Tuhkur (Falco) – väikehaugad: liigid, käitumine ja levik
Tuhkur (Falco) – põhjalik juhend liikidest, käitumisest ja levikust: väiksed haugad, pesitsemine, jahipidamine ja kohastumine üle Vana Maailma.
Tuhkrud (perekond Falco) on väikesed röövlinnud, keda sageli nimetatakse ka väikekullideks või tuulehakatiste sugukonnaks. Nimi tuhkur on kasutusel mitmete haukade perekonna liikide kohta. Tuhkrud on hästi tuntud oma võime poolest õhus „hõljuda” ja see käitumine aitab neid saaki märgata ja kinni püüda.
Välimus ja sooline erinevus
Tuhkrute sulestik on ülekaalus pruuni- ja hallikatoonides, sageli plekiline või triibuline. Nagu paljudel röövlindudel, esineb ka tuhkrutel sooline dimorfism: emaslindud on tavaliselt isaslindudest veidi suuremad, mis võimaldab paaril jaotada toiduresursse ning jahistrateegiaid. Isaslinnud võivad olla värvikirevamad, eriti Ameerika liigiga Falco sparverius seotud populatsioonides.
Käitumine ja toitumine
Tuhkrud jahivad tihti avatud maastikul: nad võivad hõljuda 10–20 meetri kõrgusel või istuda kõrgemal postidel ja vaadelda saaki. Peamised saakliigid on väikesed imetajad (nt närilised), sisalikud ja suured putukad. Hõljudes või seistes kallab tuule suunas, et hoida paremat nähtavust ja kontrolli – sellest tulenevalt on mõnes piirkonnas tuntud nimetus harilik tuulehakatis.
Tuhkrud on osavad jahimehed: nad kasutavad nii õhust rünnakut kui ka passiivset jahipidamist postilt. Nad ei ehita tavaliselt keerukaid pesi, vaid kasutavad teiste lindude pesasid, lohke, hoonete nurgataguseid või tornide pragusid, seega on nad tihti inimestele lähedased ja võivad pesitseda ka linnakeskkonnas.
Paljunemine ja territoorium
Tuhkrud on enamasti monogaamsed: paarid püsivad pesitsushooaja vältel koos ning vanemad jagavad kojatoimetusi. Emane koeb ja haudub tibusid, isas aitab toidu hankimisel ning poegade üleskasvatamisel. Kuna emaslind on tihti suurem, suudab ta kanda ka suuremat koormat ja töödelda teistsugust saaki, see vähendab paarisisest konkurentsi.
Pärilikkus ja taksonoomia
Molekulaarsed andmed, sh mtDNA tsütokroom b järjestuse analüüsid ning morfoloogilised võrdlused, näitavad, et tuhkrud moodustavad haukade seas selgelt eraldiseisva klanni. See klade erines teistest Falco liikidest ligikaudu 7–3,5 miljonit aastat tagasi (miotseeni ja pliotseeni vaheline aeg).
Tõeliste tuhkrute põhiliin tekkis ligikaudu 2,5–2 miljonit aastat tagasi ja tõenäoliselt arenes see Aafrikas, kust liikmed levisid üle kogu Vana Maailma. Hiljem jõudsid mõned liigid ka Austraaliasse, arvatavasti kesk-pleistotseenis (vähem kui miljon aastat tagasi). Selles rühmas on ka mitmeid India ookeani saartel elavaid taksoneid. Kolm peamiselt halli liiki Aafrikast ja Madagaskarilt erinevad mõneti üldkuju ja käitumuse poolest ning neid käsitletakse mõnikord eraldi rühmana.
Levik
Tuhkrud on peamiselt levinud Vana Maailmas (Euraasia, Aafrika) ning paljud liigid on kohastunud erinevate elupaikadega – rohumaad, põllumaad, rannikualad ning ka linnakeskkonnad. Mõned liigid on levinud laiemalt, teised on piiratud kitsamateks piirkondadeks või saarteks, kus tekkida võivad eriliigilised vormid.
Ameerika tuhkur
Ameerikas on tuntud ainult üks selgelt tuhkrutele sarnane liik, Falco sparverius (inglise keeles American kestrel). Selle liigi isaslind on sageli erksama värvusega, punaka selja- ja sabavärvusega ning selle elupaigad on väga mitmekesised – alates avatud maastikest kuni linnalähedaste aladeni. Elupaigad ja käitumine võivad piirkonniti oluliselt erineda.
Kaitse ja inimtekkeline mõju
Mõned tuhkruliigid on hästi kohanenud inimkeskkonnaga ja pesitsevad hoonetes või teede ääres, kuid teisi ohustab elupaikade kadumine, pestitsiidide kasutamine ja inimtegevuse muutused. Konservatsioonimeetmed, sealhulgas pesakastide paigaldamine ja sobivate nõlvade säilitamine, võivad aidata populatsioone kaitsta.
- Toitumine: väikesed imetajad, sisalikud, suuremad putukad
- Käitumine: hõljumine, postilt jahipidamine, võime pesitseda hoonetes
- Paljunemine: monogaamia, emaslinnud veidi suuremad, tihti kasutavad teise linnu pesi
- Taksonoomia: tuvastatud eraldiseisev klade mtDNA ja morfoloogia põhjal
Kuigi paljud nüansid sõltuvad konkreetsest liigist, on tuhkrud üleüldiselt osavad ja kohanemisvõimelised röövlinnud, kes mängivad olulist rolli ökosüsteemides, kontrollides näriliste ja putukate populatsioone.
Isane ameerika tuhkur
Küsimused ja vastused
K: Kuidas nimetatakse mitut haukide sugukonna liiget?
V: Nimetus tuhkur on antud mitmetele erinevatele haukade perekonna Falco liikmetele.
K: Kuidas püüavad falklased oma saaki?
V: Turvakotkad hõljuvad umbes 10-20 meetri kõrgusel avatud maa kohal ja langevad saagi, tavaliselt väikeste imetajate, sisalike või suurte putukate peale.
K: Millist tüüpi sulestik on tavaliselt tuhkrutel?
V: Kestrellide sulestik on palju pruuni värvi.
K: Kas tuhkurlased võivad lennata paigalises õhus?
V: Jah, tuhkurlased võivad lennata paigalises õhus, isegi siseruumides, laudades.
K: Kas isaste ja emaste turteltuhkrute sulestik erineb?
V: Jah, ebatavaliselt haukade puhul on isas- ja emasloomade sulged sageli erinevad, kuigi nagu monogaamiliste röövlindude puhul tavaks, on emasloomad isasloomadest veidi suuremad.
K: Kus pesitsevad tuhkrud tavaliselt?
V: Turvakotkad on julged ja on hästi kohanenud inimestega, nii et nad pesitsevad hoonetes ja jahivad peateede ääres. Nad ei ehita ise pesi, vaid kasutavad teiste lindude ehitatud pesasid.
K: Millal tekkisid tõelised tuhkurlased?
V: Umbes 2,5-2 miljonit aastat tagasi (mya) tekkis tõeliste tuhkurliikide põhiliin Aafrikast ja seejärel levisid nad üle kogu Vana Maailma, kuni nad jõudsid Austraaliasse mingil ajal keskmises pleistotseenis vähem kui miljon aastat tagasi.
Otsige