Gröönimaa — Taani poolautonoomne saar: faktid, asukoht, kliima ja Nuuk

Gröönimaa on Taani kuningriigi poolautonoomne territoorium. See on suur arktiline saar, pindalaga umbes 2 166 000 km², mis teeb sellest maailma suurima saare, mis ei ole kontinent. Gröönimaa asub idas Islandi ja läänes Kanada lähedal. Külma kliima ja ulatuslik jääkate piiravad elamistingimusi: saare elanikearv on umbkaudu 55–56 000 inimest ning asustustihedus on maailmas üks madalaimaid — umbes 0,026 inimest ruutkilomeetri kohta, mis teeb sellest ka ühe kõige hõredamalt asustatud riigi (Antarktika ja asustamata saared ei ole arvestatud, sest need ei ole iseseisvad riigid). Enamik elanikest elab saare lõunaosas rannikul. Gröönimaa pealinn on Nuuk, kus asuvad haldusasutused, ülikool ja enamik kultuuri- ning teenindusasutusi.

Autonoomia ja rahvas

Gröönimaa on Taani osa, kuid omab suurt iseseisvust siseasjades. 1979. aastal kehtestati koduvalitsus (Home Rule) ja 2009. aastal laiendati autonoomiat enesemääramise seadusega (Self-Government Act) — alates sellest on Gröönimaa juhtinud suure osa oma sisepoliitikast ning saanud suurema kontrolli ka maa- ja loodusvarade üle. Official languages are Greenlandic (Kalaallisut) and Danish; indigenous Inuit people, called Kalaallit, make up the major part of the population.

Asukoht, maastik ja jääkate

Gröönimaa on peamiselt mägine ja jäätunud. Suurim osa sisemaast katab paks jääkate (Greenland Ice Sheet), mis mõjutab nii maastikku kui maailma kliimat ja meretaseme tõusu. Alates 1950. aastatest arvavad teadlased, et Gröönimaad kattev jääkate võib varjata kolme eraldi saart, mida liustikud ühendavad viimase geoloogilise jääaja järel. Rannikualadel on fjordid, kaljud ja väiksemad jäätumata alad, kus paiknevad külad ja linnad.

Kliima ja muutused

Gröönimaa kliima on arktikumi ja subarktikumi vahepealne: lõunas on suved suhteliselt leebemad, talved karmid ja pikkad. Kliimamuutused toovad kaasa jää sulamist ja liustike kahanemist, mis mõjutab nii kohalikke kogukondi, elusloodust kui ka ülemaailmset meretaseme taset. Soojenemine avab ka uusi mereteid ja suurendab huvi loodusvarade, näiteks mineraalide ja potentsiaalsete nafta- ning gaasivarude järele.

Loodus ja loomaelu

Kuigi Gröönimaal ei ole suuri metsaaladusi, leidub rannikul ja lõunaosas madalat taimkatet ning mõned kääbuspuud. Metsi praktiliselt ei ole — keskmise suurusega metsad puuduvad. Elustikusse kuuluvad näiteks polar-bearid, põhjapõdrad, muskoxid, erinevad hülge- ja vaalaliigid ning rikkalik linnurikkus, eriti rannikualadel ja saartel.

Majandus ja eluviis

Peamised elatusallikad on kalandus (krevett, lest, lõhe jms), jahipidamine, avalikud teenused ning kasvav turism. Mineraalivaru-potentsiaal on suur ning neid võimalusi uuritakse, kuid arengule lisandub poliitiline ja keskkondlik vastutus. Maaelu on tihedalt seotud loodusressursside kasutamisega ja traditsiooniliste toimetulekumeetoditega.

Nuuk — pealinn

Nuuk on Gröönimaa suurim linn ja halduskeskus, kus elab umbes 18–20 tuhat inimest. Linnas asuvad Gröönimaa parlament, ülikool (Ilisimatusarfik), kultuurikeskus Katuaq ning peamised avalikud teenused. Nuuk ühendab traditsioonilist inuit-kultuuri ja kaasaegset elustiili ning on regiooni tähtis ühistranspordi ja teeninduse sõlm. Rahvusvahelised lennud tulevad sageli Kangerlussuaqi kaudu, kuid Nuukil on ka oma lennuväli ja sadam, mis ühendavad pealinna ülejäänud saarega.

Külastamine ja praktika

Gröönimaa on populaarne seiklus- ja loodusturismi sihtkoht: matkamine, kajakisõit fjordides, jäämägede ja liustike vaatamine ning kultuurireisid kohalikke asulaid külastades on tüüpilised tegevused. Külastajatele tuleb arvestada arktilise kliima ja kaugete teenustega: planeerimine, õiged varustused ja ilmastikutingimuste jälgimine on vajalikud turvaliseks reisimiseks.

Gröönimaa eripära seisneb selle ulatuslikus jääs, hõredas asustuses, ainulaadses loodusmaastikus ja tugevates sidemetes nii inuit-kultuuriga kui ka Taani riigiga. Tulevikus mõjutavad saart nii kliimamuutused kui ka poliitilised otsused ressursikasutuse ja enesemääramise vallas.

Rahvastik

Saart asustavad peamiselt inuidid ja skandinaavlased, kes räägivad grööni keelt, mis on eskimo-aleuudi keel. Enamik inimesi räägib ka taani keelt. Gröönimaa hümn on Nunarput utoqqarsuanngoravit.

Haldusüksused

Kuni 2009. aastani oli Gröönimaal 20 kommuuni. Kui ei ole märgitud teisiti, asuvad need Kitaa rajoonis:

• Nanortalik
• Qaqortoq
• Narsaq
• Ivittuut
• Paamiut
• Nuuk
• Maniitsoq
• Sisimiut
• Kangaatsiaq
• Aasiaat
• Qasigiannguit
• Ilulissat
• Qeqertarsuaq
• Uummannaq
• Upernavik
• Ammassalik (Tunu piirkond)
• Ittoqqortoormiit (Tunu piirkond)
• Qaanaaq (Avannaa piirkond).

See muutus 1. jaanuaril 2009, kui need liideti neljaks suureks omavalitsusüksuseks:

• Kommune Kujalleq (7.755 elanikku)
• Qaasuitsup Kommunia (17.867)
• Qeqqata Kommunia (9.627) ja
• Kommuneqarfik Sermersooq (20.998).

Lisaks sellele on mõned Gröönimaa osad väljaspool kommuuni, nimelt:

• Kirde-Gröönimaa rahvuspark
• Thule lennubaas

Seisuga 1. jaanuar 2008 elas seal 218 inimest.

Gröönimaa haldusjaotus

Küsimused ja vastused

K: Milline on maailma suurim saar?

K: Kes on Gröönimaa riigipea?

K: Kui palju inimesi elab Gröönimaal?

K: Milline on Gröönimaa pealinn?

K: Kas saarel on sõjaväebaas?

K: Milline on Gröönimaa rahvastikutihedus?

Otsing