Hambumusvalem: imetajate hammaste arv, tüübid ja näited

Hambumusvalem on imetajate hammaste kokkuvõte ja lihtne viis kirjeldada, kui palju ja milliseid hambaid ühel pool suu paikneb. Hambumusvalem aitab võrrelda eri liikide hambastikku ja mõista nende toitumisele ja eluviisile vastavaid kohastumusi.

Kuidas hambumusvalemit lugeda

Peaaegu kõigil imetajatel on neli põhitüüpi hambaid: lõikehambad, kihvad (koerad), premolaarid ja molaarid. Hambumusvalem kirjutatakse tavaliselt kujul I.C.P.M / I.C.P.M, kus esimene rida näitab ülesuulisi hambaid ühe suu poole kohta ja teine rida alalõualuusid. Kuna suu on sümmeetriline, korrutatakse loetletud arv kahega, et saada kogu hammaste arv.

Näiteks valem 2.1.2.3 / 2.1.2.3 tähendab, et ühel pool ülal on 2 lõikehammast, 1 kihv, 2 premolaari ja 3 molaari; sama kehtib alalõuale. Kogu suu hammaste arv = (2+1+2+3 + 2+1+2+3) = 32.

Piim- (lämmastik) ja jäävhammaste märkimine

Piimahambad (laste esmane hambaesine) märgitakse sageli väikeste tähtedega või eessõnaga d (deciduous). Piimahambad võivad olla valemist erinevad — mõnel liigil puuduvad premolaarid või molaarid, mis asenduvad hiljem teistsuguse hambastikuga.

Näiteks inimese piimahammaste valem on 2.1.0.2 / 2.1.0.2 (kokku 20), aga jäävhammaste valem on 2.1.2.3 / 2.1.2.3 (kokku 32). Piimahammaste järkjärgulise asendumise tulemusena tekivad täiskasvanul mõned uued hambad (nt premolaarid) ning hammaste koguarv muutub.

Hambatüübid ja spetsialiseerumine

Hammaste arv ja kuju on tugevalt kohanenud erinevate toitumismeetoditega. Aja jooksul on eri imetajarühmadel kujunenud välja spetsiifilised hambumusomadused — nii hammaste arvu kui ka närimispindade kuju ja suuruse osas. Mõned üldised erisused:

Karnassid: kiskjatel (nt kassiloomadel) on eriti teravad kombineeritud ülemise premolaari ja alumise molaari pinnad, mida nimetatakse karnassideks ja kasutatakse liha lõikamiseks.
Hüpsodontia (pikad kroonid): rohusööjate, näiteks hobuse, hambad võivad olla kõrge krooniga (pidevalt kasvavad või suurest kulumisest mõjutatud) — see aitab tal peenestatud taimestikku jahvatada.
Püsivad lõikehambad: närilistel on tugevad ja pidevalt kasvavad lõikehambad, samas puuduvad sageli kihvad (koerad) ning diastema — hammaste vaba lõhe — on tavaline.

Näited

Inimene: piimahambad (laste) valem 2.1.0.2 / 2.1.0.2 = 20 hammast; jäävhammaste valem (täiskasvanu) 2.1.2.3 / 2.1.2.3 = 32 hammast. Piimahambad asenduvad lapse arenguga ja täiskasvanu hammaste hulka lisanduvad premolaarid.
Opossum: 5.1.3.4 / 4.1.3.4. Ülalõual on üks lõikehammas rohkem kui alalõual.
Kassiloomad: 3.1.3.1 / 3.1.2.1. Kassi viimane ülemine premolaar (4. premolaar) ja esimene alumine molaar moodustavad terava lõikepinna ehk karnassi, mis aitab liha ja sidekoe lõikamisel. Karnassid vastavad alati ülemise neljanda premolaari ja alumise esimese molaari asukohale.
Hobune: 3.1.3–4 / 3.1.3.3 (erinevused tulevad lõikumolaaride ja murdosa arvestusest). Hobuse hambumus on tugevalt spetsialiseerunud rohu söömisele: lõikehambad haaravad ja lõikavad rohu, molaarid jahvatavad seda. Kui hammaste kroonid on kõrged ja pidevalt kuluvad, räägitakse hüpsodontiast — see on rohusööjate oluline kohastumus.

Diastema ja hambavahed

Nii kassidel kui ka hobustel on esihammaste ja tagahammaste vahel sageli suur diastema ehk lõhe — tühi ruum ilma hammaste vahel. See võimaldab näiteks taimetoidulistel liikidel tõhusalt toitu suhu tõsta ja tagumiste hammastega jahvatada. Diastema on paljude imetajate puhul loomulik ja adaptatiivne tunnus.

Lisamärkused

Hambumusvalem on lihtne, aga võimas vahend: see võimaldab kirjeldada nii liigispetsiifilisi erinevusi kui ka arengulisi muutusi (piimhammastest jäävhammaste tekkeni). Kui uurite konkreetse liigi hambavalemit, tasub arvestada ka vanust (noorloomadel võivad mõned hambad puudu olla või alles kerkida), ning eripära nagu pidev hammaste kasv või kulumine, mis mõjutavad hammaste funktsiooni.

Kui soovite, võin lisada veel näiteid teistest imetajatest (näiteks närilised, küülikud, vaalad) või seletada üksikasjalikumalt hambatüüpide morfoloogiat ja funktsiooni.

Küsimused ja vastused

K: Mis on hambaravim?

V: Hambavalem on kokkuvõte imetajate hammastest. See hõlmab hammaste arvu ja tüüpi mõlemal pool suu üla- ja alumistel külgedel.

K: Mitu liiki hambaid on imetajatel?

V: Peaaegu kõigil imetajatel on nelja liiki hambaid, milleks on lõikehambad, kihvad, eelhambad ja molaarid.

K: Kuidas väljendatakse looma hambumus hambavalemina?

V: Loomade hambumust võib väljendada nii jääv- kui ka jäävhammaste hambavalemina, mis on kirjutatud murdosa kujul, kus on loetletud I (lõikehambad), C (kihvad), P (premolaarid) ja M (molaarid) selles järjekorras. Näiteks 2123/2123 tähendaks kaks lõikehammast, ühte kihva, kahte premolaari ja kolme molaari ühel pool suu ülaosa.

K: Mida tähendab diastema?

V: Diastema tähendab lõhet esihammaste ja tagahammaste vahel, mis on paljude imetajatüüpide loomulik omadus.

K: Milleks kasutatakse karnassiaale?

V: Karnassid on spetsialiseerunud teravkülgsed molaar- või premolaarhambad, mida kasutatakse liha ja naha lõikamiseks. Kassiloomadel ja hobustel on need alati neljas ülemine premolaar ja esimene alumine molaar.

K: Kuidas kohanevad hobuste hambad nende toitumisega? V: Hobuste hambumus on väga spetsialiseerunud rohu söömisele, kuna nende juured kasvavad pidevalt, mis tasakaalustab hammaste kulumist. Lõikehambad haaravad rohtu, samas kui molaarid peenestavad seda väiksemateks tükkideks.