Krevetid: väikesed kümnejalgsed koorikloomad — liigid ja ökosüsteemi roll

Krevetid: avasta tuhandete liikide bioloogia, roll toiduahelas ja vastupidamine reostusele. Õpi nende elupaikade, parvede käitumise ja majandusliku tähtsuse kohta.

Krevetid on väikesed koorikloomad (decapod crustacea). Neid liigigruppe leidub peamiselt kolmes suuremas taksonoomilises rühmas: Caridea, Procarididea ja Dendrobranchiata. Liike on tuhandeid ning paljud neist on kohastunud konkreetse elupaigaga — mere- ja mageveekeskkondades leidub nii põhjaloomi, rohke taimestikuga rannikuvetes elavaid liike kui ka avamere parvedena ujuma kalduvaid sorte. Kõik väikesed vähilaadsed loomad, mis inimesele krevettideks tunduvad, kipuvad laialdaselt samanimeliselt olema nimetatud.

Liigid ja taksonoomia

Taksonoomiliselt eristuvad rühmad sisuliselt morfoloogia ja arengutsüklite järgi. Caridea hulka kuuluvad nn tõelised krevettid, Procarididea on pisem ja vähem levinud rühm ning Dendrobranchiata sisaldab paljusid kulinaarselt tuntud krevette (prawns). Paljud liigid on spetsiifiliselt kohastunud oma elupaikadega ning evolutsioon on loonud suuri morfoloogilisi ja käitumuslikke erinevusi eri rühmade vahel.

Elupaigad ja käitumine

Krevetid esinevad nii mere- kui mageveekeskkondades. Enamik on bentoolsed ehk elab põhja lähedal, kuid leidub ka vabalt vees ujuvaid parvi. Paljud liigid võivad moodustada tihedaid parvedena liikudes ööpäevas aktiivselt toidu otsinguil või vältides röövloomi. Kohati näeb krevette ka mangroovides, korallrahudel, soodes ja jõgede suudmealadel.

Toitumine ja ökoloogiline roll

Krevetid on ökoloogiliselt mitmekülgsed: paljud on detriit- või omnivoorid, kes söövad lagunevat orgaanikat, vetikaid, väiksemaid selgrootuid ja planktonit; mõned liigid filtreerivad vett, teised jahivad aktiivselt väikseid saakloomi. Seetõttu on võimalik, et teatavatel liigil on filtrimise käitumine, kuid üldistades ei ole kõik krevetid filtritoidulised.

Nende suurim roll ökosüsteemis on energia ja aineringe vahendamine: krevettidena toiduahela keskosas paiknevad loomad teisaldavad orgaanilist materjali põhjast rändavatele röövloomadele ning on olulised saakloomad paljudele kaladele, linnuliikidele ja suurematele imetajatele — alates kaladest kuni vaaladeni. Samuti võivad krevettide kaudu akumuleeruda keskkonnas leiduvad toksiine, mis omakorda mõjutavad neid, kes krevette söövad; kõrge toksiinitase võib kanduda edasi jäädes röövloomade kudedesse.

Paljunemine ja areng

Paljud krevettidega seotud rühmad erinevad ka arengutsüklis: mõnel rühmal vabanevad munad veekeskkonda ja läbivad mitmeid larvaalseid etappe (nt nauplius, zoea, mysis), teised brooderivad mune kuni arenenumate vastsete lõimumiseni. Sellised erinevused mõjutavad laialivaljumist ja asustamist — laialt levinud larvaalperioodiga liigid võivad hõlpsamalt koloniseerida uusi elupaiku.

Kuidas eristada krevette ja krevette (culinary vs biological)

Toiduvalmistamisel ollakse sageli lihtsam: nimetused põhinevad peamiselt looma suurusel ja piirkondlikel keelekasutustel (suurte kutsutakse vahel krevetiteks, väikseid krevettideks). Bioloogiliselt saab liike eristada morfoloogiliste tunnuste — sealhulgas gillide ning lõpuste (nt perekonna- või lõpuste) struktuuri — alusel. Näiteks mõnel taksonil on hargnevad või oksastunud gillid ja pleopodide ehitus erineb, mis on üks peamisi taksonoomilisi eristusi; teisest küljest võivad peremehelised tunnused nagu rostrumi (nina-sarnase väljakasvu) kuju ja kõhu segmentide kattuvus samuti aidata liike määrata.

Inimene ja majanduslik tähendus

Krevetid on üle maailma olulised nii looduslike kui ka kasvatatavate (akvakultuur) ressurssidena. Krevetikalandus ja -kasvatus on paljudes riikides tähtis tuluallikas, kuid võib sellega kaasneda ka probleeme: ülepüüdmine, mangroovide ja rannikualade hävitamine, haigused ning kemikaalide kasutamise negatiivsed mõjud. Lisaks võivad nad elada ja koguneda ka reostunud piirkondades ning seeläbi mõjutada toiduahelaid ja inimeste tarbimist — seetõttu on kvaliteedi ja ohutuse kontroll toiduainetööstuses oluline.

Kaitse ja jätkusuutlikkus

• Jätkusuutlikud püügi- ja kasvatustavad (määrused, püügikvoodid, sertifitseeringud) aitavad vähendada looduskeskkonna kahjustamist.
• Keskkonnakaitse (nt mangroovide kaitse, reostuse vähendamine) on vajalik, et säilitada krevettide elupaiku ja arvukust.
• Toiduketi jälgitavus ja saasteainete kontroll aitavad vältida kahjulike ainete levikut inimese toidulauale.

Kokkuvõtlikult on krevettid mitmekesine ja ökoloogiliselt oluline rühm koorikloomi, kes täidavad toiduahelas keskset rolli ning on samal ajal inimesega tihedalt seotud majandusliku ja toiduga. Nende bioloogiline mitmekesisus, elupaikade mitmekesisus ja majanduslik väärtus muudavad nad nii teadusuuringute kui ka looduskaitse seisukohast tähtsaks uurimis- ja kaitseobjektiks.

Küsimused ja vastused

K: Mis on krevetid?

K: Kui paljudes rühmades leidub peamiselt krevette?

K: Mitu liiki krevette on olemas?

K: Kus elavad krevetid?

K: Kas krevetid võivad elada koolides?

K: Milline on bioloogiline erinevus krevettide ja krevettide vahel?

K: Milline on krevettide tähtsus toiduahelas?

Otsing