Liustik
Liustik on suur jää- ja lumekogum. See tekib, sest kogu lumi ei sulata suviti ära. Igal talvel lisandub rohkem lund. Kogu lume kaal tekitab survet. See surve muudab lume alumised osad jääks. Kui see juhtub mitu aastat, hakkab liustik suureks kasvama. See muutub nii raskeks, et raskusjõud paneb jää liikuma. See voolab alla nagu vesi, kuid väga aeglaselt. Liustik liigub aastas vaid umbes 50 meetrit. Uued lumesajud asendavad äravoolavaid osi.
Liustikud on suurimad mageveeallikad Maal. Suurimad soolased veekogud on ookeanid.
Baltoro liustik Karakorami mägedes. 62 kilomeetri pikkune, üks pikimaid alpi tüüpi liustikke.
Loomine
Liustikud tekivad ainult sellistes kohtades, kus on piisavalt külm ja kus langeb aja jooksul piisavalt lund. See võib võtta kaua aega. Sageli kulub liustiku moodustumiseks kümneid või sadu aastaid. On olemas kahte liiki liustikke: mandrijää ja alpi liustikud. Alpi liustikke nimetatakse ka mägijäätikuteks.
- Kontinentaalsed liustikud on liustikud, mis levivad üle suure maa-ala. Need tekkisid peamiselt jääaegadel kaua aega tagasi. Gröönimaal ja Antarktikas on veel mõned mandriliustikud. Sageli voolavad nad allapoole merre ja lagunevad. Meres ujuvaid purunenud osi nimetatakse jäämägedeks.
- Alpi liustikud tekivad mägipiirkondades. Nad on väiksemad kui mandriliustikud. Alpi liustikud voolavad tavaliselt seni, kuni nad jõuavad punkti, kus temperatuur on piisavalt soe, et jää suve jooksul täielikult sulab.
Jäämäed murduvad liustikust Cape Yorgi juures, Gröönimaal
Efektid
Liustikud on väga olulised. Neil on suur mõju keskkonnale. Nad teevad seda seetõttu, et nad on väga suured ja rasked. Kui nad liiguvad, erodeerivad nad mägesid ja maad. Samuti, kuna nad jäätusid kaua aega tagasi, hoiavad lumekristallid ja õhumullid nende sees hea seisundi. Need võivad anda teadlastele palju teavet. Viimasel ajal on liustikud sulanud rohkem kui varem. Paljud teadlased arvavad, et see juhtub seetõttu, et globaalne soojenemine muudab kliimat[] .
Välimus
Liustikud on sinist värvi. See on tingitud sellest, et vesi neelab väga hästi valgust. Ainult kõige tugevam valgus, millel on kõige rohkem energiat, pääseb välja. Sinine on kõige suurema energiaga valguse värv. Seetõttu on sinine värvus ainus valguse värv, mis suudab ilma neeldumiseta välja pääseda. Mida paksem on liustik, seda sinisemana see paistab.
Perito Moreno liustiku ees, Patagoonia, Argentiina
Küsimused ja vastused
K: Mis on liustik?
V: Liustik on suur jää- ja lumekogum.
K: Kuidas tekib liustik?
V: Liustik tekib siis, kui lumi ei sulata suveks kogu piirkonnas. Igal talvel lisandub rohkem lund. Kogu lume raskus tekitab survet. See surve muudab lume alumised osad jääks.
K: Kuidas kasvab liustik suuremaks?
V: Liustik kasvab suuremaks pärast seda, kui surve muudab lume alumised osad jääks. Pärast seda, kui see juhtub mitu aastat, hakkab liustik suureks kasvama.
K: Kuidas liigub liustik?
V: Jää liigub gravitatsiooni mõjul. See voolab allapoole nagu vesi, kuid väga aeglaselt.
K: Kui kiiresti liigub liustik?
V: Liustik liigub aastas ainult umbes 50 meetrit.
K: Mida asendavad uued lumesajud?
V: Uued lumesajud asendavad liustiku äravoolavaid osi.
K: Millised on suurimad mageveeallikad Maal?
V: Liustikud on suurimad mageveeallikad Maal. Suurimad soolase vee allikad on ookeanid.
