Kari (bioloogia)
Karja on suur loomade rühm. Seda terminit kasutatakse imetajate, eriti sarviliste loomade kohta. Karjapidamine on hea näide loomade kollektiivsest käitumisest. Teiste loomaliikide sarnase käitumise kohta kasutatakse ka teisi mõisteid. Näiteks suurt linnurühma nimetatakse tavaliselt kari (see võib viidata ka teatavatele imetajatele) ja suurt lihasööjate rühma nimetatakse tavaliselt kari.
Lisaks sellele võib erijuhtude puhul kasutada spetsiaalseid kollektiivseid nimisõnu: näiteks haneid, kes ei lenda, nimetatakse mõnikord kari, kui nad ei ole lendamas. Käitumisökoloogia teoreetilistes aruteludes kasutatakse siiski terminit "kari" kõigi selliste koosluste kohta. Karja võib viidata ka sellele, kes selliseid rühmi hooldab ja eest hoolitseb (nt karjused hoolitsevad lammaste eest, kitsetalled hoolitsevad kitsede eest jne).
Kui loomade (või sellest tulenevalt ka inimeste) ühendust kirjeldatakse kui "karja", tähendab see, et rühm kipub tegutsema koos (näiteks kõik liiguvad ühel ajal samas suunas), kuid see ei toimu planeerimise või koordineerimise tulemusena. Pigem valib iga üksikisik käitumise, mis vastab enamiku teiste liikmete käitumisele, võib-olla jäljendamise teel või seetõttu, et kõik reageerivad samadele välistele asjaoludele. Karja võib vastandada koordineeritud rühmale, kus indiviididel on erinevad rollid. Paljud inimrühmitused, nagu sõjaväeüksused või spordimeeskonnad, näitavad sellist koordineerimist ja rollide eristamist, aga ka mõned loomarühmitused, nagu näiteks eusotsiaalsete putukate rühmad, mida koordineeritakse feromoonide ja muude loomsete kommunikatsioonivormide kaudu. Seevastu mõned inimrühmitused võivad käituda pigem nagu karjad.
Gnukari
Linnuparv lennul
Küsimused ja vastused
K: Mis on kari?
V: Karja on suur loomade, tavaliselt sõraliste imetajate rühm.
K: Milliseid teisi mõisteid kasutatakse teiste loomaliikide sarnase käitumise kohta?
V: Näiteks suurt linnurühma nimetatakse tavaliselt kari ja suurt lihasööjate rühma tavaliselt kari. Lisaks võidakse erijuhtudel kasutada spetsiaalseid kollektiivseid nimisõnu, näiteks hanekari, mida võib nimetada ka kari.
K: Mille poolest erineb mõiste "kari" kooskõlastatud rühmadest?
V: Karja kaldub tegutsema koos, kuid see ei toimu planeerimise või koordineerimise tulemusena. Iga üksikisik valib käitumise, mis vastab enamuse käitumisele ilma konkreetsete rollide või juhisteta, samas kui koordineeritud rühmades on üksikisikutel kindlad rollid ja ülesanded.
K: Kas on näiteid, kus inimrühmad käituvad rohkem nagu karjad?
V: Jah, mõned inimrühmitused võivad käituda rohkem nagu karjad, näiteks sõjaväeüksused või spordimeeskonnad.
K: Kas karjakasvatus on näide loomade kollektiivsest käitumisest?
V: Jah, karjakasvatus on näide kollektiivsest loomakäitumisest.
K: Kas peale feromoonide on olemas ka muid loomadevahelisi suhtlusviise?
V: Jah, loomade vahel on ka muid suhtlusviise, näiteks visuaalsed märguanded ja häälitsused, mida saab kasutada omavaheliseks suhtlemiseks.
