Loomade kollektiivne käitumine

Mõiste ulatus

Põhimõtteliselt kuuluvad sellesse kategooriasse täiskoormusega kolooniaid pidavad loomad, kuid praktikas pakuvad siinkohal huvi need liigid, kes moodustavad ajutisi rühmi. Kolooniaid on uuritud juba aastaid ja tavaliselt põhinevad need mingitel perekondlikel suhetel. Ajutine kollektiivne käitumine on tuntud nähtus, kuid seni vähe uuritud.

Erinevad funktsioonid

Välja on pakutud erinevaid funktsioone, mis on järgmised:

1. Kaitse röövloomade eest.

1.1 Kalakari on paremini kaitstud röövimiste eest kui üksikud kalad: vt parve ja parvede moodustamine. Üks meetod, mille abil kalakonnad või linnuparved võivad röövloomi tõrjuda, on "röövloomade segaduse efekt". See teooria põhineb ideel, et röövloomadel on raske eraldada üksikuid isendeid rühmadest, sest liikuvad sihtmärgid tekitavad röövloomade nägemiskanali sensoorset ülekoormust.

1.2 Teine loomade koondumise võimalik röövloomade vastane mõju on "paljude silmade" hüpotees. Kui rühma suurus suureneb, jaguneb keskkonna skaneerimine kiskjate suhtes paljudele indiviididele. See annab suurema valvsuse ja võimaldab rohkem aega individuaalseks toitumiseks.

1.3 Kolmas võimalus on nn kohtumise lahjendamise efekt. Hamilton pakkus välja, et loomade koondumine on tingitud "isekast" kiskja vältimisest ja on üks katte otsimise vorm. Teooria teine sõnastus oli vältimise ja lahjendamise kombineerimine. Arvati, et potentsiaalsed saakloomad võivad koos elamisest kasu saada, kuna kiskja satub vähem juhuslikult ühe rühma peale kui hajutatud jaotuse puhul. Rünnaku kohta arvati, et kiskja sööb vähem tõenäoliselt konkreetset looma, kui kohal on suurem arv isendeid. Kokkuvõttes on isendil eelis, kui ta on kahest rühmast suuremas (eeldusel, et avastamis- ja ründamise tõenäosus ei suurene ebaproportsionaalselt koos rühma suurusega).

2. Parem toiduvalmistamine: Kala- või loomaparv või -rühm on parem toiduvalmistamisel.

3. Lihtsam liikumine: Loomade rühmad, mis liiguvad koos (näiteks kalad või linnud), säästavad energiat. Paljud suuremad linnud lendavad parvedena. Parvedena lendamine aitab vähendada energiakulu. Paljud suured linnud lendavad V-kujuliselt, mis aitab üksikutel lindudel säästa 12-20 % energiast, mida nad vajaksid üksi lennates. Radariuuringutes leiti, et punakotkad Calidris canutus ja tuttvint Calidris alpina lendavad parves 5 km tunnis kiiremini kui üksinda lennates.

4. Sotsiaalne suhtlemine: Seda võib täheldada kalade, näiteks heeringa puhul. Kui loom on rühmast eraldatud, tunneb ta end stressis.

5. Erilised tegurid tulevad mängu rändlindude või suurtes parvedes kogunevate lindude, näiteks staaride puhul. Lindude käitumisel on suurem õppimise komponent kui kaladel. Lisaks eespool loetletud teguritele on võimalik, et rändlinnuparved on head õpetavad esmakordselt rännanud lindudele, kuidas rännet edukalt sooritada. Konkreetsed marsruudid võivad olla geneetiliselt programmeeritud või erineval määral õpitud. Edasi- ja tagasirändel kasutatavad marsruudid on sageli erinevad.

Kõrbojaan, Schistocerca gregaria: isane (üleval) ja emane (all) paarituvad.

Parved

Tavaline termin putukate kohta, mis ei ole alati kindlas koloonias, vaid liiguvad suurel hulgal, on parv. Selle kohta on palju häid näiteid. Näiteks armee sipelgad. Kõige paremini uuritud on jaanitsa.

Susside rüüstamine

Santikad on perekonda Acrididae kuuluvate lühikese sarvega rohutirtsude parvefaas. Need on liigid, mis sobivate tingimuste korral suudavad kiiresti paljuneda. Seejärel kogunevad nad suurteks rühmadeks ja muutuvad rändavaks. Nad moodustavad nümfidena rühmi ja täiskasvanuna parve - mõlemad võivad liikuda suuri vahemaid, riisudes kiiresti põlde ja kahjustades oluliselt põllukultuure.

Taksonoomiliselt ei ole erinevust jaanitsa- ja rohutirtsude vahel ning inglise keeles kasutatakse terminit "locust" rohutirtsude kohta, mis muutuvad morfoloogiliselt ja käitumuslikult, kui nad tunglevad, moodustades parve või hopperite rühmi. Neid muutusi ehk faasipolümorfismi peeti algselt eraldi liikideks.

Oxfordi ülikooli uuringud näitasid, et parvimine on vastus ülerahvastatusele. Tagajalgade suurenenud taktiilne stimulatsioon põhjustab serotoniini taseme tõusu. See põhjustab, et jaanitsa muudab värvi, sööb palju rohkem ja paljuneb palju kergemini. Heinaputke muutumine parvitseriks kutsutakse esile mitme kontakti abil minutis nelja tunni jooksul. Hinnanguliselt on suurimad parved katnud sadu ruutkilomeetreid ja koosnesid paljudest miljarditest sussidest. Nii Piiblis kui ka Koraanis esinevad santide katkud, sealhulgas üks piibellikest Egiptuse katkudest, kus santid sõid kogu Egiptuse saagi ära.

Suurte rühmade modelleerimine

Sageli arvatakse, et karjas olevad loomad järgivad lihtsaid reegleid, näiteks

1. Liikuge samas suunas kui teie naaber
2. Jääge oma naabritele lähedale
3. Ära põrka oma naabritega kokku

Hiljutised uuringud on näidanud, et loom valib vaid viis kuni seitse teist looma ja joondub nendega. See näib olevat kaugusest sõltumatu. Teine võimalik lähenemine modelleerimisel on öelda, et kõik loomad teatud vahemaa piires jälgivad joondumist.

Kuus arenguetappi, vastkoorunud nümfist kuni täiskasvanud tiivulise isendini. (Melanoplus sanguinipes)

Väikesed sotsiaalsed rühmad

Hea näide loomade kohta, kes elavad peaaegu alati väikestes rühmades, on primaadid. Rühmade aluseks on perekond, perekondade rühm või domineeriva isase "omanduses" olevad emased koos järglastega.