PlayStation Portable (PSP) – Sony käeshoitav videomängukonsool
Avasta PlayStation Portable (PSP) — Sony esimene käeshoitav konsool, UMD-kandjad, multimeedia‑toega, Memory Stick Pro Duo ja konsooli ajalugu 2004–2014.
PlayStation Portable ehk PSP on Sony esimene käeshoitav videomängukonsool. See tuli esmalt müügile Jaapanis 12. detsembril 2004. aastal, seejärel Põhja-Ameerikas 24. märtsil 2005 ja Euroopas 1. septembril 2005. Esmakordselt kuulutati seade välja 2003. aasta E3-l ning järgmisel aastal esitleti selle esimest disaini. PSP võimaldab mängida nii pihuarvutiklassi videomänge kui ka esitada muusikat, videot ja pilte. Failide ülekandmiseks kasutatakse tavaliselt USB‑kaablit arvuti ja PSP vahel; lisaks on võimalik kasutada mõningaid kaardilugejaid ning hilisemates mudelites ka rohkem otse allalaadimisvõimalusi.
Funktsioonid ja riistvara
PSP-l on suur värviline LCD-ekraan, ühe analoogmõõduga kontrollnupp (analog nub), tavapärased suunanupud ja võimalus kasutada õla- ehk shoulder nuppe. Seade toetab traadita võrku (Wi‑Fi), mis võimaldas mitmikmängu ad‑hoc režiimis ja internetiühenduse kaudu ligipääsu PlayStation Networki poodidele ning veebibrauserile. Mõned olulised võimalused:
- Muusika ja video: PSP mängis erinevaid audio- ja videofaile ning müüdi ka filme UMD‑formaadis.
- Remote Play: paljudel mudelitel oli tugi Remote Play’le, mis võimaldas juhtida ja mängida mõnda PlayStation 3 sisu eemalt.
- Laaditavad mängud ja rakendused: läbi võrgu alla laaditavad demod ja täisversioonid ning PlayStation Store’i teenused (mõnel turul läbi PS3 või PC).
Mängumeedium ja salvestus
Mängud ja filmid tuli algselt plaadil nimega "Universal Media Disc" (UMD), mille maht on 1,8 GB — palju rohkem kui tavaline CD, kuid vähem kui DVD. Lisaks UMD-le kasutab PSP väliseks salvestusruumiks Memory Stick Pro Duo tüüpi mälukaarte. See lahendus võimaldas mahutada alla laadituid mänge, salvestusfaile, muusikat ja videoid ning oli ka üks peamisi identifitseerivaid omadusi võrreldes konkurentidega.
Mudelid ja areng
Aja jooksul ilmus mitmeid PSP versioone, mis erinesid välimuse, ekraani, kaalu, aku kestvuse ja mõnikord sisemise mälu poolest. Olulisemad variandid olid algmudel (tuntud ka kui "fat"), õhem ja kergem "Slim & Lite" ning Hilisemad mudelid tootsid parema ekraani ning täiustusi kasutusmugavuses. Üks eraldi versioon, PSP Go, loobus UMD‑diketist ja keskendus digitaalsele allalaadimisele ning libiseva korpusega disainile. Hiljem tuli ka lihtsustatud eelarveline mudel, mis eesmärgiks oli madalam hind ja laiem levik.
Tarkvara ja kogukond
PSP tarkvaraplatvorm sisaldas firmware’i, mis lisas uusi funktsioone ja tuge. Seadet toetas aktiivne kasutajate kogukond ning tekkis ka kodutehnika- ja modifikatsioonihuviliste (homebrew) teekond, mille kaudu loodi mitmesuguseid mittetunnustatud rakendusi ja mänge. Sony avaldas ülevaateid ning turvapaiku, et takistada piraatlust ja säilitada platvormi turvalisus.
Turuletoomine, müük ja pärand
PSP oli Sony esimene tugev samm käeshoitavate meelelahutusseadmete turul ning saavutas olulise populaarsuse. Seade oli tuntud oma mitmekülgsuse poolest — mängud, filmid ja muusika samas seadmes — ning sundis konkurente arendama oma lahendusi. Sony lõpetas PSP tootmise ja tarned 2014. aastal: tarned Põhja‑Ameerikas lõppesid 2014. aasta jaanuaris, Jaapanis 2014. aasta juunis ning Euroopasse suunatud tarned lõpetati 2014. aasta lõpus. PSP järglaseks tuli hiljem PlayStation Vita, kuid PSP mõjutas märkimisväärselt portatiivse mängimise ja meediateenuste arengut.
Praktilised näpunäited: kui sul on vanem PSP, tasub teada, et aku vananeb ja võid leida asendusakusid, samuti on UMD-plaate raskem leida kui varem — digitaalsed koopiad ja Memory Stickid on mugavamad säilitamiseks. PSP mängude ja filmide kogukond ning arhiivid võivad aidata leida informatsiooni konkreetsete pealkirjade ja ühilduvuste kohta.
Mängud ja filmid
PSP jaoks on olemas üle 700 mängu. Filmid näevad välja nagu DVD. PSP-l saab filme olla sellepärast, et plaadil (Universal Media Disc) on palju mäluruumi. Paljudes riikides oli Spider-Man 2 (film) konsooliga tasuta kaasas.
Traadita
PSP on juhtmevaba, mis tähendab, et see saab ühenduda internetti (ja teiste PlayStation Portables'i seadmetega) ilma kaabliteta. Seda nimetatakse Wi-Fi. See võimaldab mängijatel, kes on reisil, laadida alla esemeid, surfata veebis ja mängida võrgus. PlayStation Portable saab ühendada ka PlayStation 3-ga kui omamoodi kaugjuhtimispuldiga filmide taasesitamiseks ja sisu allalaadimiseks.
Versioonid
PlayStation Portable'ist on viis versiooni: PSP-1000 (tuntud ka kui "PSP fat"), PSP-2000 ("slim and light", algse PSP kergem versioon), PSP-3000 ("bright and light", millel on sisseehitatud mikrofon ja täiustatud LCD), PSP-N1000 (ehk PSP Go, millel on libisev ekraan, bluetooth ja 16 GB suurune sisemälu UMD-ketta asemel) ja PSP-E1000 (sarnane PSP-3000-le, kuid ilma stereoheli, Wi-Fi ja mikrofonita). Sony andis hiljuti välja PSP järeltulija, mille nimi on PlayStation Vita. See ilmus 22. veebruaril 2012.
Konkurents
PlayStation Portable sarnaneb Nintendo DS-iga, sest mõlemad on mõeldud mängude jaoks, mida saab kaasa võtta. Nintendo ja Sony sõnul on nad aga tehtud erinevatele inimestele. DS-i on müüdud rohkem kui PSP-d.
Küsimused ja vastused
K: Mis on PlayStation Portable?
V: PlayStation Portable ehk PSP on Sony poolt toodetud käeshoitav videomängukonsool.
K: Millal PSP Jaapanis välja anti?
V: PSP ilmus Jaapanis 12. detsembril 2004. aastal.
K: Millal ilmus PSP Põhja-Ameerikas?
V: PSP ilmus Põhja-Ameerikas 24. märtsil 2005. aastal.
K: Kuidas saab muusikat, videoid või pilte PSP-le üle kanda?
V: Muusika, videote või piltide ülekandmiseks PSP-le tuleb kasutada USB-kaablit, et saata failid arvutist PSP-le.
K: Millisel plaadil on mängud ja filmid PSP jaoks?
V: Mängud ja filmid on plaadil nimega "Universal Media Disc", mis mahutab 1,8 GB.
K: Millal lõppes PSP tarnimine Põhja-Ameerikas?
V: PSP tarnimine lõppes Põhja-Ameerikas 31. jaanuaril 2014.
K: Mis oli PSP meediumimälu puhul märkimisväärne?
V: PSP oli esimene pihuarvuti mängukonsool, mis kasutas kasseti asemel meediumimäluna ketast.
Otsige