Tõrv
Tõrv on kleepuv must vedelik, mis koosneb paksust õlist. See on looduslik aine, mis voolab maapõuest välja sellistes kohtades nagu La Brea tõrvakaevud. Tavaliselt valmistatakse seda kivisöe kuumutamisel keemilises aparaadis.
Enamasti toodetakse tõrva kivisöest koksitootmise kõrvalsaadusena, kuid seda võib toota ka naftast, turbast või puidust. Ühe tonni kivisöe "destruktiivne destilleerimine" võib toota 700 kg koksi, 100 liitrit ammoniaagilahust, 50 liitrit kivisöetõrva ja 400 m 3kivisöegaasi.
Varem oli see üks gaasitehase toodetest. Kivisöest või naftast valmistatud tõrva peetakse mürgiseks. See põhjustab kõrge benseenisisalduse tõttu vähki. Väikeses kontsentratsioonis kasutatakse tõrva siiski ravimina nahale.
Tõrvaahjud on kuivdestilleerimisahjud, mida kasutatakse Skandinaavias puust tõrva tootmiseks. Need ehitati metsa lähedale, lubjakivist või primitiivsematest maa-aukudest. Põhi on kallutatud väljalaskeavasse, et tõrva saaks välja voolata. Puit lõhestatakse sõrme suuruseks ja laotatakse tihedalt ning lõpuks kaetakse tihedalt mulla ja samblaga, et vältida õhu sissepääsu. Selle peale laotakse ja süüdatakse tuli. Mõne tunni pärast hakkab tõrva välja voolama ja see jätkub veel mõne päeva jooksul.
Tõrva saab toota maisivartest, kuumutades seda mikrolaineahjus. Seda protsessi nimetatakse pürolüüsiks.
Kasutab
Tõrva kasutatakse nahahaiguse psoriaasi raviks, kus kivisöetõrva on kõige tõhusam. Tõrv on üldine desinfitseerimisvahend. Naftatõrva kasutati ka Vana-Egiptuse mumifitseerimisel umbes 1000 eKr.[1]
Tõrv oli esimeste asfalteeritud ehk "asfaltkattega" teede oluline komponent. Bagdadi tänavad olid esimesed 8. sajandist pKr, mis asfalteeriti tõrvaga. Tõrva kasutati ka katuse katuseplaatide tihendamiseks ning laevade ja paatide kere tihendamiseks. Aastatuhandeid kasutati puidutõrva purjede ja laevade veekindlaks tegemiseks, kuid tänapäeval on tõrva vajadus tõrva järele kadunud, kuna purjed on valmistatud iseenesest veekindlatest sünteetilistest ainetest. Puidutõrva kasutatakse endiselt traditsiooniliste puupaatide ja ajalooliste kirikute katuste tihendamiseks, samuti palkmajade välisseinte värvimiseks.
Tõrva segamine linaõli lakiga annab tõrvavärvi. Tõrvavärvi saab kasutada puidu kaitsmiseks ilmastiku eest. Tõrvavärvi saab ka toonida erinevate pigmentidega, tekitades läbipaistvaid värve ja säilitades puidu tekstuuri.
Seotud leheküljed
- Asfalt
Küsimused ja vastused
K: Mis on tõrv?
V: Tõrv on kleepuv must vedelik, mis on valmistatud paksust õlist. See on looduslik aine, mida saab toota kivisöest, naftast, turbast või puidust.
K: Kuidas tõrva tavaliselt toodetakse?
V: Tõrva toodetakse tavaliselt kivisöe kuumutamisel keemilises aparaadis.
K: Millised muud tooted tekivad kivisöest tõrva tootmisel?
V: Kivisöest tõrva tootmisel tekivad ka muud tooted, nagu koks, ammoniaagilahus ja kivisöegaas.
K: Kas tõrva peetakse mürgiseks?
V: Jah, kivisöest või naftast valmistatud tõrva peetakse mürgiseks selle suure benseenisisalduse tõttu. Väikeses kontsentratsioonis võib seda siiski kasutada ravimina nahal.
K: Mis on tõrvaahjud?
V: Tõrvaahjud on Skandinaavias kasutatavaid kuivdestillatsiooniahjusid, mida kasutatakse puust tõrva tootmiseks. Need koosnevad lubjakivist või primitiivsetest aukudest maa sees, mille põhjas on väljalaskeava, et tõrva saaks välja tulla.
K: Kuidas kasutada tõrvaahju?
V: Puit tuleb jagada umbes sõrme suurusteks tükkideks ja laduda tihedalt, enne kui see tihedalt mulla ja samblaga katta, et vältida õhu sissepääsu. Seejärel tuleb selle virna peal süüdata tuli ja jätta see mitmeks tunniks seisma, kuni tõrva hakkab välja voolama, mis jätkub veel mitu päeva pärast seda.
