Thomas Henry Huxley PC PRS (4. mai 1825 - 29. juuni 1895) oli inglise bioloog, kes spetsialiseerus võrdlevale anatoomiale. Ta sündis Ealingis, Middlesexis. Ta oli Charles Darwini sõber ja toetaja ning tegi avaliku karjääri. Ta oli kümne kuningliku komisjoni liige.
Tänapäeval nimetatakse teda mõnikord Darwini buldogiks, sest ta toetas Charles Darwini evolutsiooniteooriat. Kuid seda terminit ei kasutatud tema eluajal. Huxley ei olnud nõus mõne Darwini ideega, kuid ta toetas Darwinit avalikult kogu südamest.
Huxley 1860. aasta debatt inglise piiskopi Samuel Wilberforce'iga oli kuulus avalik sündmus. Arutelu käsitles evolutsiooni ja sellest kirjutati laialdaselt ajakirjanduses. Paljud arvasid, et Huxley võitis selle arutelu, mis aitas kaasa Huxley karjäärile ja evolutsiooniteooriale.
Huxley arendas ka teaduslikku haridust Suurbritannias ja võitles äärmuslikumate usuvormide vastu. Need tegevused avaldasid suurt mõju sellele, kuidas inimesed Suurbritannias ja mujal maailmas mõtlesid. Huxley kasutas terminit agnostik, et öelda, et ta ei tea, kas jumal on olemas või mitte. Me kasutame terminit agnostik ka tänapäeval.
Huxley oli vähe koolitatud ja õpetas peaaegu kõik, mida ta teadis, ise. Tähelepanuväärselt sai temast suurepärane anatoom ja zooloog. Hiljem arutles ta inimese ja ahvide evolutsiooni üle. Üks tema ideid oli ka see, et linnud arenesid väikestest lihasööjatest dinosaurustest, mis on tänapäeval teadaolevalt tõsi.
Huxley suri Eastbourne'is, Sussexis. Kolm tema lapselast said 20. sajandil kuulsaks.
Varajane elu ja eneseharimine
Thomas Huxley kasvas üles keskmises keskklassi perekonnas. Tema ametlik klassikaline haridus oli piiratud, kuid ta oli innukas lugeja ja õppija. Noorena liitus ta merega ning teenis arstina laeval, kus sai praktilisi kogemusi loodusloo ja anatoomiaga. Merereisid, sealhulgas osalemine uurimislaeval HMS Rattlesnake ekspeditsioonil, andsid talle võimaluse koguda ja uurida mereloomi ja fossiile ning kujundasid tema teaduslikku huvi.
Teadustöö ja panus bioloogiasse
Huxley tundis hästi võrreldavat anatoomiat ja paleontoloogiat ning kirjutas hulgaliselt teadusartikleid ja populaarseid essaid. Ta oli silmapaistev avaliku loengu pidaja ning kirjutas ka raamatuid, mis aitasid laiemale publikule teadust selgitada. Tema tööd inimese ja teiste imetajate anatoomia vallas aitasid kinnistada evolutsiooniseisukohti bioloogias. Huxley avaldas olulisi vaatlusi ja tõendeid, mis toetasid arusaama, et linnud on pärit lihasööjatest dinosaurustest — mõte, mis on tänu hilisema paleontoloogilise tõendile laialdaselt aktsepteeritud.
Haridusreform ja avalik tegevus
Huxley oli võimas häälekanal teaduse ja hariduse ühendamisel. Ta töötas aktiivselt selle nimel, et teaduslikku õpetust tõsta nii ülikoolides kui ka ametlikes õppekavades ning ta osales paljudes avalikes komisjonides ja organisatsioonides. Tema töö mõjutas seda, kuidas teadust õpetati ja milline oli teaduse ja usu suhe avalikus elus 19. sajandi lõpus ja 20. sajandi alguses.
Agnostitsism — termin ja seisukoht
Huxley kasutas sõna agnostik (ta kasutas seda avalikult alates 1869. aastast) kirjeldamaks oma seisukohta teadmiste piiride kohta religioossete väidete osas. Tema agnostitsism ei olnud tingimata vaimne ükskõiksus, vaid pigem rõhuasetus kriitilisele uurimisele ja aruandmisel selle kohta, mis on tõenditega toetatud ja mis mitte.
Pärand
Huxley mõju ulatus palju kaugemale tema enda teadustöödest: ta aitas kujundada teaduse rolli ühiskonnas, tõsta avalikku arusaamist evolutsioonist ja tugevdada teaduslikult põhjendatud haridust. Tema perekond jätkas avalikku ja intellektuaalset pärandit — tema järglased ja lapselapsed tegid 20. sajandil olulisi panuseid kirjandusse, teadusesse ja kultuuriellu.
Märkus: Huxley elutöö hõlmas nii ranget teaduslikku uurimist, aktiivset publitsistika- ja õppe- ning ühiskondlikku tegevust. Tema tugevad retoorilised võimed ja selge kirjutamisstiil aitasid tal muuta keerulisi teaduslikke ideid kättesaadavaks laiema publiku jaoks.
