Krill
Krillid on väikesed, umbes tollipikkused krevetitaolised koorikloomad, mida leidub kõigis maailma ookeanides. Toitaineterikastes piirkondades esinevad nad tohutute parvedena, kus on üle 10 000 krilli kuupmeetri kohta. Nad toituvad fütoplanktonist ja vähemal määral zooplanktonist.
Krill on ökoloogiliselt väga oluline, sest ta on toiduahela alumise astme lähedal. Nad moodustavad paljude loomade toidust suurima osa. Üks liik, Antarktika krill, Euphausia superba, moodustab lõunapoolses ookeanis hinnanguliselt üle 500 000 000 tonni biomassi (490 000 000 000 pikka tonni; 550 000 000 000 lühikest tonni), mis on ligikaudu kaks korda suurem kui inimkonna biomass. Neid söövad paljud loomad, sealhulgas vaalad, hülged, pingviinid, linnud, kalad, kalmaarid ja vaalhaid. Sellest üle poole süüakse igal aastal ära ning see asendatakse kasvamise ja paljunemise teel.
Enamik krilliliike teeb suuri vertikaalseid rändeid. Neid eristavad teistest koorikloomadest, nagu näiteks harilikest krevettidest, nende väliselt nähtavad lõpused.
Krilli anatoomia selgitamine, kasutades Euphausia superba mudelina
Taksonoomia
Euphausiacea perekond jaguneb kaheks perekonnaks, Bentheuphausiidae ja Euphausiidae. esimeses on üks liik, teises 85 liiki. Tuntumad liigid on Antarktika krill (Euphausia superba), Vaikse ookeani krill (Euphausia pacifica) ja põhjapoolne krill (Meganyctiphanes norvegica).
Bioluminestsents
Välja arvatud Bentheuphausia amblyops, on krillid bioluminestsentsed. Neil on organid, mida nimetatakse fotofoorideks ja mis kiirgavad valgust. Valgus tekib ensüümikatalüüsitud kemiluminestsentsreaktsiooni teel. Lutsiferiini (mingi pigment) aktiveerib lutsiferaasi ensüüm. Krillid saavad seda ainet tõenäoliselt osana oma toidust, mis sisaldab dinoflagellaate. Krilli fotofoorid on keerulised läätsedega ja fookusfunktsiooniga organid, mida saab lihaste abil pöörata. Nende organite täpne funktsioon ei ole teada. Võimalik on ka paaritumine, sotsiaalne suhtlemine või varjamise vorm, et kompenseerida oma varju ülemise valguse vastu.
Küsimused ja vastused
K: Mis on krill?
V: Krillid on väikesed, umbes tollipikkused krevetitaolised koorikloomad, mida leidub kõigis maailma ookeanides.
K: Millest toituvad krillid?
V: Krillid toituvad fütoplanktonist ja vähemal määral zooplanktonist.
K: Miks on krill ökoloogiliselt oluline?
V: Krill on ökoloogiliselt väga oluline, sest ta moodustab paljude loomade toidust suurima osa.
K: Kui suur on Antarktika krillide biomass?
V: Antarktika krilli, Euphausia superba, hinnanguline biomass on üle 500 000 000 tonni (490 000 000 000 pikka tonni; 550 000 000 000 lühikest tonni).
K: Kes sööb krilli?
V: Krilli söövad paljud loomad, sealhulgas vaalad, hülged, pingviinid, linnud, kalmaarid ja vaalhaid.
K: Kui suur osa biomassist süüakse igal aastal ära?
V: Üle poole biomassist süüakse igal aastal ära ja see asendatakse kasvu ja paljunemisega.
K: Kuidas saab krilli eristada teistest koorikloomadest, näiteks tõelistest krevettidest? V: Krilli saab eristada teistest vähilaadsetest, näiteks harilikest krevettidest, nende väliselt nähtavate lõpuste järgi.
