanahauk (Accipiter gentilis), metshauk (Accipiter nisus) ja haldja-haugude sugulased. Liike eristatakse suuruse, sabakuju, tiibade ja sulestiku järgi ning ka lennu- ja jahikäitumise alusel. Paljud tüüpilised Accipiter'i perekonna liigid on väledad metsajahilised röövlinnud, kellel on lühikesed laiad tiivad ja pikk saba, mis võimaldab kiiret ja manööverdamisvõimelist lendu puude vahel.

Välimus ja tunnused

Haugidel on teravad konksujad nokad, tugevad jalad ja küünised (kärbsed), mis on kohandunud saagi kinnipüüdmiseks. Sulestik võib varieeruda — mõned liigid on peamiselt pruunikad või hallid, teistel on triibuline või laikjas kõht. Nagu mainitud, on reproduktiivses dimorfismis emased sageli märgatavalt suuremad kui isased, mistõttu toit ja saak võivad erineda sugude vahel.

Käitumine ja toitumine

Haugid on peamiselt lihasööjad. Nad kasutavad eri jahistrateegiaid: mõned varitsevad tihti oksalt või -pealt ning ründavad ootamatult (istekohalt rünnak), teised jälitavad saaki avatud alal. Peamiseks saagiks on tavaliselt teised linnud, aga sõltuvalt liigist võib toiduks olla ka närilisi, väikseid imetajaid, roomajaid ja suuremaid putukaid. Noor- ja haavatud linnud on kergesti sihtmärgiks. Haugide heaks saagiks sobivuste hulka kuuluvad tihti sageli varblased, rasvatihased, suuremad värvulised või isegi järele jäävad kodulinnud.

Elupaigad ja levik

Haugid elavad mitmesugustes elupaikades: vanad metsad, segametsad, põõsastikud, parkid ja mõnedes liikides ka avatud maastikud nagu põllumaad. Paljud liigid eelistavad saagile juurdepääsuks varjulisi ja kaetud alasid, kus nad saavad teha ootamatuid rünnakuid. Levinud on haugid peaaegu üle maailma, erinevad liigid on kohastunud nii parasvöötme kui tropi kliimasse.

Paljunemine ja pesitsemine

Haugid ehitavad pesi tavaliselt puude okstele või mõnel liikidel kaljudele. Paarilised monogaamiatüübid püsivad tihti ühe pesitsushooaja jooksul ning mõnel liigirohkel haugil võib sama paar kasutada üht pesitsusalust mitmel aastal. Tavaliselt asetatakse mitu muna, millega tegelevad mõlemad vanemad — isane toob toitu ning emane inkubeerib ja hoolitseb poegade eest kuni nad lennuvõimestuvad.

Ohud, kaitse ja inimtegurid

Haugide populatsioonidele on suurimad ohud elupaikade kadu, metsade hävitamine, pestitsiidide kasutus (mis mõjutab saagilindude arvukust ja võib põhjustada mürgistumist) ning otsene tagaajamine. Paljud riigid ja rahvusvahelised programmid kaitsevad röövlinde seaduste ja kaitsealade kaudu. Linnavaatlus ja teadusuuringud aitavad koostada andmeid liikide seisundi kohta ning suunata kaitsemeetmeid.

Kokkuvõte

Haug on mitmekesine ja laialt levinud röövlindude rühm, mille liikide vahel on palju varieeruvust nii välimuse, käitumise kui elupaiga poolest. Need linnud mängivad olulist rolli ökosüsteemides kui tippkiskjad, kes aitavad hoida tasakaalu saagipopulatsioonides. Inimtegevusest tulenevate mõjude vähendamiseks on vajalik teadlik kaitse ja elupaikade hoidmine.

Küsimused ja vastused

K: Mis on Hawk?

K: Mis on alamperekond Accipitrinae?

K: Millised on mõned näited haukidest?

K: Milline on accipitriliste haukade jahipidamisviis?

K: Milline on akcipitriinhaukade peamine saakloom?

K: Miks kutsutakse aktsipitriinseid haukaid ka kanahaukudeks või metshaukudeks?

K: Mis vahe on isase ja emase hauka vahel?

Otsing