Kuningakobra (Ophiophagus hannah): maailma pikim mürgine madu
Kuningakobra — maailma pikim mürgine madu: kuni 5,5 m pikk, elab India ja Lõuna‑Ida‑Aasia metsades, ohtlik madoisööja, haruldane ja salapärane loom.
Kuningakobra (Ophiophagus hannah) ehk hamadryad kuulub madude perekonda Elapidae. See on maailma pikim mürgine madu. Täiskasvanud kuningakobra võib kasvada kuni 5,5 meetri pikkuseks, kuigi enamik neist on alla 3,7 meetri pikkused. See on "India rahvuslik roomaja". Kuningakobra eristub pikast kehast, selgelt väljendunud kapuutsist (hood), mis laieneb ähvardavas ründepoosis, ning tugevast lihaskehast, mis võimaldab tal keha ettepoole tõsta ja vahel poolpüstiasendis „silmi kõrgusele“ tõusta.
Levik ja elupaigad
Kuningakobra elab kogu Indias ning mõnes Lõuna- ja Ida-Aasia piirkonnas, sealhulgas Kagu-Aasias, lõuna-Hiinas ja Palawani saarel Filipiinidel. Eelistab tihedaid metsasid, bambusmetsi, mangroove ja metsi, kuid võib elada ka põllumajandusmaadel, parkides ja mõnikord cilvēkohoonete lähedal, kui seal on piisavalt saaki ja varju. Sobib alad, kus on vett — järved, ojad ja tiigid — sest need tõmbavad ligi tema saaki ja pakuvad varjepaiku.
Toitumine ja käitumine
Ta sööb peamiselt madusid (ka teisi kobra- ja kruugilasid), kuid mõnikord ka sisalikke ja närilisi. Kuningakobra nimi Ophiophagus tähendab „madu-sööjat“ — paljud isendid toituvad peamiselt teistest madudest, sealhulgas mürkmadudest. Mõnikord esineb kannibalismi. Pärast suurt sööki võib ta elada kuid, enne kui ta uuesti sööb.
Kuningakobra on peamiselt päevane (diurnaalne) ja üldiselt vältib inimese lähedust. Kui ta end ohustatuna tunneb, võtab ta rünnakuohu: tõstab keha, laiendab kapuutsi ja suleb suud, hisses ning võib nokkida välja spetsiifilise lõhnataju, et hinnata ohtu. Ta pole loomult agressiivne ilma provotseerimata, kuid kaitseb end ja oma pesitsemispaiku jõuliselt.
Paljunemine
Erinevalt enamikust madudest ehitab emane kuningakobra pesa — korjab lehti ja muu orgaanilise materjali ning moodustab sellega pesakuhja, kuhu asub munema. Munade arv võib olla tavaliselt 20–40, harva rohkem. Emane valvab pesa ja muneda kuni koorumiseni, mis kestab sageli umbes 60–90 päeva, sõltuvalt temperatuurist. Pärast koorumist emasloom tavaliselt pesa ei hoolda noori edasi.
Mürk ja ohud inimestele
Kuningakobra mürk on peamiselt neurotoksiin, mis mõjutab närvisüsteemi ja võib põhjustada hingamisparalüüsi. Hoolimata sellest, et kuningakobra mürk ei ole alati kõige biokeemiliselt toimekam võrreldes mõnede teiste elapiidide mürgiga, on tema hammustus väga ohtlik, sest madu võib välja süstida märkimisväärse koguse mürki. Ilma kiire meditsiinilise abita võib hammustus lõppeda surmaga.
Esmaabi hammustuse puhul: rahustada vigastatut, immobiliseerida haav ja jäseme, vältida iseravimist (nt lõikamist või imemist), kiiresti viia inimene arsti juurde ja tagada antidoomi (antivenom) kättesaadavus. Spetsiifiline antidoom kuningakobra vastu on olemas ja seda kasutatakse tõsiste mürgistuste raviks.
Kiskjad ja kaitse
India hall monguus on üks vähestest kuningakobra kiskjatest, kuid ei pruugi neid eriti rünnata — mongoosud on osavad kiskjad ja suudavad mõnel juhul mürgiste madudega toime tulla. Suuremad röövlinnud ja mõned šaakalite-laadsed liigid võivad samuti noori kuningakobrasid rünnata. Täiskasvanud isendid on peaaegu ilma loomulike röövloomadeta nende suuruse ja mürgisuse tõttu.
Pikaealisus ja kaitse staatus
Kuningakobra elab kuni 20 aastat looduses; vangistuses võib eluiga olla sama või pisut suurem, kui hooldus on adekvaatne. Rahvusvaheline IUCN hindab kuningakobrat haavatavaks (Vulnerable) peamiselt elupaikade kadumise, metsade raiumise, inimeste jahtimise ning ebaseadusliku kauplemise tõttu. Paljud piirkonnad kaitsevad liiki seadustega, kuid inimeste ja madu vahel tekivad konfliktid, mis sageli lõppevad looma hukuga.
Inimeste ja kuningakobra suhted
Kuningakobra on kultuuriliselt ja teaduslikult tähelepanu keskpunktis: teda kardetakse, austatakse ja mõnel pool kasutatakse tema osa rahvameditsiinis või ebaseaduslikus turustamises. Samas on oluline rõhutada tema ökoloogilist rolli — kontrollib teiste madude populatsioone ja hoiab ökosüsteemi tasakaalus. India tunnustas kuningakobrat oma rahvusliku roomajana, mis tõstab liigi avalikku tuntust ja vajadust kaitse järele.
Oluline kokkuvõte
- Taksonoomia: Ophiophagus hannah, perekond Elapidae.
- Pikkus: kuni 5,5 m, enamasti alla 3,7 m.
- Toit: peamiselt teised madusid, aeg-ajalt sisalikke, närilisi.
- Elupaik: metsad, mangroovid, veekogude lähedus ning inimtegevuse mõjudega kohad.
- Mürk: neurotoksiin — potentsiaalselt surmav; antidoom olemas.
- Kaitse: IUCN staatus haavatav; peamised ohud on elupaikade kadu ja inimtegevus.
Mürk
Mürk hammustusest võib olla surmav. Madu võib tappa inimese ühe hammustusega. Suremus võib olla kuni 75% ilma vastumürgita.
Kui kedagi on hammustatud, võib kasutada kahte liiki vastumürki. Hammustusi ei juhtu sageli, kõige tõenäolisemalt saavad madu hammustada madu käsitsevad inimesed.
Vanemlus
Erinevalt paljudest maodest on emane kuningakobra väga hea lapsevanem. Ta teeb oma munadele pesa ja kaitseb neid 60-90 päeva kuni nende koorumiseni. Ta muneb 20-40 muna. Ema jääb, kuni munad hakkavad kooruma, ja lahkub siis, et leida endale toitu. Kuningakobra beebid on 18-22 tolli (460-560 mm) pikad ja neil on sama tugev mürk kui täiskasvanutel.
Küsimused ja vastused
Küsimus: Mis on kuningakobras?
V: Kuningakobra on mürgine madu, mis kuulub Elapidae perekonda.
K: Kui pikaks võib täiskasvanud kuningakobra kasvada?
V: Täiskasvanud kuningakobra võib kasvada kuni 5,5 m pikkuseks.
K: Kus elab kuningakobra?
V: Kuningakobra on levinud kogu Indias ning mõnes Lõuna- ja Ida-Aasia piirkonnas.
K: Milline on kuningakobra toitumine?
V: Kuningakobra sööb peamiselt madusid, kuid võib süüa ka sisalikke ja närilisi.
K: Kui tihti kuningakobra sööb?
V: Pärast suure toidukoguse tarbimist võib kuningakobra elada kuid, enne kui ta uuesti sööb.
K: Milline on kuningakobra eluiga?
V: Kuningakobra võib elada kuni 20 aastat.
K: Mis on kuningakobra peamine kiskja?
V: India hall monguus on üks vähestest kuningakobra kiskjatest, kuid ta ei pruugi neid sageli rünnata.
Otsige