Ökoloogiline nišš
Ökoloogiline nišš on keskkonna osa, kuhu liik sobib ja millega ta on kohanenud. Bioloogias on niši lühike määratlus see, kuidas organism mingis kohas elatub.
Seda terminit on siiski kasutatud erinevalt. See ei ole mitte ainult koht, vaid eluviis. Näiteks võivad samas metsas elada oma erinevat eluviisi nii karjakasvatajad, putuktoidujad, raipesööjad kui ka kiskjad. Ühe niši võivad hõivata erinevad liigid erinevates kohtades, kuigi nad "teenivad oma elatist" umbes samal viisil. Nii võib "väikseid imetajatest toituvate röövlindude" nišši täita rohumaadel ka turjakotkas, kuid tammemetsas täidab seda nišši tuttpütt.
Loodusajaloo niši idee on iidne: paljud kirjanikud märkisid, et loomad ja taimed elavad kohtades, kus nad on hästi kohanenud. Sõna nišš kasutas bioloogias esmakordselt loodusteadlane Roswell Johnson, kuid 1917. aastal kasutas seda esimesena Joseph Grinnell. Hiljem kirjeldas ta erinevate liikide nišše. Grinnell oli esimene, kes pakkus välja "välistamispõhimõtte", mille kohaselt võib ühte kindlat nišši korraga hõivata ainult üks liik.
Teadlasi, kes uurivad loomade ja nende keskkonna vastastikmõju, nimetatakse ökoloogideks ja nende teadusharu ökoloogiaks. Nišš on termin, mis kirjeldab positsiooni või võimalust, kuhu mõni organism hästi sobib. Seega on ökoloogiline nišš selline koht looduses, mida loom või taim täidab, sest ta sobib selleks hästi.
Sissetoodud liigid, nagu näiteks hariliku harjasaba opossum, on sageli vabad paljudest oma tavapärastest parasiitidest.
Invasioonid
Kui nišš jääb näiteks väljasuremise tõttu vabaks, võivad teised organismid selle koha täita.
Samuti võtavad invasiivsed taime- ja loomaliigid uuel maal sageli kõik või osa kohalike organismide niššidest üle. Mõnikord toob see kaasa põliselanike väljasuremise.
Küsimused ja vastused
K: Mis on ökoloogiline nišš?
V: Ökoloogiline nišš on keskkonna osa, kuhu liik sobib ja millega ta on kohanenud. See kirjeldab, kuidas organism mingis kohas elatist teenib, ja seda võivad eri kohtades hõivata erinevad liigid, kuigi nad "teenivad oma elatist" umbes samal viisil.
K: Kes kasutas bioloogias esimesena mõistet "nišš"?
V: Sõna "nišš" kasutas bioloogias esimesena loodusteadlane Roswell Johnson.
K: Kes pakkus esimesena välja "välistamispõhimõtte"?
V: Joseph Grinnell oli esimene, kes pakkus välja "välistamispõhimõtte", mis väidab, et ainult üks liik võib korraga hõivata teatud niši.
K: Milline teadusharu uurib elusolendite ja nende keskkonna vahelisi vastastikmõjusid?
V: Teadlasi, kes uurivad elusolendite ja nende keskkonna vahelisi vastastikmõjusid, nimetatakse ökoloogideks ja nende teadusharu nimetatakse ökoloogiaks.
K: Kuidas te määratleksite ökoloogilist nišši?
V: Ökoloogilist nišši võib määratleda kui positsiooni või võimalust, kuhu mingi organism hästi sobib, kus ta on elamiseks hästi sobiv.
K: Millal kasutas Joseph Grinnell terminit "nišš" teaduslikel eesmärkidel?
V: Joseph Grinnell kasutas terminit "nišš" teaduslikel eesmärkidel 1917. aastal.
K: Mida ütleb välistamispõhimõte?
V: Väljaarvamise põhimõte ütleb, et ainult üks liik võib korraga hõivata teatud niši.
