Wi‑Fi: mis see on ja kuidas see töötab

Wi-Fi on viis arvutivõrguga ühendamiseks, kasutades juhtmete asemel raadiolainete abil. See leiutati üksteisele lähedal asuvate arvutite ühendamiseks ja tänapäeval kasutatakse seda palju internetiühenduste loomiseks.

Wi-Fi Alliance ütleb, et Wi-Fi on mis tahes "traadita kohtvõrk" (WLAN), mis järgib Elektri- ja Elektroonikainseneride Instituudi (IEEE) 802.11 spetsifikatsiooni. Wi-Fi seade võib töötada ükskõik millise Wi-Fi võrguga kõikjal maailmas.

Sõna Wi-Fi on sõnamäng hi-fi ja leiutati, et asendada nimetus "IEEE 802.11b Direct Sequence Spread Spectrum".

Alates 2013. aastast kasutab enamik traadita võrke ühte kahest raadiosagedusalast. Need ei ole ainsad kaks sagedusala, kuid need on kõige enam kasutatavad. Üks sagedusaladest on umbes 2,4 GHz ja teine 5 GHz. Mõlemal neist on nii eeliseid kui ka puudusi: Sagedusala 2,4 GHz on laialdaselt kasutusel ja seadmed on tavaliselt odavamad. Mikrolaineahjud, DECT-telefonid ja muud traadita seadmed kasutavad samuti 2,4 GHz sagedusala ja põhjustavad mõnikord häireid, mis aeglustavad ülekandeid. 5 GHz sagedusalas on rohkem sagedusi ja tavaliselt vähem häireid, kuid selle kasutamisel on rohkem eeskirju. Mõnes kohas ei tohi 5 GHz sagedusala kasutada välitingimustes. Kuna 5 GHz sagedusala kasutab vähem seadmeid, on seadmed, mis seda kasutavad, sageli kallimad.

Maailma Terviseorganisatsioon (WHO) ütleb, et Wi-Fi ei ole ohtlik.

Kuidas Wi‑Fi toimib lühidalt

Wi‑Fi seade (näiteks sülearvuti või nutitelefon) suhtleb traadita võrguga, saates ja vastu võttes raadiosignaale. Võrgu keskmes on tavaliselt ruuter või juurdepääsupunkt (access point), mis on ühendatud internetti (näiteks modemi kaudu) ja edastab signaali ümbruses paiknevatele seadmetele. Signaal edastatakse kanalites ja sagedusaladel, ning seadmed kasutavad standardiseeritud protokolle (IEEE 802.11 seeria), et kokkulepitud viisil andmeid pakkida ja saata.

Peamised Wi‑Fi standardid

802.11b/g/n — varasemad ja sageli vaikimisi 2,4 GHz sagedusel töötavad standardid; 802.11n võib töötada ka 5 GHz-l ja pakkuda suuremat kiirust.
802.11a/ac — 802.11a töötas 5 GHz-l; 802.11ac (tuntud ka kui Wi‑Fi 5) parandab läbilaskevõimet ja on mõeldud peamiselt 5 GHz-le.
802.11ax — tuntud kui Wi‑Fi 6 (ning Wi‑Fi 6E sisaldab 6 GHz sagedusi) — keskendub paremale jõudlusele tihedas seadmete keskkonnas ja madalamale viivitusele.

Uuemad standardid on üldjuhul tagurpidi ühilduvad — uus ruuter töötab vanemate seadmetega, kuid parima kiiruse saavutamiseks peaksid nii ruuter kui kliendiseade toetama sama standardit.

Sagedusalad ja kanalid

2,4 GHz sagedusala annab tavaliselt vähem puutet (laiem leviala, parem katvus läbi seinte), kuid seal on ainult piiratud arv mitte‑kattevustkanaleid (tavaliselt 3 mitte‑kattevust kanalit: 1, 6 ja 11 paljudes regioonides), mistõttu tihedas elamiskeskkonnas võib tekkida üleküllastus ja häired. 5 GHz pakub rohkem kanalivalikuid, kiiremaid andmeülekandeid ja vähem häireid, kuid selle leviala on lühem ja takistused (seinad) vähendavad signaali kiiremini.

5 GHz kanalite kasutamisel võivad kehtida täiendavad reeglid nagu DFS (Dynamic Frequency Selection) ja TPC (Transmit Power Control), et vältida häireid radariga — see seletab, miks mõnes piirkonnas on teatud kanalite kasutamine piiratud või lubatud ainult siseruumides.

Turvalisus

Wi‑Fi turvalisus on oluline, sest avalikus või kaitsmata võrgus ühendatud seade võib lekkida andmeid või sattuda rünnaku ohvriks. Peamised tulemüürid:

WEP — vana ja ebaturvaline; ei ole soovitatav.
WPA ja WPA2 — oluliselt turvalisemad, väga laialt kasutusel (WPA2 on olnud standardiks paljudes võrkudes).
WPA3 — uuenenud standard, mis pakub tugevamat kaitset ja paremat krüpteerimist; soovitatav kui seade ja ruuter seda toetavad.

Lisaks krüpteerimisele kasuta tugevat ja unikaalset parooli, keela võrgule avalikule kasutajale administraatoriõigused, uuenda ruuteri püsivara (firmware) regulaarselt ning võimalusel kasuta võrgusegmentimist (näiteks eraldi külaliste Wi‑Fi), et piirata juurdepääsu koduvõrgus olulistele seadmetele.

Kuidas parandada Wi‑Fi jõudlust

Paiguta ruuter võimalikult keskele ja lahtisse ruumi; ära peida seda kapis.
Vältida signaali blokeerivaid takistusi (paksud müürid, metallpinnad).
Kui palju seadmeid loob koormuse, kasuta 5 GHz sagedust lühimisteks ja kiiremateks ühendusteks ning 2,4 GHz seadmetele, mis vajavad paremat leviala.
Vali vähem koormatud kanal käsitsi või lase ruuteril valida automaatselt.
Kõvatransportivaks ja stabiilseks ühenduseks kasuta Etherneti juhtmeid kritiliste seadmete (lauaarvuti, mängukonsool, meediapleier) puhul.
Mesh‑võrk või võimendid (extender) aitavad katta suuremaid või keerulisi ruume, kus ühe ainukese ruuteri signaal ei kata kõiki nurki.
Uuenda ruuteri püsivara ja kasuta kaasaegset riistvara, kui vanem aparaat ei suuda hakkama saada paljude seadmetega või kiirete internetühendustega.

Privaatsus ja avalikud Wi‑Fi võrgud

Avalikes Wi‑Fi võrkudes ole ettevaatlik — kui võrk ei kasuta krüpteeringut (näiteks tasuta avalik Wi‑Fi), võivad kolmandad isikud liiklust pealt kuulata. Kasuta vajadusel VPN‑i, et krüpteerida oma ühendus ja kaitsta tundlikke andmeid (pangaandmed, sisselogimised jne).

Terviseaspekt

Maailma Terviseorganisatsioon on seni leidnud, et Wi‑Fi ja sarnased madala energiaga raadiosageduslikud allikad ei põhjusta tõsiseid terviseriske vastavalt kättesaadavatele tõenditele. Kui see teema huvitab, tasub lugeda WHO ja riiklike terviseasutuste uusimaid juhiseid ja uuringuid.

Kokkuvõte

Wi‑Fi on mugav ja laialdaselt levinud tehnoloogia, mis võimaldab seadmetel internetti ja omavahel suhelda juhtmevabalt. Mõistes sagedusalade, standardite ja turvameetmete erinevusi ning rakendades lihtsaid nõuandeid, saab parandada ühenduse kiirust, stabiilsust ja turvalisust kodu- või kontorikeskkonnas.

Seotud leheküljed

Hotspot (arvutid)

Küsimused ja vastused

K: Mis on Wi-Fi?

V: Wi-Fi on viis arvutivõrguga ühendamiseks, kasutades juhtmete asemel raadiolainete abil. See leiutati üksteisele lähedal asuvate arvutite ühendamiseks ja tänapäeval kasutatakse seda palju internetiühenduste jaoks. Wi-Fi Alliance ütleb, et Wi-Fi on mis tahes "traadita kohtvõrk" (WLAN), mis järgib Elektri- ja Elektroonikainseneride Instituudi (IEEE) 802.11 spetsifikatsiooni.

K: Kuidas see töötab?

V: Wi-Fi seade võib töötada mis tahes Wi-Fi võrguga kõikjal maailmas. Sõna Wi-Fi on sõnamäng hi-fi ja see leiutati, et asendada nimetus "IEEE 802.11b Direct Sequence Spread Spectrum". Alates 2013. aastast kasutab enamik traadita võrke ühte kahest raadiosagedusalast - 2,4 GHz või 5 GHz -, millel mõlemal on omad eelised ja puudused.

K: Kas Wi-Fi kasutamisega on seotud mingi oht?

V: Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) andmetel ei ole Wi-Fi kasutamine ohtlik.

K: Millised on kaks kõige sagedamini kasutatavat raadiosagedusala traadita võrkude jaoks?

V: Kaks kõige sagedamini kasutatavat raadiosagedusala traadita võrkude jaoks on 2,4 GHz ja 5 GHz.

K: Millised on 2,4 GHz sagedusala kasutamise eelised?

V: 2,4 GHz sagedusala kasutamise mõned eelised hõlmavad seda, et seadmed on tavaliselt odavamad ja seda kasutatakse laialdaselt; siiski kasutavad seda sagedusala ka mikrolaineahjud, DECT-telefonid ja muud traadita seadmed, mis võivad põhjustada häireid, mis aeglustavad ülekandeid.

K: Millised on 5GHz sagedusala kasutamise eelised?

V: 5GHz sagedusala kasutamise mõned eelised hõlmavad seda, et selles on rohkem sagedusi, mis tavaliselt põhjustab vähem häireid; siiski võib selle kasutamisel olla teatavates kohtades rohkem eeskirju, näiteks ei saa seda mõnes piirkonnas kasutada välitingimustes, lisaks on seda sagedusala kasutavad seadmed tavaliselt kallimad kui 2,4GHz kasutavad seadmed.

K: Kes ütleb, et WiFi ei ole ohtlik?

V: Maailma Terviseorganisatsioon (WHO) ütleb, et WiFi ei ole ohtlik.