DECT — digitaalne juhtmevaba telefonistandard (EN 300 175, 1880–1900 MHz)
DECT — digitaalne juhtmevaba telefonistandard (EN 300 175). Selgitused tehnoloogiast, sagedusalast 1880–1900 MHz, tugijaamadest, registreerimisest, häirevabadusest ja turvalisest andmeedastusest.
Digital Enhanced Cordless Telecommunications (DECT) on rahvusvaheline juhtmevaba telefonistandard, mida haldab ETSI ja mis kuni 1995. aastani kandis nime Digital European Cordless Telephone. DECT on standardiseeritud (näiteks EN 300 175) ning seda kasutatakse nii häälkõnede kui ka lühikese vahemaa andmeedastuse tarbeks. Standard määratleb raadioühenduse, kanalijaotuse, protokollid ja signaaliformaadid, et tagada usaldusväärne ja ühilduv traadita telefoniühendus.
Kuidas DECT seadmed on üles ehitatud
DECT-süsteem koosneb peamiselt kahest komponendist: tugijaamast (base station) ja ühest või mitmest käeshoitavast mobiiltelefonist (handset). Tugijaam ühendatakse telefoni- või VoIP-võrguga ning see haldab raadioühendust mobiiltelefonidega. Enne suhtlemist peab iga mobiiltelefon olema tugijaamas registreeritud; pärast registreerimist saab seda kasutada tavapärase juhtmeta telefoni moodi – helistamiseks, kõnede vastuvõtmiseks ja muude teenuste jaoks.
Sagedusriba ja kasutuspiirkonnad
DECT kasutab sagedusalasid, mis on tavaliselt reserveeritud personaalseteks litsentsivabaks sideteenusteks (Unlicensed Personal Communications Services). Euroopas, Aasias, Austraalias, Uus-Meremaal ja Lõuna-Ameerikas kasutatakse sagedusvahemikku 1880 MHz kuni 1900 MHz. Ameerika Ühendriikides on DECTi jaoks pühendatud sagedusvahemik 1920–1930 MHz (tuntud ka turunduses kui "DECT 6.0"). USAs müümiseks vajavad seadmed mõningaid kohandusi, et vastata kohalikele regulatsioonidele. Kuna need 1,9 GHz kanalid on tavaliselt reserveeritud telefonirakendustele, on väiksem tõenäosus, et need segavad või saavad segatud teistest 2,4 GHz või 5 GHz sagedusribadel töötavatest seadmetest, näiteks beebimonitoridest ja traaditavõrkude poolt.
Peamised tehnilised omadused ja teenused
- Mitme kasutaja toetus: DECT võimaldab samaaegselt ühendada mitu käeshoitavat seadet ühe tugijaamaga ning tugijaamasid saab kombineerida mitmerakulisteks lahendusteks suurema ulatuse jaoks.
- Ajajaotus ja kanalid: DECT kasutab raadioressursside jaotamiseks kanaleid ning ajajaotust (TDMA/TDD-põhine lähenemine), mis võimaldab efektiivset mitmekordset juurdepääsu ja samaaegseid kõnesid.
- Handover (üleandmine): mitmerakulistes süsteemides võimaldab DECT käedülekannet tugijaamade vahel, et säilitada katkestusteta kõnesid liikumise ajal.
- Heli ja koodekid: kaasaegsed DECT-süsteemid toetavad nii traditsioonilisi häälkoodekeid kui ka laiema ribalaiusega (wideband) helikvaliteeti – näiteks see, mida toetab uuem standard CAT-iq.
- Turvalisus: DECT sisaldab autentimismehhanisme ja krüpteerimisvõimalusi, mida on ajas täiustatud, et vähendada pealtkuulamise ja manipuleerimise riske.
Standardid ja variandid
Algne DECT-standard keskendus traditsioonilisele häälsidele, kuid sellest on töötatud välja mitmeid laiendusi:
- GAP (Generic Access Profile): profiil, mis tagab põhitasemel ühilduvuse erinevate tootjate tugijaamade ja käeshoitavate seadmete vahel.
- CAT-iq: uuem DECT-põhine standard ja profiil, mis toetab paremat helikvaliteeti (wideband audio), VoIP-integreerimist ja laiendatud funktsioone telefonide ja tugijaamade vahel.
- DECT ULE (Ultra Low Energy): spetsiaalne laiendus madala energiatarbega seadmetele, mis on mõeldud IoT- ja nutikodu rakendustele (andurid, luku-, turva- ja kaugjälgimisseadmed).
Kus ja miks DECTi kasutatakse
DECT on laialt levinud kodustes juhtmeta telefonides tänu heale helikvaliteedile, madalale interferentsile ja lihtsale kasutusele. Lisaks kodukasutusele kasutatakse DECTi büroo- ja ärikeskkondades, hotellides, hooldekodudes ja tööstuslikes ühendustes. DECTi eeliseks on spetsiaalne sagedusriba, interoperatiivsus (GAP) ja võimalus rajada mitmerakulisi võrke, mis toetavad laiemat katvust ja suuremat kasutajate arvu.
Kokkuvõte
DECT on läbi aastate osutunud usaldusväärseks ja paindlikuks juhtmevabaks telefonilahenduseks, mida on laiendatud ja uuendatud vastavalt kaasaegsete sidevajaduste nõudmistele. Uuendused nagu CAT-iq ja DECT ULE laiendavad DECTi kasutusvõimalusi nii parema helikvaliteedi, VoIP-ühenduvuse kui ka madala energiatarbega IoT-rakenduste suunas.
Rakendus
DECT-standard määrab täielikult kindlaks, kuidas kaasaskantav seade, näiteks juhtmeta telefon, saab raadiolainete abil pääseda püsivõrku. See erineb teistest standarditest, nagu GSM, selle poolest, et selles ei ole sätestatud, kuidas püsivõrk luuakse. Sidepidamine püsivõrguga toimub baasjaama kaudu, mida nimetatakse "raadio fikseeritud osaks" ja mis lõpetab raadiolained. Seejärel kasutab tugijaam gateway'd, et ühendada kõned püsivõrguga. Enamasti on ühendus telefonivõrguga. Teatud seadmed võimaldavad ühendust ka uuemate tehnoloogiatega, näiteks Voice over IP. Mõned beebitelefonid kasutavad ka DECT-tehnoloogiat. Sellistel beebitelefonidel ei ole väravat.
Paljudel kontoritesse paigaldatud PABX-süsteemidel on DECT-võimeline osa. Paljud süsteemi tarnijad pakuvad nüüd ka hübriidsüsteeme, kus on võimalik sidepidamine IP-ühendusega või klassikalise telefonivõrguga. Sellistes süsteemides toimub side telefonitorudega DECTi abil ja telefonijaam on võimeline kasutama SIPi. Mõned müüjad pakuvad WLAN-põhiseid lahendusi telefonide ühendamiseks, kuid see lahendus on sageli keerulisem kui DECTi kasutamine.
Omadused
DECTil on erinevad profiilid. DECTi üldprofiili (GAP) süsteemil on tavaliselt järgmised võimalused:
- Mitu telefonitoru ühele tugijaamale ja ühele telefoniliini pistikupesale. See võimaldab paigutada maja ümber mitu juhtmeta telefoni, mis kõik töötavad ühest ja samast telefonipesast. Täiendavatel käsipultidel on tavaliselt baasjaama asemel akulaadijaam. Täiendavad käepidemed ei nõua täiendavaid telefonipesasid ega täiendavaid transiiverid.
- Häirevaba traadita töö umbes 100 meetri kaugusele välitingimustes. Toimib selgelt tavalistes ülekoormatud kodustes raadiosideolukordades. Näiteks on üldiselt immuunne Wi-Fi võrkude või videosaatjate, Bluetooth-tehnoloogia, beebimonitoride ja muude traadita seadmete häirete suhtes.
- Võimalus teha sisekõnesid (intercom) telefonitorude vahel.
- Laiendatud leviala telefoni ja baasi vahel (võimaldab suuremat füüsilist vahemaad kahe seadme vahel).
- Side mobiiltelefoni ja tugijaama vahel on krüpteeritud, kuid krüptograafia on üsna nõrk. Alates 2010. aastast on krüpteerimine murdunud.
DECT andmesidevõrkude jaoks
DECT-standardite paketil on ka muud liiki koostalitlusvõime. Eelkõige DPRS (DECT Packet Radio Services) võib kasutada DECTi kui traadita kohtvõrgu ja traadita Interneti-ühenduse teenust. Kaugus on kuni 200 m siseruumides ja 6 km väljas, kui kasutatakse suundantenni). Sellel on spetsiaalne spekter, kõrge häirekindlus, avatud koostalitlusvõime ja andmesidekiirused ligikaudu 500 kbit/s. DECT tundus uuena parem kui Wi-Fi. DECT-võrguprotokolli standardid toetasid eriti hästi kiiret rändlust avalikus ruumis konkureerivate, kuid ühendatud teenusepakkujate poolt hallatavate levialade vahel. Esimene DECT-toode, mis jõudis turule, Olivetti Net3, oli traadita kohtvõrk ning Saksa ettevõtted Dosch & Amand ja Hoeft & Wessel rajasid DECTil põhinevate andmeedastussüsteemide pakkumisele oma niššiäri.
DECT võeti kasutusele 1990ndate keskel, mis on liiga vara, et leida laialdast rakendust traadita andmeside jaoks. Samal ajal kui Wi-Fi kaasaegsed pakkujad võitlesid samade probleemidega, tõmbusid DECTi pakkujad tagasi juhtmevabade telefonide juurde, kus nad said kohe raha teenida. Ameerika Ühendriikides ei saanud nad müüa, kuna FCC kehtestas sel ajal spektripiiranguid. Selleks ajaks, kui traadita Interneti massirakendused olid tekkinud ja USA oli DECTile avatud, oli tööstus juba kaugele uude sajandisse jõudnud, et Wi-Fi oleks parem ja DECTi aeg traadita andmeedastuseks oli möödas.
Iroonilisel kombel muutus DECTi kui andmeprotokolli ebaõnnestumine tugevaks küljeks, kui DECT 6.0 telefonid lõpuks 2005. aasta lõpus USAs ilmusid. Selleks ajaks olid ISM-sagedusalad USAs muutunud ülerahvastatud, eriti sagedusala 2,4 GHz, mida kasutavad nii Wi-Fi kõige levinumad variandid 802.11b ja 802.11g kui ka paljud juhtmeta telefonid; seega on nendes sagedusalades levinud häired litsentsita seadmete vahel. Kuna aga Wi-Fi ei tööta UPCS-sagedusalas ja DECT-seadmed peavad omavahel läbirääkimisi vaba spektri üle, ei ole DECT 6.0-telefonid mitte ainult immuunsed seda tüüpi häirete suhtes, vaid nende töö ei kahjusta ka teisi läheduses asuvaid seadmeid, mis töötavad samal sagedusel, mis on 2,4 GHz juhtmeta telefonide puhul tavaline probleem. []
Raadioühendused
DECT töötab sagedusalas 1880-1900 MHz ja määratleb kümme kanalit vahemikus 1881,792 MHz kuni 1897,344 MHz, kusjuures sagedusvahe on 1728 kHz. Iga tugijaama raam pakub 12 duplekskõne kanalit, kusjuures iga ajasilu on hõivatud ükskõik millise kanali puhul. DECT töötab mitmetaandrilise/TDMA/TDD struktuuriga. DECT pakub ka TDMA/TDD struktuuris sagedushüppe hajutatud spektrit. Kui vältida sagedushüppeid, siis võib iga tugijaam pakkuda kuni 120 kanalit DECT-spektris enne sageduse taaskasutamist. Igale ajaväljale saab määrata erineva kanali, et kasutada ära sagedushüppeid ja vältida teiste kasutajate häireid asünkroonselt.
Küsimused ja vastused
K: Mis on DECT?
V: DECT tähendab Digital Enhanced Cordless Telecommunications, mis on digitaalsete kaasaskantavate telefonide ja traadita andmeedastuse standard.
K: Mis oli DECTi varasem nimetus?
V: Kuni 1995. aastani oli DECTi eelmine nimetus Digital European Cordless Telephone.
K: Mitmest osast koosnevad DECT-telefonid?
V: DECT-telefonid koosnevad kahest osast, sealhulgas telefonivõrguga ühendatud tugijaamast ja mobiiltelefonist.
K: Mida on vaja, et kumbki telefonitoru saaks DECTis suhelda?
V: Iga mobiiltelefon peab olema registreeritud tugijaamas, et olla valmis DECT-suhtluseks.
K: Millist sagedusala kasutatakse DECTis ja mille jaoks on see reserveeritud?
V: DECTis kasutatav sagedusala on reserveeritud kõne edastamiseks, mida nimetatakse litsentsita isiklike sideteenuste osutamiseks. Euroopas, Aasias, Austraalias, Uus-Meremaal ja Lõuna-Ameerikas kasutatakse sagedusala 1880 MHz kuni 1900 MMHz. Ameerika Ühendriikides on sagedusala 1920-1930 MHz.
K: Millist tüüpi häired on DECT-kanalite puhul vähem tõenäolised?
V: DECT-kanalite puhul on vähem tõenäoline, et neid häirivad muud traadita seadmed, näiteks beebimonitorid ja traadita võrgud, sest need on reserveeritud üksnes kõneside rakenduste jaoks.
K: Kuidas nimetatakse DECTiga sarnast standardit?
V: CAT-iq on uuem standard, mis sarnaneb DECTile.
Otsige