Gröönimaa keel: määratlus ja peamised dialektid
Gröönimaa keel kuulub eskimo-aleudi keelte rühma ja on inuiti keelte (Inuit languages) haru osa. Selle peamised variandid jagunevad kolmeks dialektiks, mis erinevad üksteisest häälduse, sõnavara ja mõningate grammatiliste eripärade poolest. Keele iseloomulikud tunnused on polüsünteetilisus (sõnade moodustamine paljude liit- ja järelliidete abil), rikkalik morfoloogia ja suhteline aglutineeruvus, samuti ajalooline ergatiivse joontega järjestus. Dialektidevaheline vastastikku mõistmine võib olla piiratud, eriti Ida- ja Põhja-Gröönimaa variantide puhul.
Kalaallisut (Lääne-Gröönimaa standardmurre)
Kalaallisut ehk inglise keeles grööni keel on Gröönimaa standardmurre ja ametlik keel. See on suguluses inuktitut keelega ning põhineb peamiselt Lääne-Gröönimaa murrete varal. Standardmurre on väljendunud riigi halduses, hariduses ja meedias ning seda õpetatakse koolides kõigile õpilastele. Kalaallisutis on kasutusel ladina tähestik, mille tänapäevane kirjaviis sai praeguse kuju olulisemate ortograafiliste reformidega (muuhulgas 20. sajandi teisest poolest), et lihtsustada ja standardiseerida kirjutamist.
Kalaallisut on mõjutanud ja laenanud palju sõnu taani keelest, mis on seotud pikaajalise ajaloolise kontaktiga Taaniga; viimastel aastakümnetel on laene juurde tulnud ka inglise keelest. Kalaallisut kõneleb enamik Gröönimaa elanikest (suurusjärgus kümneid tuhandeid — standardmurre on selgelt kõige laialdasem ja levinuim variant kogu saarel) ning seda kasutatakse laialdaselt avalikus elus, meedias (nt kohalik ringhääling) ja haridussüsteemis.
Tunumiit oraasiat (Ida-Gröönimaa murre)
Tunumiit oraasiat (tuntud ka kui Tunumiisut kalaallisut või idagrööni keel) on Ida-Gröönimaa dialekt, mida räägitakse ida-rannikualadel. See erineb suhteliselt tugevalt Lääne-Gröönimaa murretest nii häälduse kui ka sõnavara poolest ning mõnes mõttes võib seda pidada eraldi keelevariandiks — seda tajutakse teistest inuiti variantidest küllaltki eraldiseisvana. Tunumiisuti kõnelejate arv on suhteliselt väike: hinnanguliselt umbes 3000 kõnelejat, ning dialekti säilitamiseks on olulised kohalikud algatused ja kultuuriline ülekandumine.
Avanersuaq (Põhja-Gröönimaa / Thule murre)
Avanersuaq on Põhja-Gröönimaal, peamiselt Qaanaaqi ümbruses räägitav murre. Seda nimetatakse vahel ka Thule murdeks või Põhja-Gröönimaa murdeks. See piirkond on inuittide kõige põhjapoolsem asustuspiirkond ning sealne murre on suhteliselt väike kõnelejaskonnaga — hinnanguliselt alla 1000 kõneleja. Avanersuaq on lingvistiliselt üsna lähedane Põhja-Baffini murretele, mis on seletatav ajaloolise rändega: 19. sajandi ja 20. sajandi alguse rännete ajal asusid sinna elama Baffini saarelt pärit inuittide rühmad, mistõttu tekkis dialektide kokkupuude ja sarnasus.
Dialektid ja vastastikune mõistmine
Tavaolukorras saavad Lääne- ja Põhja-Gröönimaa kõnelejad omavahel enamasti hakkama, kuid Tunumiit võib olla neile raskemini arusaadav. Mõned keeleteadlased käsitlevad Tunumiisut ja Avanersuaqtit mõnikord eraldi keeltena, sõltuvalt määratluse ja intelligentsuse kriteeriumist. Dialektide erinevused puudutavad nii foneetikat ja intonatsiooni kui ka morfoloogiat ja laensõnade levikut.
Säilitamine ja tänapäevane olukord
Kõigil kolmele dialektile omased küsimused on seotud urbaniseerumise, hariduspoliitika ning tugeva taani (ja kasvavas määras inglise) keeletarbimise mõjuga. Riiklik ja kohalik haridus, meedia (nt kohalik ringhääling) ning kultuuriprogrammid mängivad olulist rolli küllaltki ühtse standardmurre (kalaallisut) säilitamisel ja arendamisel, kuid samaaegselt tehakse ka pingutusi, et kaitsta ja dokumenteerida väiksemaid murdeid nagu Tunumiisut ja Avanersuaq — need on olulised suhtlus- ning identiteedivahendid kohalikule elanikkonnale.
Kokkuvõtteks: Gröönimaa keel ei ole ühtne homogeenne süsteem, vaid koosneb kolmest peamisest dialektigrupist — Kalaallisut (standardmurre), Tunumiit (ida) ja Avanersuaq (põhi) — igaüks oma keelelise tausta, häälduse ja ajalooga.
Küsimused ja vastused
K: Mitmesse murdekeelde võib grööni keelt jagada?
V: Gröönimaa keelt võib jagada kolmeks murdeks.
K: Milline on Gröönimaa standardmurre ja ametlik keel?
V: Kalaallisut, mida tuntakse ka grööni keele nime all, on Gröönimaa standardmurre ja ametlik keel.
K: Kas kõigile gröönlastele õpetatakse koolis standardset riigikeelt?
V: Jah, standardset riigikeelt õpetatakse praegu koolis kõigile gröönlastele, olenemata nende emakeelest.
K: Kas grööni keel on inuktitut keelega seotud?
V: Jah, grööni keel on inuktitutiga seotud.
K: Millisest keelest on Kanada ja Alaska inuittide keeled kaldunud sõnu võtma?
V: Kanada ja Alaska inuiti keeled on kaldunud võtma sõnu inglise keelest või mõnikord prantsuse ja vene keelest.
K: Kuidas kirjutatakse grööni keelt?
V: Gröönimaa keelt kirjutatakse ladina tähestikku kasutades.
K: Kuidas nimetatakse Põhja-Gröönimaal asuva Qaanaaqi piirkonna murret?
V: Põhja-Gröönimaa Qaanaaqi ümbruse piirkonna murde nimi on Avanersuaq ja mõnikord nimetatakse seda ka Thule murdeks või Põhja-Gröönimaa murdeks.
