Personaalarvuti (PC): mis see on, komponendid ja kasutusviisid

Personaalarvuti (PC): avasta põhilised komponendid, operatsioonisüsteemid ja praktilised kasutusviisid — kuidas valida, hooldada ja ühendada lauaja sülearvutit igapäevaseks kasutuseks.

Personaalarvuti (PC) on üldnimetus arvutitüübile, mis on kõige populaarsem kontorites ja kodudes. Esimese arvuti nimega "IBM PC" valmistas 1981. aastal ettevõte nimega IBM, kuigi enne seda tehti palju arvuteid, näiteks Commodore PET. Nutitelefonid ja tahvelarvutid on samuti personaalseks kasutamiseks mõeldud arvutid, kuid neid ei nimetata sageli "personaalarvutiteks".

Tänapäeval on enamikul arvutitel tavaliselt põhiline tarkvarakomplekt, mida nimetatakse operatsioonisüsteemiks. Operatsioonisüsteem vastutab mitmete ülesannete eest, sealhulgas kasutajaliidese (UI) eest. Kõige populaarsem operatsioonisüsteem arvutites on Windows, mida müüb Microsoft Corporation. Ettevõtte Apple Inc. toodetud arvutid võivad kasutada teistsugust tarkvarasüsteemi nimega Mac OS, mida müüb Apple Inc.

Saadaval on palju tasuta operatsioonisüsteeme. Neid nimetatakse Linuxi operatsioonisüsteemideks. On olemas üle 300 erineva Linuxi "distributsiooni". Igaühel neist on erinev eesmärk. Ubuntu-Linux on kõige enam kasutatav Linux, sest seda on kõige lihtsam kasutada.

Kaasaegsel arvutil on minimaalne hulk osi, et olla kasulik. "Baasüksus" või "torn" on arvuti peamine osa. Sisestamiseks kasutatakse hiirt ja klaviatuuri. Väljundi vaatamiseks on vaja monitori. Sülearvutis on need osad kõik koos.

Põhiseadme või torni sees on palju elektroonilisi osi. Peamised osad on emaplaat, protsessor, kõvaketas ja mälu.

Keskprotsessor (CPU) järgib operatsioonisüsteemi ja rakendusprogrammide juhiseid. Mälu ehk RAM (random access memory) on mõeldud teabe (ehk andmete) kiireks liikumiseks protsessorisse ja protsessorist välja. Kõvaketas hoiab programme ja andmeid, kui arvuti on välja lülitatud. Diskettakettad, CD-ROM-kettad on mõeldud teabe salvestamiseks eemaldatavatele ketastele.

Arvutitel on sageli modem, et saata ja vastu võtta andmeid telefoniliini või viimasel ajal ka kaabeltelevisiooniliini kaudu. Arvutid võivad olla ühendatud ka arvutivõrku.

Kaasaegsetel arvutitel on erinevad pistikupesad, mida nimetatakse portideks. Kõige tavalisemad pordid on tuntud kui USB-pordid.

Arvuteid võib kasutada tööks, sealhulgas interneti kaudu uurimistöö tegemiseks, arvestuse pidamiseks või dokumentide kirjutamiseks. Muude kasutusviiside hulka kuulub suhtlemine inimestega üle maailma, kasutades kiirsõnumeid, e-posti või Skype'i, või meelelahutuslik tegevus, näiteks arvutimängude mängimine.

Mis on personaalarvuti täpsemalt?

Personaalarvuti on üldjuhul üksikisiku või väikese rühma kasutamiseks mõeldud arvuti, mille eesmärk on täita erinevaid igapäevaseid ja spetsialiseeritud ülesandeid. Personaalarvutid jagunevad peamiselt lauaarvutiteks (desktop), sülearvutiteks (laptop), kõvakaanelisteks kõik-ühes lahendusteks (all-in-one) ning väikeseks vormifaktoriks mõeldud mini-PC-deks. Nutitelefonid ja tahvelarvutid täidavad paljusid samu funktsioone, kuid nende riist- ja tarkvaraarhitektuur erineb traditsioonilisest PC-st.

Peamised komponendid ja nende funktsioonid

• Emaplaat (motherboard) — ühendab kõik komponendid: protsessori, mälu, laienduspesad, salvestusseadmed ja pordid.
• Protsessor (CPU) — arvuti "aju", mis täidab programme ja käitab käske. Oluliseks näitajaks on kiirus (GHz) ja tuumade arv (cores).
• Graafikaprotsessor (GPU) — vastutab pilditöötluse eest; oluline mängude, videomontaaži ja 3D-tööde puhul. Mõned arhitektuurid kasutavad integreeritud graafikat, teised eraldi videokaarti.
• Mälu (RAM) — ajutine, kiire töömälu, mis mõjutab mitme programmi samaaegset töövõimet. Tänapäeval on levinud DDR4 ja DDR5 tüübid.
• Salvestus (HDD, SSD, NVMe) — hoidab andmeid ja programme; SSD-id on tunduvalt kiirem ja vastupidavam kui traditsioonilised kõvakettad (HDD), NVMe-mälupulgad on veel kiiremad.
• Toiteplokk (PSU) — tagab stabiilse toite arvuti komponentidele.
• Jahutus — ventilaatorid, jahutusalumiinium, vedelikjahutus; vajalik ülekuumenemise vältimiseks.
• Optilised draivid ja eemaldatav salvestus — CD/DVD/Blu-ray-draivid ning USB-mälupulgad ja väline kõvaketas andmete edastamiseks ja varundamiseks.

Perifeeriad ja ühenduvus

Personaalarvutiga kasutatakse sageli välisseadmeid: klaviatuur, hiir, monitor, printer, skänner, kõlarid ja mikrofon. Tänapäeval on levinud juhtmevabad ühendused nagu Wi‑Fi ja Bluetooth, samuti füüsilised liidesed: USB (tüübid A / C), HDMI, DisplayPort, Ethernet (LAN) ja audio‑pistikud. Arvutid võivad olla ühendatud ka koduvõrku või suurematele ettevõttevõrkudele, võimaldades failijagamist, printerite kasutamist ja internetiühendust.

Operatsioonisüsteemid ja tarkvara

Operatsioonisüsteem haldab riistvara ja tarkvara suhtlust ning pakub keskkonda rakenduste käivitamiseks. Peamised opsüsteemid personaalarvutitele on Windows, macOS ja paljud Linuxi distributsioonid. Lisaks on olemas spetsiaalsed tööriistad kontoritööks (nt tekstiredaktorid, tabelarvutused), brauserid interneti sirvimiseks, meediumipleierid, graafika‑ ja videoredaktorid ning turvatarkvara.

Kasutusviisid

• Töö ja kontoritööd: tekstid, arvutustabelid, andmeanalüüs, äritarkvara.
• Uurimistöö ja haridus: veebipõhised õppevahendid, kursused, teadustööks vajalik tarkvara.
• Kommunikatsioon: e‑post, kiirsõnumid, videokõned ja sotsiaalmeedia.
• Meelelahutus: muusika, filmid, voogedastus ja arvutimängud (gaming).
• Sisutootmine: foto- ja videomontaaž, 3D-modelleerimine, programmeerimine.
• Arendus ja virtualiseerimine: tarkvaraarendus, testkeskkonnad, serverite jooksutamine.

Turvalisus, varundamine ja hooldus

Oluline on hoida süsteem ajakohasena (operatsioonisüsteemi ja programmide uuendused), kasutada tugevat paroolihalduse ja vajadusel ka viirusetõrjet. Regulaarne andmete varundamine (väline kettale, pilve või võrguajamule) kaitseb andmete kadumise eest. Füüsiline hooldus hõlmab tolmu eemaldamist, ventilatsiooni tagamist ja arvuti ülekuumenemise jälgimist.

Kuidas valida endale sobiv personaalarvuti?

Mõned põhipunktid valiku tegemisel:

• Mõtle, milleks arvutit peamiselt kasutad (kontor, mängud, töötlemine, reisimine).
• Protsessor ja tuumade arv — oluline jõudluse jaoks; kõrgema taktsageduse ja rohkem tuumadega CPU sobib raskemate ülesannete jaoks.
• Mälu (RAM) — igapäevaseks kasutuseks vähemalt 8 GB, tõsisemaks multitaskimiseks või videotöötluseks 16–32 GB või rohkem.
• Salvestus — SSD annab kiirema käivituse ja programmi laadimise; suuremate failide jaoks kombineerida SSD kiireks käivituseks ja HDD suure mahuga arhiveerimiseks.
• Graafika — integreeritud graafika sobib lihtsaks kasutuseks, eraldi GPU on vajalik mängimiseks ja graafiliseks töötluseks.
• Ühenduvus ja pordid — kontrolli, et vajalikud liidesed (USB, HDMI, Ethernet jms) on olemas.
• Sülearvutite puhul mõtle aku kestusele, kaalule ja jahutusele.

Personaalarvutid on mitmekülgsed tööriistad, mis on arenenud algusaegadest tunduvalt nii riistvara kui tarkvara poolelt. Õige valiku ja korraliku hooldusega teenib arvuti kasutajat aastaid ning aitab täita nii igapäevaseid kui spetsialiseeritud ülesandeid.

Küsimused ja vastused

K: Mis on personaalarvuti?

K: Kes tegi esimese arvuti?

K: Kas enne IBM PC-d olid arvutid olemas?

K: Kas nutitelefonid ja tahvelarvutid loetakse personaalarvutiteks?

K: Millal ilmus IBM PC?

K: Milline ettevõte lõi IBM PC?

Otsing