Jää
Jää on külmunud vee üldnimetus. Muid vedelikke, näiteks ammoniaaki või metaani või piima võiks nimetada jääks, kui need jäätuvad, kuid neid nimetatakse näiteks "piimajääks", mitte lihtsalt "jääks". Vedel vesi muutub tahkeks jääks, kui see on väga külm. Külmumispunkt on 0° Celsiuse järgi (32° Fahrenheiti ehk 273 kelvini).
Jää valmistatakse tavaliselt koduses külmkapis või sügavkülmikus. Kui vesi pannakse sügavkülmikusse ja jäetakse mõneks ajaks seisma, muutub vesi väga külmaks ja jäätub tahkeks, tekitades jääd. Vee võib panna vask- (või muusse metallist) anumasse, et see kiiremini jääks jäätuks. Metallid on head soojusjuhid, mistõttu vesi võib jäätuda kiiremini kui plastist jäätumisalus.
Jää korvis
Jääkristallid klaasil
Kuidas moodustub jää
Erinevalt teistest vedelikest paisub vesi jäätudes jääks; seega ujub jää vee peal, sest jää on väiksema tihedusega kui vesi. See on väga ebatavaline - peaaegu iga teine vedelik muutub jahtudes tihedamaks; veejää on aga oluline erand. Vedel vesi paisub jääks muutudes umbes 9% - see võtab rohkem ruumi. See on tingitud sellest, et veemolekulid on tegelikult üksteisest kaugemal, selle asemel, et olla tihedamalt koos. Jääkristalli molekulid on paigutatud nii, et see on vähem tihe kui vedel vesi.Kui vesi torustikus jäätub, võib see veetoru lõhkuda. Klaaspudelites olev vesi võib need külmumisel plahvatama panna. Kaljupragudes külmuv vesi võib laieneda piisavalt, et lõhkuda kõva kivimit; see on oluline geoloogiline ilmastikutegemise protsess, mis võib mägesid kulutada ja kivimit mullaks muuta.
Kui materjale jahutatakse, vibreerivad nende molekulid vähem ja tihenduvad kokku. Kui enamik materjale saavutab temperatuuri, mida nimetatakse külmumispunktiks, moodustavad molekulid kristallilise tahke aine - kuigi mõned materjalid (nagu klaas ja tõrv) ei kristalliseeru üldse, vaid moodustavad ülijäikesi vedelikke, mis näivad olevat tahked. Ainult heelium ei jäätu; kõik teised ained jäätuvad, kui need on piisavalt külmad, kuid vedelikud nagu toiduõli, jäätumisvastased ained, bensiin (bensiin), lämmastik jne. jäätuvad temperatuuridel, mida enamik inimesi ei koge.
Soolane vesi
Soolane vesi vajab külmumiseks madalamat temperatuuri kui puhas vesi. Saadud jää sisaldab palju vähem soola kui soolane vesi, millest see pärineb. Seda asjaolu on mõnikord kasutatud soolatustamise puhul. Soolane jää ei ole nii tugev kui külmutatud puhas vesi. Samamoodi sulatab jääle soola laotamine selle, kui see ei ole liiga külm: sool sööb järk-järgult jäässe, moodustades soolvee, mis sellel temperatuuril ei jäätu.
Jää geograafilised asukohad
Kuna jää ujub, siis isegi suured veekogud, mis jäätuvad, nagu mõned ookeanid, moodustavad jääd ainult pinnal. Enamik järvi ei jäätu kunagi põhjani. Isegi kõige külmemad ookeanid, nagu Põhja-Jäämeri, jäätuvad ainult pealispinnal, jättes allapoole vedelat ookeani ringlema. Tänu sellele suudavad Maa ookeanid soojust ümber jaotada ja Maa kliimas on vähem äärmuslikke kuumuse ja külma ekstreemsusi kui muidu. Kui jää ujumise asemel vajuks, siis ookeanid täituksid põhjast jääga, jääksid tahkeks ja ainult osa tipust sulaks. Tahke ookean ei laseks soojust ringlema. Kuid kuna jää ujub pinnal, saab all olev vesi jätkata ringlemist ja pinnal olev jää jääb avatuks ning sulab kergesti, kui temperatuur tõuseb.Suurt jääkogumit maismaal nimetatakse liustikeks. Antarktikas on suurem osa maailma jääst.
Jääajaid
Kliimamuutused toimuvad kogu aeg. Kui on väga külm, nimetatakse seda jääajaks. Jääaegade ajal on väga suured maa-alad kaetud jää, lume ja liustikega. Jääaegade põhjused on keerulised ehk raskesti mõistetavad. Globaalne soojenemine mõjutab praegu Maa jäävarusid ja selle põhjused on samuti väga keerulised.
Kuivjää
On olemas ka "kuivjää"; see on külmutatud süsinikdioksiid. Tavalise õhuga kokku puutudes eraldub süsinikdioksiidigaas, mis on lõhnatu ja värvitu. Gaas on nii külm, et õhuga segunedes jahutab ta õhus oleva veeauru uduks, mis näeb välja nagu paks valge suits. Seda kasutatakse sageli teatris, et tekitada võltsudu või suitsu.
Kuivjää, kui see pannakse vette
Küsimused ja vastused
K: Mis on jää?
V: Jää on külmunud vee üldnimetus.
K: Kas ka teisi vedelikke võib nimetada jääks?
V: Jah, ka teisi vedelikke, näiteks ammoniaaki või metaani või piima võib nimetada jääks, kui need jäätuvad, kuid tavaliselt nimetatakse neid nende eriliste nimedega, näiteks "piimajää".
K: Millal muutub vedel vesi tahkeks jääks?
V: Vedel vesi muutub tahkeks jääks, kui see on väga külm ja selle temperatuur jõuab 0 °C külmumispunktini.
K: Kuidas tehakse kodus jääd?
V: Jää valmistatakse tavaliselt koduses külmkapis või sügavkülmikus. Kui vesi pannakse sügavkülmikusse ja jäetakse mõneks ajaks seisma, muutub vesi väga külmaks ja jäätub tahkeks, tekitades jääd.
K: Kas mahuti materjal mõjutab aega, mis kulub vee jääks külmumiseks?
V: Jah, vett võib panna vasest (või muust metallist) valmistatud anumasse, et see kiiremini jääks jäätuks. Metallid on head soojusjuhid, mistõttu vesi võib jäätuda kiiremini kui plastist jäätumisalus.
K: Milline on vee külmumispunkt?
V: Vee külmumispunkt on 0 °C (32 °F ehk 273 K).
K: Miks on mõnel vedelikul külmumisel erinevad nimed?
V: Mõnedel vedelikel on külmumisel erinevad nimed, näiteks "piimajää", sest tavaliselt on neile segatud muid koostisosi, mis mõjutavad nende omadusi külmumisel.
