Sinodelphys — varaseim teadaolev metatheria imetaja (125 miljonit aastat)
Sinodelphys — 125 miljonit aastat vana metatheria fossiil Liaoningist; vanim teadaolev marsupiaalse eellane, säilinud karvkate, puu-eluline ja putukatoiduline imetaja.
Sinodelphys on väljasurev imetajatest pärit esindaja, leitud alumisest kriidist. See liik paigutatakse tavaliselt metatheria alamklassi, kuhu kuuluvad ka tänapäevased marssupiaalsed, ehkki selle filogeneetiline täpne asetumine on olnud teadlaste seas arutluse objekt.
Vanus ja geograafiline paiknemine
Praegu loetakse Sinodelphysi vanuseks hinnanguliselt umbes 125 miljonit aastat, mistõttu tegemist on vanima teadaoleva metateriaalse fossiiliga, mille vanus on määratud selle leidukihi järgi. See asub samas piirkonnas kui varasemaid platsenta esindajaid, mis näitab, et metatheriad ja eutheriad olid arenenud ja mitmekesistunud juba varasel kriidiajastul.
Avastus ja säilumine
Fossiil avastati ja kirjeldati 2003. aastal Hiina Liaoningi provintsist, täpsemalt Yixiani formatsiooni kivimitest, kus leidub rohkesti erakordselt hästi säilinud fossiile. Leiu kirjeldanud teadlaste rühm tõi välja, et keraamilise või vulkaanilise tuha kiire setetekkega matmine võimaldas säilitada ka pehmete kudede ja karvkatte jälgi.
Morfoloogia ja eluviis
Sinodelphys szalayi oli väike imetaja: skeleti põhjal hinnatakse pikkuseks umbes 15 cm ja kaaluks ligikaudu 30 g — see tähendab, et ta oli suuruselt sarnane väikesele hiirele või tänapäevasele väiksemale marssupiaalile. Kivistunud skeletti ümbritsevad karvkatte ja pehmete kudede jäljed, mis annavad haruldase võimaluse uurida naha- ja karvkatte omadusi varajastel imetajatel.
Jalgade ehitus viitab puupealsele eluviisile: luustiku ja jäsemete proportsioonid ning tõenäoliselt röövikujulised küünised tekitasid ettekujutuse, et Sinodelphys võis ronida ja liikuda oksastikul, sarnaselt tema samaaegsele mitte-marsupiaalset päritolu kaasaegsele Eomaia‑le ning tänapäevastele opossumitele nagu Didelphis. Toitumiselt oli ta tõenäoliselt putuktoiduline või väike-kiskja, saagiks ussid ja putukad ning muud väikesed selgrootud.
Paleoekoloogia ja keskkond
Yixiani formatsioon, kust fossiil pärineb, kujutas endast mitmekesist maastikku, milles esinesid metsad, järved ja aktiivne vulkaaniline tegevus. Just vulkaaniline setetekk aitas kiirelt katta laibad ja säilitada peened detailid, nagu karv ja pehmed koed. Sama piirkonna kivimites on leidunud hulgaliselt teisi varajasi imetajaid, linnulikke dinosauruseid, linde ja taimi, mis annab hea konteksti, millises keskkonnas Sinodelphys elas.
Taksonoomiline ja evolutsiooniline tähendus
Sinodelphys on oluline leid, sest ta näitab, et metatheriad — tõelised marssupiaalsete sugulased — olid olemas juba varasel kriidiajastul. See viitab sellele, et jagunemine metatheriate ja eutheriate (platsenta-imetajate) vahel oli toimunud juba palju varem kui mõnikord eeldatakse. Kuigi algsed kirjeldused paigutasid Sinodelphys metatheriate hulka, on hiljem tehtud filogeneetilisi analüüse, mis on arutanud selle täpset sugulussuhet teiste varaste imetajatega; selline teaduslik dialoog on tavaline uute ja hästi säilinud fossiilide puhul.
Mida fossiil meile õpetab?
- See kinnitab, et väikese kehaehitusega, karvkattega ja tõenäoliselt puuloomadeks kohastunud imetajad eksisteerisid varases kriidiajastu ökosüsteemis.
- Hea säilumine võimaldab uurida pehmete kudede ja karvkatte omadusi, mis pakuvad infot nii termoregulatsiooni kui ka väljanägemise kohta varajastel imetajatel.
- Sinodelphysi olemasolu toetab arusaama, et marssupiaalsed tüüpi organismid arenesid paralleelselt platsenta-imetajatega, mõlemad juba varakult imetajate evolutsioonis.
Kokkuvõtvalt on Sinodelphys üks tähtsamaid varajase kriidi imetajafossiile: see annab otseseid tõendeid väikese kehaehituse, karvkatte, puupealse eluviisi ja metatheriate olemasolu kohta umbes 125 miljonit aastat tagasi ning aitab mõista imetajate varajast mitmekesistumist.
Seotud leheküljed
Küsimused ja vastused
K: Mis on sinodelfiis?
V: Sinodelphys on väljasurev imetajatest alumisest kriidiajastust, mis kuulub infraklassi Metatheria, kuhu kuuluvad ka tänapäevased pussiloomad.
K: Kui vana on Sinodelphys?
V: Sinodelphys on hinnanguliselt 125 miljoni aasta vanune, mis tähendab, et ta on peaaegu kaasaegne varaseimate platsenta-fossiilidega.
K: Kus Sinodelphys avastati?
V: See avastati ja kirjeldati 2003. aastal Hiina Liaoningi provintsis Yixiani formatsiooni kivimites teadlaste rühma poolt.
K: Kui suur oli Sinodelphys?
V: Ta oli ainult 15 cm pikk ja kaalus tõenäoliselt umbes 30 g.
K: Millises keskkonnas elas Sinodelphys?
V: Jalgade ehituse põhjal arvatakse, et Sinodelphys oli puuloom, nagu tema mitte-marsuupiaalne kaasaegne Eomaia ja tänapäeva opossumid, näiteks Didelphis.
K: Mida Sinodelphys sõi?
V: Tõenäoliselt püüdis ta toiduks ussid ja putukad.
Küsimus: Millal elas enamik mesosoikumi metaterjalisi?
V: Enamik mesozoikumi metaterjalisi elas ülemisel kriidiajal 90-65 miljonit aastat tagasi.
Otsige