Ilulissat — Gröönimaa jääfjordi linn ja populaarseim turismisihtkoht

Ilulissat — Gröönimaa kuulus jääfjord, 4000 elanikku, hingematvad jäämäed, Knud Rasmusseni muuseum ja peamine turismisihtkoht adrenaliini- ja looduselamuste otsijatele.

Ilulissat (umbes 4 000 elanikku) on Gröönimaa suuruselt kolmas linn. Linn asub umbes poolel teel riigi läänerannikul, 69 kraadi põhjalaiust, ligikaudu 200 kilomeetrit põhjapolaarjoonest põhja pool. Ilulissat on tuntud ka taani nime Jakobshavn (Jakobi sadam) järgi. Otsetõlkes tähendab Ilulissat grööni keeles "jäämäed" — nimi viitabki linna lähedal paiknevale majesteetlikule jääfjordile, kus tekivad ja triivivad suured jäämäed. Ilulissat on Gröönimaa populaarseim turismiobjekt ning turism moodustab tänapäeval linna majanduse ühe peamise samba. Ilulissat oli suure polaaruurija Knud Rasmusseni sünnikoht, ja tema lapsepõlvekodus linna kesklinnas on praegu talle pühendatud muuseum.

Geograafia ja kliima

Ilulissat asub rannikualal, kust avaneb vaade Sermeq Kujalleq' nimelisele suurele liustikule (tuntud ka Jakobshavni jäätikuna) ja selle moodustatavatele jäämägedele. Ilulissati jääfjord (Ilulissat Icefjord) on tuntud oma intensiivse jäävahetuse ja suure hulga kalvendavate jäämägede poolest ning see paikkond kuulutati 2004. aastal UNESCO maailmapärandiks. Kliima on polaarne: suved on suhteliselt jahedad ja lühikesed, talved pikad ja külmad, ent piirkonnas on märgatav ka kliimamuutus — liustike kahanemine ja jäämägede kalvendamine on teadlaste jälgimise objekt.

Ajalugu ja kultuur

Ilulissat rajati 18. sajandi lõpus sadamalinnana ja see on olnud piirkonna keskuseks kalanduses ja meresõidus. Linnas on elav inimpärand, kus kohtuvad traditsiooniline grööni kultuur ja kaasaegsem eluviis. Knud Rasmussen, üks tuntumaid Taani–grööni polaaruurijaid, on pärit Ilulissatist; temas nagu ka paljudes teistes piirkonna isikutes kajastub tugev side merelise elulaadiga. Linnas toimuvad hooajal erinevad kultuuri- ja kunstisündmused, ning kohalikus köögis on tähtsal kohal värske mereannikasutus.

Turism ja tegevused

Ilulissat tõmbab aastaringselt külastajaid, kes tulevad nautima dramaatilist loodust, jäämägesid ja polaarset atmosfääri. Peamised tegevused ja atraktsioonid:

• Purjelaevareisid ja paadituurid jääfjordi juurde — võimalus näha kalvendavaid jäämägesid lähivaates.
• Matkad ja vaatepunktid jäätiku vaatamiseks, näiteks Sermermiut'i arheoloogiline ala ja matkarajad jäälõunasse vaatamiseks.
• Talvised tegevused: kelgumatkad koertega, mootorsaaniga sõit ning põhjapõtrade vaatamine.
• Vaatlusretked virmalisi (põhjanaelu) nägema talvekuudel.
• Rikka mereanni- ja kohaliku köögi restoranid ning hotellid ja külalistemajad hotellimajutuseks.

Transport ja infrastruktuur

Ilulissati ühendab lennujaam ülejäänud Gröönimaaga ning sealt on regulaarseid lennuühendusi suuremate keskustega. Kohapeal on olemas hotellid, külalistemajad, giiditeenused ja ekskursioonikorraldajad, kes aitavad külastajatel planeerida jääfjordi- ja loodusekogemusi. Talvisel perioodil on lisaks lennuliiklusele olulised ka meri- ja jäärajad olenevalt jääoludest.

Majandus ja keskkond

Peamised majandusharud on kalandus ja turism. Viimastel aastakümnetel on turism kasvanud märkimisväärselt, mis on toonud linna juurde rohkem teenuseid ja töökohti, kuid tekitanud ka vajaduse jätkusuutlikuks looduskaitseks. Ilulissat ja selle ümbrus on teadusuuringute keskuseks, kuna laialdased ja nähtavad muutused liustikes annavad väärtuslikku teavet kliimamuutuste mõjude kohta.

Nõuanded külastajale

Ilulissati ilm muutub kiiresti — riietu kihiliselt ja võta kaasa tuule- ning veekindel välisriietus. Kui plaanid minna jäälähedastele ekskursioonidele, kasuta alati kohalike giidide teenuseid ja järgi ohutusalaseid juhiseid. Aeg broneerida majutus ja ekskursioonid varakult, eriti kõrghooajal suvel ja virmaliste hooajal talvel.

Ajalugu

Inuittide külad on olnud jääfjordi piirkonnas vähemalt kolm tuhat aastat. Sermermiuti mahajäetud asula kaks kilomeetrit Ilulissati tänapäevasest linnast lõuna pool oli kunagi üks suuremaid asulaid Gröönimaal, kus elas umbes 250 inimest. Tänapäevase linna asutasid 1741. aastal misjonär ja karusnahakaupmees, kes olid rajanud sinna kaubandusmaja.

Ilulissat

Küsimused ja vastused

K: Mis on Ilulissat?

K: Kui suur on Ilulissati rahvaarv?

K: Kus asub Ilulissat?

K: Mis on Ilulissati nime tähendus?

K: Mis on Ilulissati peamine tööstusharu?

K: Kes oli Knud Rasmussen ja miks on ta Ilulissatile oluline?

K: Mis on Ilulissati taani nimi?

Otsing