Metatheria ehk metateriidid: marssupiaalide rühm, tunnused ja ajalugu
Metatheria ehk metateriidid — põhjalik ülevaade marssupiaalide anatoomiast, evolutsioonist, fossiilidest ja eripäradest. Tutvu tunnuste ja ajalooga ühes kohas.
Metatheria on imetajate klassi Mammalia kuuluv klade, kuhu kuuluvad nii tänapäeva marssupiaalid kui ka nende lähimad kivistunud sugulased, näiteks sparassodontid. Traditsiooniliselt on metateriidid seotud ka märksõnaga mardikalised, kuid täpsemalt eristatakse hulka Marsupialia (eluviimased marssupiaalid) ning laiemat kladi Metatheria, mis hõlmab ka väljasurevaid rühmi.
Taksonoomia ja sugulus
Metatheria näitas esimest korda taksonoomilist kasutust 1880. aastal, kui Thomas Henry Huxley selle mõiste välja pakkus. Metatheria on lähisugulusgrupis Eutheria (sarnase ajaloolise nimetuse autor samuti Huxley). Mõlemad rühmad kuuluvad alamklassi Theria, mis ühendab kõiki elusolevaid imetajaid peale ühejalgsed.
Tunnused
- Hambrad ja hambumus: metateriidide hambumus on iseloomulik – tavapärane kooslus hõlmab umbes viis ülemist ja neli alumist lõikehammaste rida, ühe hambaküüni, kolme premolaari ja nelja molaari. Seda on kirjeldatud kui üks olulisemaid eristavaid tunnuseid (hambumuskoostise poolest,).
- Luustiku eripärad: paljudel metateriididel säilivad epipubicaalsed luud (nn rinnakorvi esipoolsed luud), mis on seotud kõhuliigutuste ja rinna toestusega ning esinevad ka mitmetel väljasurevatel rühmadel.
- Suguelundite ja reproduktsiooni eripärad: emastel metateriididel on tavaliselt kaks eraldi emakat ja kaks külgmist vaginaalset kanalit; isastel võib olla lahknev suguelund. See erineb eutheriatest ja mõjutab paljunemisprotsessi.
- Platsenta ja järglased: metateriidid moodustavad arengu jooksul peamiselt kollasäsi (vitelliline) tüüpi platsentat – see on vähem invasiivne ning pakub emakasisest toitumist vähem kui eutheriate chorioallantoic platsenta. Sünnivad järglased on väga alaarenenud ja jätkavad suure osa oma arenguajast emalt sõltuvalt.
Paljunemine ja vastsündinute areng
Metateriidid sünnitavad väikesed, väga alaarenenud ja karvutud poegade sarnased järglased, kes pärast sündi liiguvad emalt sageli marsupiumisse (nahakotti) või otsivad otse ema nibu. Vastsündinu suu ja lõuad on tihti kujunenud nii, et see moodustab väikese rõhu või "O"-kujulisuse, mille ümber ema nibu sobitub ja seejärel paisub, et tagada tugev kinnitumine ja imemine. Tasub märkida, et mitte kõigil metateriididel ei ole tõelist marsupiumi — mõned liigid kasutavad teisi meetodeid järglaste hoidmiseks.
Ajalugu ja levik
Varaseim teadaolev metateriid on Sinodelphys, leitud Hiina alumisest kriidist (umbes 125 miljonit aastat tagasi). Fossiilid näitavad, et metateriaid oli varases mesozoikumis laialdaselt Lääne‑Panga (Laurasia) aladel ning hiljem rühmad mitmekesistusid ja levisid ka Lõuna‑Ameerikasse ning Austraaliasse. Mõned väljasurevad rühmad, nagu sparassodontid, olid kohandunud röövloomadena ja olid Lõuna‑Ameerikas olulised kiskjad enne eutheriate, näiteks koerlaste, domineerimist.
Võrdlus Eutheriaga
Kuigi Metatheria ja Eutheria on lähisugulased (mõlemad kuuluvad Theria alla), erinevad nad nii paljunemismehhanismide, platsenta struktuuri kui ka üksikute morfoloogiliste tunnuste poolest (hambumus, luustiku eripärad jne). Eutheriad on arenenud keerukama ja enamasti pikaajalisema emasisese arengu ning tunduvalt keerukama platsenta tüübi poolest.
Nimi ja tähendus
Kreeka päritolu sõnad meta- ja theria tähendavad umbkaudu "teised loomad", vastandatuna Eutheria ("tõelised loomad").
Metatheria hõlmab seega tähtsat ja mitmekesist osa imetajate evolutsioonist — see rühm näitab nii paljunemisel kui ka ökoloogilisel kohanemisel unikaalseid strateegiaid, mis on viinud nii tänapäevaste marssupiaalide kui ka paljude väljasurevate vormide kujunemiseni.
Evolutsiooniline ajalugu
Metateriidid ilmusid esmakordselt kriidiajastul. Mõned tüvirühma metaerosid püsisid kuni neogeeni perioodini, enne kui nad välja surid. Kroonrühma marssupiaalsed, mis on metatheria ainus tänapäeval säilinud haru, mitmekesistusid peaaegu väljasuremise ajal kriidiaja lõpus.
Küsimused ja vastused
K: Mis on Metatheria?
V: Metatheria on imetajate klassi Mammalia kuuluv rühm, kuhu kuuluvad matsupiaalsed ja sparassodonts. See on peaaegu sünonüümne varasema taksoniga Marsupialia, kuid see hõlmab ka marssupiaalsete imetajate lähimaid fossiilseid sugulasi.
K: Kes tegi ettepaneku Metatheria kohta?
V: Esimesena pakkus Metatheria nime välja Thomas Henry Huxley 1880. aastal.
K: Mis eristab Metatheria't teistest imetajatest?
V: Metatheriaid eristab kõikidest teistest imetajatest nende hambavalem, mis tavaliselt sisaldab viit ülemist ja nelja alumist lõikehammast, ühte hambaküünt, kolme premolaari ja nelja molaari.
K: Millal avastati Sinodelphys?
V: Kõige varasem teadaolev metatereide esindaja, Sinodelphys, pärineb Hiina alumisest kriidiajastust.
K: Kuidas on Eutheria ja Metatheria suguluses?
V: Metatheres'ide lähimad sugulased on Eutheria (püstitas ka Huxley 1880. aastal). Mõlemad on koos ühendatud infraklassina alamklassi Theria.
K: Mida sisaldab Theria?
V: Theria sisaldab kõiki elusaid imetajad, välja arvatud ühejalgsed.
Küsimus: Kuidas sünnitavad metaterid oma järeltulijad?
V: Arengu ajal toodavad metateriaalsed loomad munasarja platsenta ja sünnitavad "vastse" järglasi. Nendel järglastel on alaarenenud tagakehad ja pärast sündi rändavad nad marsupiumisse, kus nad kinnituvad nibu külge.
Otsige