Videomängud on elektroonilised mängud, mida mängitakse videoekraanil (tavaliselt televiisoril, sisseehitatud ekraanil, kui mängitakse pihuarvutis, või arvutis). Videomängud võivad olla lihtsad ühekraanilised mängud, suured avatud maailmad, sotsiaalsed mitmikmängud või keerukad simulatsioonid — tehnika arenguga on mängude vormid ja kirjeldused oluliselt laienenud.
Žanrid
Selliseid mänge on palju: rollimängud, laskemängud, esimese isiku laskemängud, küljerullmängud ja platvormmängud on vaid mõned neist. Iga žanr võib sisaldada alamžanre (näiteks tegevus-rollimängud, ellujäämislaskemängud, strateegiamängud jms) ning paljud tänapäevased mängud kombineerivad erinevaid elemente.
Platvormid ja jaotus
Videomängud tulevad tavaliselt CD-del, DVD-del või digitaalselt alla laadida. Paljud mängud olid varem kassettidel. Tänapäeval on levinud ka digitaalsete mängupoodide ja teenuste kasutamine (näiteks Steam, Epic Games Store, PlayStation Store, Xbox Store), kus mängud ostetakse või laenutatakse alla ilma füüsilise kandjata. Lisaks on tekkinud ärimudelid nagu tasuta mängimine (free-to-play) koos rakendusesiseste ostudega (microtransactions) ning tellimusteenused ja pilvemängimine, mis võimaldavad mängida ilma võimsast kohalikust riistvarast.
Konsoolid ja arvutimängud
Spetsiaalset seadet, mida kasutatakse videomängude mängimiseks kodus, nimetatakse konsooliks. Videomängude mängimiseks on kasutatud mitmesuguseid konsoole ja koduarvuteid. Mõned esimesed olid Atari 2600, Sega Master System ja Nintendo Entertainment System 1980. aastatel. Uuemad videomängukonsoolid on Xbox One, PlayStation 4 ja Nintendo Switch. Kõigi aegade enimmüüdud videomängukonsool on Sony toodetud PlayStation 2.
PC-mängud (arvutimängud) võimaldavad sageli keerukamaid graafika- ja modifikatsioonivõimalusi ning neid uuendatakse regulaarselt. Mõlemal platvormil on olemas nii ühe mängijaga lood kui ka mitmikmängu režiimid; valik sõltub sageli mängu disainist ja sihtrühmast. Samuti on olemas spetsiaalsed sisendseadmed: mängupuldid, juhtkangid, roolisüsteemid, lennupuldid ning uusima trendina virtuaalreaalsuse (VR) peakomplektid.
Emulatsioon ja vanemate mängude kättesaadavus
Inimesed võivad kasutada arvutit ka mängude mängimiseks, mida mõnikord nimetatakse PC-mängudeks. Vanematele konsoolidele ei arendata sageli uusi mänge, kuigi konsoolimänge emuleeritakse arvutite jaoks (vt emulaator). See tähendab, et uued arvutid saavad mängida paljusid vanu konsoolimänge koos just uute arvutite jaoks tehtud mängudega. Vanemad mängud on sageli emuleerituna populaarsemad kui siis, kui nad esmakordselt müügile tulid, sest neid on lihtne alla laadida. Samuti pakuvad paljud tootjad ametlikku taasisilumist või ühilduvust, et vanemad mängud oleksid mängitavad uutel süsteemidel.
Kaasaskantavad seadmed ja mobiil
Inimesed saavad kaasaskantavaid videomänge mängida kõikjal. Ka mobiilseadmed (mis töötavad selliste operatsioonisüsteemidega nagu iOS või Android) saavad mänge alla laadida, mis teeb neist kaasaskantavad mängumasinad. Mobiiltelefonidel on palju mänge, mõned neist kasutavad konsoolide mängude mobiiliemulaatorit. Mitte kõik PC- või konsoolimängud ei ole mobiilis või iPadis/ iPodis/tahvelarvutis.
Kaasaskantavad mängukonsoolid (näiteks varasemad Game Boy-seeria seadmed ja kaasaegsed hübriidid nagu Switch) pakuvad mänguelamust väljaspool kodu ilma interneti või võrguteenusteta, kuigi paljudel kaasaskantavatel seadmetel on ka võrgumängu võimalus.
Mitmikmäng ja võrgumängimine
Paljud mängud toetavad mitmikmängu, kus mängijad mängivad koos või üksteise vastu interneti vahendusel. Võrgumängimine võib toimuda kohaliku võrguga (LAN), püsiserverite kaudu või peer-to-peer ühendusega. Oluliseks osaks on reitingud, matšite sobitamine (matchmaking), hääle- ja tekstivestlus ning püsivad teenused nagu mänguserverid ja mängude uuendused.
Arendus, modimine ja kogukond
Mängude loomine hõlmab programmeerimist, kunstilist kujundust, helikujundust, mängudisaini ja testimist. On olemas suur hulk arendustööriistu ja mängumootoreid, mis teevad mängude loomisest kättesaadavamaks nii suurematele stuudiotele kui ka indie-arendajatele. Paljud mängud toetavad modifikatsioone (mod), mida kogukond loob, et lisada uusi funktsioone, sisu või parandusi — see pikendab mängude eluiga ja suurendab mitmekesisust.
Vanusepiirangud ja ligipääsetavus
Mängudel on sageli vanusepiirangud ja soovitused (näiteks PEGI või ESRB), et aidata vanematel otsustada, millised mängud sobivad lastele. Kaasaegsed platvormid pakuvad lapsevanema kontrolli funktsioone, mänguajalimiite ja ostulimiite. Samuti on kasvav fookus ligipääsetavusel — palju arendajaid lisab mängudele võimalusi, mis aitavad mängida inimestel, kellel on kuulmis-, nägemis- või liikumisraskused.
E-sport ja professionaalne mängimine
Videomängude mängijate võistlusi nimetatakse elektrooniliseks spordiks. E-sport hõlmab organiseeritud turniire, profiilmeeskondi, treeninguid, sponsorlust ja suuri auhinnafonde. Võistlusi jälgitakse sageli otseülekannetes voogedastusplatvormidel ning mõne mängu populaarsus on tõusnud rahvusvahelisele tasemele. E-sporti toetavad analüütika, taktikaline treening ja meeskonnatöö samamoodi nagu traditsioonilisi spordialasid.
Mõju ja arutelu
Videomängudel on tugev kultuuriline ja majanduslik mõju: need pakuvad meelelahutust, sotsiaalset suhtlust, haridust ja loomet. Samal ajal arutatakse mängude mõju kohta tervisele, sisaldust (vägivald, sõltuvus) ning rakendatakse meetmeid vastutustundliku mängimise toetamiseks.
Kokkuvõttes on videomängud mitmekesine meedium, mis hõlmab laia valikut žanre, platvorme ja kogemusi — alates lihtsatest mobiilimängudest kuni professionaalseks e-spordiks kujunenud võistlusteni.
