Wi-Fi
Wi-Fi on viis arvutivõrguga ühendamiseks, kasutades juhtmete asemel raadiolainete abil. See leiutati üksteisele lähedal asuvate arvutite ühendamiseks ja tänapäeval kasutatakse seda palju internetiühenduste loomiseks.
Wi-Fi Alliance ütleb, et Wi-Fi on mis tahes "traadita kohtvõrk" (WLAN), mis järgib Elektri- ja Elektroonikainseneride Instituudi (IEEE) 802.11 spetsifikatsiooni. Wi-Fi seade võib töötada ükskõik millise Wi-Fi võrguga kõikjal maailmas.
Sõna Wi-Fi on sõnamäng hi-fi ja leiutati, et asendada nimetus "IEEE 802.11b Direct Sequence Spread Spectrum".
Alates 2013. aastast kasutab enamik traadita võrke ühte kahest raadiosagedusalast. Need ei ole ainsad kaks sagedusala, kuid need on kõige enam kasutatavad. Üks sagedusaladest on umbes 2,4 GHz ja teine 5 GHz. Mõlemal neist on nii eeliseid kui ka puudusi: Sagedusala 2,4 GHz on laialdaselt kasutusel ja seadmed on tavaliselt odavamad. Mikrolaineahjud, DECT-telefonid ja muud traadita seadmed kasutavad samuti 2,4 GHz sagedusala ja põhjustavad mõnikord häireid, mis aeglustavad ülekandeid. 5 GHz sagedusalas on rohkem sagedusi ja tavaliselt vähem häireid, kuid selle kasutamisel on rohkem eeskirju. Mõnes kohas ei tohi 5 GHz sagedusala kasutada välitingimustes. Kuna 5 GHz sagedusala kasutab vähem seadmeid, on seadmed, mis seda kasutavad, sageli kallimad.
Maailma Terviseorganisatsioon (WHO) ütleb, et Wi-Fi ei ole ohtlik.
Seotud leheküljed
- Hotspot (arvutid)
Küsimused ja vastused
K: Mis on Wi-Fi?
V: Wi-Fi on viis arvutivõrguga ühendamiseks, kasutades juhtmete asemel raadiolainete abil. See leiutati üksteisele lähedal asuvate arvutite ühendamiseks ja tänapäeval kasutatakse seda palju internetiühenduste jaoks. Wi-Fi Alliance ütleb, et Wi-Fi on mis tahes "traadita kohtvõrk" (WLAN), mis järgib Elektri- ja Elektroonikainseneride Instituudi (IEEE) 802.11 spetsifikatsiooni.
K: Kuidas see töötab?
V: Wi-Fi seade võib töötada mis tahes Wi-Fi võrguga kõikjal maailmas. Sõna Wi-Fi on sõnamäng hi-fi ja see leiutati, et asendada nimetus "IEEE 802.11b Direct Sequence Spread Spectrum". Alates 2013. aastast kasutab enamik traadita võrke ühte kahest raadiosagedusalast - 2,4 GHz või 5 GHz -, millel mõlemal on omad eelised ja puudused.
K: Kas Wi-Fi kasutamisega on seotud mingi oht?
V: Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) andmetel ei ole Wi-Fi kasutamine ohtlik.
K: Millised on kaks kõige sagedamini kasutatavat raadiosagedusala traadita võrkude jaoks?
V: Kaks kõige sagedamini kasutatavat raadiosagedusala traadita võrkude jaoks on 2,4 GHz ja 5 GHz.
K: Millised on 2,4 GHz sagedusala kasutamise eelised?
V: 2,4 GHz sagedusala kasutamise mõned eelised hõlmavad seda, et seadmed on tavaliselt odavamad ja seda kasutatakse laialdaselt; siiski kasutavad seda sagedusala ka mikrolaineahjud, DECT-telefonid ja muud traadita seadmed, mis võivad põhjustada häireid, mis aeglustavad ülekandeid.
K: Millised on 5GHz sagedusala kasutamise eelised?
V: 5GHz sagedusala kasutamise mõned eelised hõlmavad seda, et selles on rohkem sagedusi, mis tavaliselt põhjustab vähem häireid; siiski võib selle kasutamisel olla teatavates kohtades rohkem eeskirju, näiteks ei saa seda mõnes piirkonnas kasutada välitingimustes, lisaks on seda sagedusala kasutavad seadmed tavaliselt kallimad kui 2,4GHz kasutavad seadmed.
K: Kes ütleb, et WiFi ei ole ohtlik?
V: Maailma Terviseorganisatsioon (WHO) ütleb, et WiFi ei ole ohtlik.
