Arthrodiirad: devoni ajastu soomustatud lõualuudega kalad
Arthrodiirad — devoni ajastu soomustatud lõualuudega kalad: mitmekesised kiskjad ja põhjaelanikud (Dunkleosteus jt), kes hävinesid devoni lõpu massväljasuremises.
Arthrodiirad (Arthrodira) on välja surnud soomustatud lõuatega kalade klassist Placodermi. Nad õitsesid devoni perioodil enne oma äkilist väljasuremist, elasid kokku umbes 50 miljonit aastat ning asustasid enamikku mere ökoloogilistest niššidest, aga esinesid ka rannikualadel ja sisevetes.
Välimus ja anatoomia
Arthrodiiride iseloomulik tunnus oli tugev soomusplaatidest luude koostatud kaitsev "korsett", mis katab pead ja eeskeha. Nende nimi kreeka keelest tähendab "liigendatud kael" — neil oli liikuv liide pea- ja kehaümbritsevate soomusplaatide vahel, mis võimaldas suurt suulõhet ja efektiivset hammustust. Kuna neil puudusid tavalised eraldiseisvad hambad, oli hammastus tagatud teritatud luuplaatidega, mis töötasid nagu lõikavad või purustavad servad.
Silmakoobast ümbritses sageli tugev luine rõngas, mis kaitses silmi — see on omadus, mida tunneme ka mõnede tänapäevaste merelindude ja ihtüosauruste puhul. Soomusplaatidel oli sageli ornamentika ja kasvuringid, mis annavad paleontoloogidele teavet vanuse ja kasvu kohta.
Toitumine ja käitumine
Arthrodiirid olid morfoloogiliselt väga mitmekesised. Mõned olid suured tippkiskjad, teised kohanesid põhjaeluks või kõva koorikuga saagi purustamiseks (durophagous). Tänu liigendunud pea-keha ühendusele ja tugevatele lõualuudele suutsid nad kiiresti suud avada ja sulgeda, mis koos kõvade luupindadega võimaldas erinevaid toitumisstrateegiaid — alates ulatuslikust saagi reidist kuni peenema toidu noppimise või karbikoorikute purustamiseni.
Placodermide hulgas on ka tõendeid sisemise viljastumise kohta ja eluskoorumisest — kuigi see ei pruugi kehtida kõigi arthrodiiride kohta, näitab see rühma bioloogilist keerukust ja arengulist mitmekesisust.
Mitmekesisus ja märkimisväärsed liigid
Varasemad arthrodiirid, näiteks perekond Arctolepis, olid tugevalt soomustatud ja suhteliselt lamedate kehadega. Rühma suurim ja kuulsaim esindaja on Dunkleosteus, hilisema devoni ajastu hiidkiskja, kelle pikkus võis ulatuda mitme meetri — hinnanguliselt 3–9 meetrini — ning kellel oli erakordselt tugev lõualuu ja suur hammustusjõud. Selle kõrval leidus ka väga väikeseid ja peenemaid vorme: näiteks pika ninaga Rolfosteus võis olla ehk vaid umbes 15 cm pikk.
Üldiselt täitsid arthrodiirid väga erinevaid rolle — alates võimsatest tippkiskjatest kuni pehmemat toitu otsivate ja prahti noppivate põhjaelanike või üldtoiduliste liikideni. Selle mitmekesisuse tõttu olid nad üheks domineerivaks selgroogsete rühmaks devoni meredes.
Levik, fossiilid ja väljasuremine
Arthrodiiride fossiile on leitud paljudest paikadest üle maailma, mis näitab laialdast levikut nii paleomereis kui ka rannikualades. Nad on sageli hästi säilinud tänu kõva soomusplaatide ja luustiku fossiilidele, mis võimaldavad teadlastel rekonstrueerida nii anatoomiat kui ka käitumist.
Arthrodiirid olid üks mitmest rühmast, mis hävisid devoni lõpu massilise väljasuremise sündmuste käigus. Selle tulemusel tekkisid vabad ökoloogilised nišid, mida järgnevatel perioodidel täitsid mitmed teised kalaklassid, sealhulgas haid, eriti karboniperioodil alanud mitmekesistumise käigus.
Oluline pärand
Arthrodiirid annavad olulist infot varaste lõualuuliste selgroogsete evolutsiooni kohta: nende töötlus näitab, kuidas luustunud lõuad ja keerukad liigendstruktuurid aitasid tekkida tänapäevaste kalade ja muude veriste loomade lõualuudel. Kuigi rühm ise kadus, on nende paleobioloogiline mitmekesisus ning anatoomilised uuendused olnud võtmeolekus hilisemate kalarühmade evolutsioonis.
Heterosteus ingens Eesti keskmisest devoonist
Küsimused ja vastused
K: Kuidas nimetatakse välja surnud kalade järjestust?
V: Väljasurnud kalade järjestust nimetatakse Arthrodires (Arthrodira).
K: Kui kaua elasid arthrodiirid?
V: Arthrodires elasid umbes 50 miljonit aastat.
K: Millist omadust jagavad arthrodiirid lindude ja mõnede ihtüosaurustega?
V: Arthrodiiridel on lindude ja mõnede ihtüosaurustega ühine luine ring silmakoobaste ümber.
K: Kui suur oli Dunkleosteus, üks selle rühma suurimaid liikmeid?
V: Dunkleosteus, üks selle rühma suurimaid liikmeid, oli tõeline supersaakleja, kelle pikkus ulatus 3-9 meetrini.
K: Milline on väärarusaam arthrodiiride kohta?
V: Ekslik ettekujutus arthrodiiride kohta on, et nad olid aeglased põhjaelanikud, kes olid arenenumate kalade poolt välja tõrjutud.
Levinud väärarusaam on, et arthrodiirid olid lohakad põhjaelanikud, keda arenenumad kalad tõrjusid välja. Kuid nende valitsemisaja jooksul olid lülijalgsed üks mitmekesisemaid ja arvuliselt edukamaid selgroogsete seltskondi devoni ajastul. Nad täitsid väga erinevaid rolle alates tippkiskjast kuni prahti nööpivate põhjaelanikeni. Arthrodiidid olid üks paljudest rühmadest, mis hävisid devoni ajastu lõpu massilise väljasuremise käigus. See võimaldas teistel kaladel, näiteks haidel, mitmekesistuda vabanenud ökoloogilistesse niššidesse karboniperioodil.
K: Kuidas nägi Arctolepis välja?
V: Varajastel arctolepidel, näiteks perekond Arctolepis, oli hästi soomustatud ja lapiku kujuga keha.
K: Millist tüüpi pinda kasutasid platsodermid hammustamiseks?
V: Placodermid kasutasid hammustuspinnana teritatud servi luustikulisel plaadil, mitte selgepiirilisi hambaid .
Otsige