Armeesipelgad (leegionärsipelgad): rüüsteretked, rändeline elu ja evolutsioon

Armee sipelgas (või leegionärsipelgas või "Marabunta") tähistab rohkem kui 200 erinevat sipelgaliiki. Neid tuntakse eelkõige oma massiliste, agressiivsete rühkude poolest, kes otsivad toitu nn "rüüsteretkedel" — korraga liigub suur hulk tööisikuid ja ründab massiliselt teisi selgrootuid või väiksemaid selgasaid loomi. Selle käitumise tõttu kutsutakse neid ka armee sipelgateks või juhtsipeltudeks.

Eluviis ja käitumine

Erinevalt enamikust sipelgaliikidest, kes rajavad püsivaid pesasid, on armee sipelgad enamikul juhtudel rändelised: nad ei ehita alalist pesakoda, vaid liiguvad pidevalt ja vahelduvates etappides. Nende elu kulgeb sageli kahes põhifaasis:

• Staationaarne (rahulik) faas — koloonia paigutub ajutisse pesasse (bivouac), mis võib olla ehitatud ka iseäralikult kehaosadest (tuntud eriti Neotropi kaitsmata liikide juures). Sel ajal muneb kuninganna palju mune ja koloonia hoolitseb vastsete eest.
• Nomadiline (rändel) faas — koloonia liigub päevade või nädalate kaupa ühest kohast teise, tehes sagedasi rüüsteretki toidu otsimiseks. Just sellel faasil on kõige nähtavam aktiivne ründekäitumine.

Rüüsteretkedes liigutakse sageli hästi koordineeritud kolonnidena või lainetena. Töösipelgad kasutavad keemilisi lõhnu (feromeone) ja puutetundlikke signaale, et hoida rühma organiseerituna ja suunata marsruuti. Kui rühm kohtub saagiga, rünnatakse seda suurel arvul ja kandakse saak kiiresti pesitsejate juurde.

Sotsiaalne struktuur ja elutsükkel

Armee sipelgate sotsiaalne organiseerumine on väga eripärane:

• Kastid: koloonias on tööisikud ja kaitseisikud (soldierid), kellel on sageli selgelt suuremad lõuad ning kaitsefunktsioon. Kuninganna võib olla väga suur ja tihti lennuvõimetu (wingless); mõnel liigil esineb ka mitmekuningalisi kolooniaid.
• Paljunemine: paljud armee-antliigid paljunevad koloonia lõhustumise või fission'i teel, kus osa isikutest lahkub uue koloonia loomiseks. Mõnel liigil võib kuninganna sigida väga palju mune, mis sünkroniseerib rühmade nomadilise ja staationaarse faasi vaheldumise.
• Pesitsus: püsivat pesakoda ei ehitata — ajutised pesad (bivouacs) koosnevad sageli töötajate kehade omavahelisest sidumisest või looduslikest varjenditest.

Evolutsioon ja levik

Kuigi kõik sipelgaliigid kuuluvad perekonda Formicidae, on armee-sarnane käitumine tekkinud mitmel eri liinil iseseisvalt. Sellist sõltumatut arenemist nimetatakse "leegionäride käitumiseks" ja see on klassikaline konvergentse evolutsiooni näide: erinevad sugukonnad on leidnud sarnase sotsiaalse strateegia, mis sobib hästi kiireks rände- ja risikoeluks. Armee sipelgad elavad peamiselt troopilistes ja subtroopilistes piirkondades — tuntud rühmad on näiteks Neotropi Eciton ning Aafrika/Asia Dorylus' (nn driver ants).

Ökoloogiline roll

Armee sipelgad täidavad ökosüsteemis olulist rolli:

• nad reguleerivad putukate ja teiste väikeste selgrootute populatsioone;
• riffide või raidide järel tekib suur toiduvaru teistele liikidele — paljud linnud (nt raidejärel jälgijad) ja väiksemad imetajad kasu lõikavad nende tegevusest;
• ründetundlikkus võib tekitada allataholesu, kus teised liigid õpivad nende käitumist ära kasutama.

Kaitse, saagid ja inimestega suhtlemine

Armee sipelgad ründavad peamiselt teisi putukaid, ämblikke ja mõnikord väiksemaid selgroogseid. Suurtes kolooniates võib saak olla väga mitmekesine. Inimestele on nad harilikult ainult ärritavaks segajaks — näiteks võivad ründe- või rändekolonnid tungida majade lähedusse, toitu või aiakultuure rüüstida. Mõned Aafrika liigid (Dorylus) võivad anda tugevaid valusaid lõike, ent tõsiseid kahjusid inimestele esineb harva.

Tuntud liigid ja huvitavad faktid

• Neotropical Eciton-ühikud võivad moodustada spetsiifilisi kolonnistruktuure ja kohati kasutada kehaühendustest tehtud bivouacs'e.
• Aafrika Dorylus-liigid võivad moodustada kolooniaid, mis sisaldavad sadu tuhandeid kuni miljoneid isendeid ning rända- ja rüüstemarsid on eriti intensiivsed.
• Populaarne nimi "Marabunta" on meedias levinud ning tähendab suures osas sama nähtust — massilisi, hävituslikke sipelgakolonnide rünnakuid.

Kokkuvõttes on armee sipelgad erakordsed näited sotsiaalsest ja koordineeritud röövloomast käitumisest: nende pidev liikumine, massilised rüüsteretked ja eristuv elutsükkel eristavad neid paljudest teistest sipelgaliikidest ning näitavad evolutsiooni mitmekülgset mõju sotsiaalsele organiseerumisele. Lisateavet käitumise ja evolutsiooni kohta saab vaadata ka artiklitest, mis käsitlevad käitumist ja väljaarendamist.

Küsimused ja vastused

K: Mitut sipelgaliiki peetakse armeesipelgaks?

K: Miks nimetatakse neid armee sipelgateks?

K: Kas armeesipelgad ehitavad püsivaid pesasid nagu enamik sipelgaid?

K: Millisesse perekonda kuuluvad kõik sõjaväemürkide liigid?

K: Kuidas nimetatakse käitumist, mille puhul paljud sipelgad ründavad ühiselt teisi loomi?

K: Mis on "leegionäride käitumine"?

K: Mis on konvergentne evolutsioon?

Otsing