Föderaalne Sidekomisjon (FCC): USA kommunikatsiooniregulaator ja ajalugu

Uuri FCC ajalugu, rolli ja regulatsioone USA sidevaldkonnas — alates 1934. aasta kommunikatsiooniseadusest kuni tänapäeva raadio-, TV-, traadi-, satelliidi- ja kaabellevi reegliteni.

Föderaalne sidekomisjon (FCC) on Ameerika Ühendriikide valitsuse sõltumatu asutus. Selle lõi Ameerika Ühendriikide kongress (1934. aasta kommunikatsiooniseadus), et reguleerida sidet. See hõlmab raadio-, televisiooni-, traat-, satelliit- ja kaabellevi kõigis 50 osariigis, Columbia ringkonnas ja USA territooriumidel. Kuigi tegemist on sõltumatu asutusega, annab FCC aru kongressile. FCC võttis 1934. aastal juhtmeside reguleerimise üle riikidevaheliselt kaubanduskomisjonilt.

FCC rollid ja põhitegevused

FCC põhieesmärk on reguleerida ja tugeda riiklikule huvi-eesmärgile, et tagada usaldusväärne, ligipääsetav ja konkurentsivõimeline kommunikatsiooniteenuste turg. Peamised tegevusvaldkonnad:

• Sagedusressursside haldamine: määrab raadiosageduste kasutamise, väljastab litsentse ja korraldab sagedusoksjone, et jagada piiratud spektrit efektiivselt.
• Litsentsimine ja järelevalve: väljastab ringhäälingu- ja sidefirma litsentse, jälgib nõuete täitmist ning rakendab sanktsioone rikkumiste korral.
• Tarbijakaitse: tegeleb hinnainfo, teenusekvaliteedi, pettuste ja juurdepääsu küsimustega (nt erivajadustega inimeste ligipääs ja teenuste taskukohasus).
• Poliitikakujundus ja reeglistamine: koostab reegleid, mis puudutavad näiteks programmiindekseerimist, lastele suunatut sisu, võrguavaldust (net neutrality) jm.
• Kriisi- ja hädaolukorra funktsioonid: haldab Emergency Alert Systemi (EAS) ja Wireless Emergency Alerts (WEA) teavitussüsteeme, et edastada elanikele kiiret teavet ohtude kohta.

Organisatsioon ja juhtimine

FCC koosneb viiest komisjoni liikmest (commissioners), keda nimetab president ja kinnitab Senat. Ülesannete juhtimiseks nimetatakse liikmete seast esimees (chairperson). Komisjoni struktuur on seatud nii, et ühel parteil ei või olla enam kui kolm liiget, mis peaks tagama teatavat poliitilist tasakaalu. Komisjoni tööosakonnad katavad tehnoloogia-, regulatsiooni-, õiguse-, talituse- ja tarbijateenuseid.

Ajalugu ja tähtsamad etapid

• 1934: Communications Act moodustab FCC ning ühendab raadio- ja telefoniregulatsiooni üheks asutuseks.
• 1993–1994: kongress lubas sageduseoksjonid ning FCC alustas spektri enampakkumisi — see muutis sageduste eraldamise tavapraxis oluliselt.
• 1996: Telecommunications Act toob kaasa suurema konkurentsi telekommunikatsiooniturgudel ja loob aluse universaalse teenuse toetustele (Universal Service).
• 2000ndad ja 2010ndad: suur rõhk lairibale ja mobiilsidele, Wi-Fi ning nutiseadmete levik. FCC hakkab reguleerima lairiba juurdepääsu ja hindama, kuidas tagada võrgu neutraalsus.
• 2015–2017: intensiivne net neutrality vaidlus — 2015. aastal kehtestati Open Internet Order, mis liigitaski lairiba teenused teatud juhtudel tagasi Title II regulatsiooni alla; 2017. aastal tühistas FCC (Restoring Internet Freedom) osaliselt seda lähenemist, mis tekitas jätkuvaid juriidilisi ja poliitilisi arutelusid.

Peamised tööriistad ja protsessid

FCC kasutab mitmeid õiguslikke ja halduslikke vahendeid, sealhulgas:

• Reeglite kehtestamine: reeglite koostamine ja avalikustamine, millele järgneb avalik kommentaar ja lõplik otsus (docket protsess).
• Litsentsid ja load: ringhäälingujaamad, mobiilsideoperaatorid ja muu sideettevõtted vajavad FCC-lt luba teatud teenuste pakkumiseks.
• Järelevalve ja mõjutamine: uurimised, trahvid, käitumiskokkulepped (consent decrees) ja vajadusel õiguslikud sammud rikkumiste korral.
• Sageduste oksjonid: turupõhine meetod spektri jaotamiseks, mis on muutunud tähtsaks sissetuleku- ja juhtimisvahendiks.

Olulised programmid ja algatused

• Universal Service ja E-Rate: toetused koolidele, raamatukogudele ja madala sissetulekuga tarbijatele, et laiendada juurdepääsu häda- ja haridusteenustele ning lairibale.
• Lifeline: abiprogramm madala sissetulekuga inimestele telefoni ja lairiba kulude leevendamiseks.
• Hädaolukorra teavitus: EAS ja WEA süsteemid, mis võimaldavad võimudel ja ringhäälinguoperaatoritel levitada elutähtsat teavet kiiresti.

Vaidlused, piirangud ja kriitika

FCC tegevus on sageli poliitiliselt ja avalikult vaidlustatud. Peamised kriitikapunktid:

• Poliitiline mõjutatus: komisjoni liikmete nimetamine presidendi poolt muudab institutsiooni tundlikuks parteilisele survele.
• Kontroll meediakontrolli üle: mure meediaettevõtete konsolideerumise ja kohaliku ringhäälingu mitmekesisuse vähenemise pärast.
• Net neutrality vaidlused: arutelud, kas ja kuidas reguleerida interneti-teenuse pakkujate käitumist.
• Õiguslikud vaidlused: FCC otsuseid vaidlustatakse sageli kohtus, mis võib muuta poliitikamuudatused aeglaseks ja ettearvamatuks.

Kuidas avalikkus saab osaleda

FCC toimib otsuste tegemisel avalikul arutelul: enne reeglite vastuvõtmist avatakse ringlused, kus huvirühmad ja eraisikud saavad esitada kommentaare dockets süsteemis. Samuti on võimalik osaleda avalikel istungitel ja pöörduda oma esindaja poole kongressis, kui soovitakse mõjutada laiemat poliitikat.

Kuigi FCC töö on tehniline ja regulatiivne, mõjutavad selle otsused igaühe igapäevast kommunikatsiooni – raadiost ja televisioonist kuni nutitelefonide ja internetini. Seetõttu on mõistmine, kuidas FCC toimib ja kuidas avalikkus saab osaleda, oluline osa kaasaegsest kodanikuühiskonnast.

Küsimused ja vastused

K: Mis on Föderaalne sidekomisjon (FCC)?

K: Millist liiki sidet reguleerib FCC?

K: Millal loodi FCC?

K: Mis oli FCC loomise eesmärk?

K: Kas FCC on sõltumatu asutus?

K: Kas FCC annab aru kongressile?

K: Millist liiki side reguleerimise võttis FCC 1934. aastal üle?

Otsing