Klaviatuur – arvutiklaviatuuri definitsioon, tööpõhimõte ja tüübid

Avasta arvutiklaviatuuri definitsioon, tööpõhimõte ja tüübid — mehaanilised vs membraan-, juhtme- ja juhtmeta klaviatuurid ning praktilised valikujuhised.

Arvutiklaviatuur on sisestusseade, mis võimaldab inimesel sisestada arvutisse tähti, numbreid ja muid sümboleid (neid nimetatakse klaviatuuril märkideks). See on üks enim kasutatavaid arvutite sisestusseadmeid. Klaviatuuri kasutamist paljude andmete sisestamiseks nimetatakse trükkimiseks.

Klaviatuur sisaldab palju mehaanilisi lüliteid või nupuvajutusi, mida nimetatakse "klahvideks". Kui üks neist vajutatakse, suletakse elektriline vooluring ja klaviatuur saadab arvutile signaali, mis ütleb talle, millist tähte, numbrit või sümbolit ta soovib ekraanil kuvada. Seejärel näitab arvuti protsessor seda märki ekraanil, tavaliselt kohas, kus on kursor. Lisaks tähemärkide sisestamisele on arvutiklaviatuuridel ka klahvid, mis muudavad sümbolit (näiteks shift või caps lock) või annavad arvutile erikäsklusi (näiteks nooleklahvid, CTRL ja ALT). Erinevad arvuti operatsioonisüsteemid kasutavad erinevaid spetsiaalseid klahve või kasutavad neid erinevalt. Erikäske saab aktiveerida ka klahvikombinatsiooni abil (näiteks Ctrl + V Windowsis kopeeritud sisu kleepimiseks).

Klaviatuuri võib ühendada arvutiga juhtme abil, kuid see võib olla ka juhtmeta (näiteks need, mis kasutavad Bluetoothi). Enamik 21. sajandi klaviatuure, mis kasutavad juhtmeid, ühendatakse arvuti USB-porti, kuid vanemad klaviatuurid kasutavad vähem mitmekülgset DIN-pistikut.

Tööpõhimõte lühidalt

Iga klahvi taga on lüliti või andur, mis tuvastab vajutuse. See andur võib olla mehaaniline (füüsilised lülitid), membraan (kihiline kummipadi) või hübriidtehnoloogiad nagu scissor-switch või dome-lülitid. Vajutus registreeritakse ja muudetakse elektrooniliseks signaaliks, mida klaviatuuri juhtmestik töötleb ning saadab arvutile. Arvuti tarkvara tõlgendab signaali vastavalt praegusele sisestuskeelele, klaviatuuripaigutusele ja modifikaatoritele (näiteks Shift või Alt).

Klahvide jaotused ja funktsioonid

• Täheklahvid — standardne tähtede ja numbrite rida.
• Funktsiooniklahvid (F1–F12) — annavad erinevaid käske sõltuvalt programmist.
• Nupupaneel (numpad) — numbriline klaviatuur, mugav andmesisestuseks ja kalkuleerimiseks.
• Redigeerimis- ja kursorklahvid — nooled, Home, End, Page Up/Down, Backspace, Delete, Enter jt.
• Modifikaatorid — Shift, Ctrl, Alt (ja kaasaegsetel klaviatuuridel Windows/Command ja Option/AltGr), mis muudavad teiste klahvide käitumist.
• Eriklahvid ja meediaklahvid — helitugevuse reguleerimine, mängu/pause, helistamine, otseteed, programmeeritavad makrod.

Klahvistiku tüübid

• Mehaanilised klaviatuurid — iga klahvi all on eraldi lüliti. Neid hinnatakse vastupidavuse, täpsuse ja klahvitunnetuse eest. Erinevatel lüliti tüüpidel on erinev takistus ja klõpsuvus.
• Membraan- või kummi-dome klaviatuurid — odavamad, vaiksemad ja õhemad, kuid kipuvad olema vähem vastupidavad ning pakuvad pehmemat tunnetust.
• Scissor-switch — tavaliselt sülearvutites ja õhukestes täisklaviatuurides; pakub madalat profiili ja paremat stabiilsust võrreldes tavalise membraaniga.
• Ergonoomilised klaviatuurid — jagatud või kõverdatud kujuga, vähendavad randme pinget ja parandavad käte asendit pikema töö ajal.
• Juhtmeta klaviatuurid — Bluetoothi või RF-dongli kaudu; mugav paindlikkus, aga tuleb arvestada patarei või laadimise vajadusega ja mõnikord veidi suurema viiteajaga.

Paigutused ja keelevariandid

Klaviatuuripaigutus (näiteks QWERTY, AZERTY, QWERTZ) määrab, kus asuvad tähed ja sümbolid. Paigutus võib erineda ka keele järgi (eesti, inglise, vene, saksa jpt). Lisaks võimaldavad mitmed tarkvara- ja opsüsteemilahendused kasutada alternatiivseid sisestusmeetodeid, ekraaniklaviatuuri ja tähemärgisageduse tabelit unicode’i või erimärkide sisestamiseks.

Tehnilised parameetrid ja mänguri-funktsioonid

• Key rollover — mitu samaaegset klahvivajutust, mida klaviatuur suudab korrektselt registreerida (n-keys rollover, NKRO).
• Anti-ghosting — tehnika, mis takistab vale-vajutuste registreerimist, kui mitu klahvi vajutatakse korraga.
• Polling rate — kui tihti klaviatuur suhtleb arvutiga (Hz), mänguritele oluline madala latentsuse saavutamiseks.

Ühenduvus ja toiteallikas

Nagu algteksti märkis, võivad klaviatuurid olla juhtmega või juhtmeta. Juhtmega ühendused kasutavad tänapäeval peamiselt USB-porti, mõnel vanemal seadmel on DIN või PS/2 port. Juhtmeta seadmed kasutavad kas Bluetoothi või 2,4 GHz RF-donglit. Juhtmeta mudelid vajavad kas patareisid või laetavat akut.

Tarkvara ja seadistamine

Paljud kaasaegsed klaviatuurid tulevad tootja tarkvaraga, mis võimaldab muuta klahvikäitumist, salvestada makrosid, kohandada taustvalgustust (RGB) ja seadistada profiile erinevate rakenduste jaoks. Operatsioonisüsteemilt sõltuvad otseteed võivad varieeruda — nt MacOS kasutab sageli Command-klahvi, Windows kasutab Windows-klahvi jms.

Kuidas valida klaviatuuri

• Mõtle, milleks seda peamiselt kasutad: trükkimiseks, mängimiseks, kontorisse või reisimiseks.
• Proovi klahvide tunnetust (mehaaniline vs membraan) ning kontrolli key rolloveri ja latentsust, kui vajad mitu klahvivajutust korraga (eriti mänguritele).
• Vali sobiv paigutus ja keeletugi (Eesti-keelne paigutus või rahvusvaheline), ning kontrolli, kas klaviatuuril on numbripaneel, kui seda vajad.
• Mõtle ergonoomikale: madal profiil, kaldus klahvid või jagatud disain võivad vähendada väsimust.
• Juhtme vs juhtmeta — juhtmega on tavaliselt usaldusväärsem ja kiirem, juhtmeta pakub paindlikkust.

Hooldus ja raskused

Klaviatuuri eluiga saab pikendada regulaarse puhastusega: tolmu eemaldamine, klahvide vahelise mustuse puhastamine ja vedelike vältimine. Kui mõni klahv ei tööta, võib abi olla klahvi puhastamisest, lüliti vahetusest (mehaanilised mudelid) või tarkvara uuendamisest. Vanadel juhtmega klaviatuuridel võidakse veel kohata DIN- või PS/2-ühendust, mis nõuavad adapterit kaasaegsete USB-portidega töötamiseks.

Arvutiklaviatuur on lihtne, kuid mitmekülgne seade, mille valik sõltub eelistustest ja kasutusolukorrast — olgu selleks kiire mängimine, mugav kontoritöö või portatiivsus sülearvutile sobivas lahenduses.

Tüübid

On olemas eri tüüpi klaviatuurid. Need võivad põhineda klahvide tööpõhimõttel; näiteks sülearvutite klahvid ei liigu palju, sest klaviatuur peab olema väga õhuke, et mahtuda sülearvuti sisse. Teisalt on videomängude sarnased klaviatuurid, mille klahvid liiguvad palju, et oleks tunda, kas klahv töötab ja mäng töötab. Vahepeal on ergonoomiline klaviatuur tehtud nii, et inimestel oleks lihtsam seda kasutada, ilma et käed või käed valutaksid. Enamikul arvutiklaviatuuridel on klahvid kuues reas, kuid mõnes sülearvutis kasutatakse ruumi kokkuhoiu eesmärgil ainult viit või isegi nelja rida.

Klaviatuuril on ka erinevad klahvide paigutusviisid, tavaliselt selleks, et käsitleda maailma eri piirkondi ja keeli. Kõige populaarsem paigutus on QWERTY, mis põhineb kirjutusmasinate klaviatuuride esimesel kuuel tähega. QWERTY kujundus on tehtud nii, et kõige levinumad tähed ei paneks mehaanilist kirjutusmasinat "kinni" ehk ei lakkaks töötamast. Kuigi enamik inimesi enam kirjutusmasinaid ei kasuta, jäi see disain alles, sest inimesed olid sellega harjunud. Välja on töötatud ka teisi kujundusi, näiteks Dvoraki klaviatuur, mis paigutab kõige levinumad tähed kohtadesse, mis on kõige lihtsamini kättesaadavad. Mängude klaviatuurid on kasutusel kiire reageerimiskiiruse tõttu.

Sellel pildil on näidatud, kuidas klahvid on paigutatud Ameerika Ühendriikide klaviatuuril.

Küsimused ja vastused

K: Mis on arvutiklaviatuur?

K: Kuidas klaviatuur töötab?

K: Milliseid erilisi klahve leidub klaviatuuridel?

K: Millised on mõned Windows'i programmides kasutatavad üldkasutatavad kiirklahvid?

K: Kuidas saab klaviatuurid arvutitega ühendada?

K: Mis on trükkimine?

Otsing