Esimene inimene – tähendus, päritolu ja ajaloolised viited

Esimene inimene on väljend, mille tähendus sõltub kontekstist. Igapäevakeeles võib see viidata nii kõige varasematele Homo sapiens’i esindajatele, mütoloogilisele või religioossele esiisale/esiemale kui ka esimesele inimesele mõnes uues kohas või olukorras (näiteks „esimene inimene Kuul” või „esimene inimene Antarktika talvitusjaamas”).

Tähendus ja kasutus

• Teaduslik tähendus: viitab kõige varasematele anatoomiliselt tänapäevastele inimestele (Homo sapiens) või laiemalt perekonna Homo esindajatele, kellest tänapäeva inimesed põlvnevad.
• Mütoloogiline ja religioosne tähendus: viitab legendaarsetele esiisadele ja -emadele, keda peetakse inimkonna algatajaks.
• Metafoorne või ajalooline tähendus: rõhutab teedrajavat rolli, näiteks „esimene inimene Marsil” kui tuleviku verstapost.

Päritolu teaduslikus vaates

Teadus ei käsitle „esimest inimest” ühe üksiku isikuna, vaid pika ja järkjärgulise evolutsioonilise protsessi tulemusena. Inimese kujunemine toimus üle paljude põlvkondade, kus järk-järgult kogunesid tunnused, mida seostame tänapäeva inimestega.

• Homo perekonna teke: varased Homo-liigid, näiteks Homo habilis ja Homo erectus, ilmusid Aafrikas üle 2 miljoni aasta tagasi, näidates juba tööriistakasutust ja rändevõimet.
• Anatoomiliselt tänapäevane inimene: varaseimate Homo sapiens’i fossiilide vanus ulatub ligikaudu 300 000 aastani (nt Maroko Jebel Irhoud). Varased leidud Aafrikas (nt Omo ja Herto Etioopias) ning Levandis osutavad mitmele varajasele rändelainetele.
• Väljaränne Aafrikast: märkimisväärne ränne toimus umbes 60–70 tuhat aastat tagasi, ent on märke ka varasematest liikumistest Lähis-Idasse ja Euroopasse. Kohtuti ja seguneti teiste inimliikidega, nagu neandertallased ja denisovlased.
• Liigipiiride hägus: fossiilid ja geneetika näitavad mosaiikset üleminekut, mistõttu pole olemas üht „esimest päeva”, mil tekkis inimene; pigem on tegemist järkjärgulise muutusega populatsioonides.

Geneetilised „Eeva” ja „Aadam”

Rahvakeelne kõnepruuk mainib sageli „Mitokondriaalset Eevat” ja „Y-kromosomaalset Aadamat”. Oluline on mõista, mida need mõisted tähendavad:

• Mitokondriaalne Eeva: viitab viimasele ühele naisele, kellest pärineb kõigi tänapäeva inimeste mitokondriaalne DNA emaliini pidi. Ta elas Aafrikas hinnanguliselt umbes 150 000–200 000 aastat tagasi, kuid ta ei olnud ainus tollal elanud naine.
• Y-kromosomaalne Aadam: viitab kõige hilisemale ühisele esiisale isaliinis; hinnanguliselt umbes 200 000–300 000 aastat tagasi. Ta ei elanud samal ajal ega samas paigas „Eevaga”.
• Mida need ei tähenda: need pole „esimene mees” ega „esimene naine”, vaid statistilised ühised esiisad vastavalt emaliini ja isaliini markerite järgi. Teistel tolle aja inimestel on tänapäeva populatsioonides samuti rohkelt järeltulijaid muudest genoomi osadest.

Mütoloogilised ja religioossed viited

• Abrahamlikud traditsioonid: Aadam ja Eeva kui jumaliku loomise keskne paar.
• Mesopotaamia: eeposes „Gilgameš” esineb looduslähedane Enkidu, kelle tsiviliseerumine sümboliseerib inimlikustumist.
• Skandinaavia mütoloogia: Ask ja Embla kui esimesed inimesed, kellele jumalad annavad elu ja omadused.
• India traditsioonid: Manu kui kultuuri esiisa ja ellujääja suurest veeuputusest; Purusha müüt kirjeldab inimkonna ja kastide kosmilist päritolu.
• Hiina mütoloogia: Nüwa ja Fuxi (mõnel pool Pangu) on seotud inimkonna loomise ja korrastamisega.
• Aafrika ja teiste piirkondade müüdid: paljud rahvad kirjeldavad esimese inimese sündi, sageli seletades maailma, soo ja ühiskonna päritolu.

Arheoloogilised ja ajaloolised viited

• Vanimad kiviaja tööriistad: üle 2,5 miljoni aasta vanused, mis näitavad varaste Homo-liikide oskuseid.
• Varased matmisrituaalid ja sümbolid: näivad kujunevat hilispaleoliitikumis; koopakunst, ehted ja pigmendid viitavad abstraktsele mõtlemisele ning sümboliloomisele.
• Kooseksisteerimine teiste inimliikidega: geneetilised tõendid (nt neandertallaste ja denisovlaste DNA jäljed tänapäeva inimestes) osutavad segunemisele ja teadmiste vahetusele.

Levinud väärarusaamad

• „Esimene inimene” kui üksainus isik: evolutsioon ei tööta järsu hüppena; tegemist on pideva muutusega populatsioonides.
• Puuduv „lülide ahel”: fossiilide leidmine on juhuslik; vahevorme on palju, kuid täielikku järjestust harva säilib.
• „Aadam” ja „Eeva” teadusliku faktina: geneetilised mõisted tähistavad liinipõhiseid ühiseid esivanemaid, mitte esimest paari.

Kaasaegne kasutus ja sümboolika

• Teadus ja tehnika: väljendit kasutatakse verstapostide tähistamiseks („esimene inimene Kuul”, „esimene inimene Marsil”).
• Kultuur ja ühiskond: „esimene” kannab teerajaja, julguse ja uuenduse sümbolit.

Otsing