La Brea tõrvakaevud (või Rancho La Brea) on kuulus tõrvakaevude kogum Los Angelese keskosas. Siit on leitud paljude tuhandete suurte loomade täielikud skeletid. Need pärinevad enamasti 40 000-8 000 aasta tagusest ajast.
Hancock Park moodustati Los Angelese südames asuvate tõrvakaevude ümber. Asfalt ehk tõrv (hispaania keeles brea) on siin kümneid tuhandeid aastaid maapinnast üles imbunud. Tõrv on sageli kaetud veega. Paljude sajandite jooksul kukkusid vett jooma tulnud loomad sinna sisse, vajusid tõrvasse ja surid. Tõrvas muutusid nende luud fossiilideks.
George C. Page'i muuseum on pühendunud tõrvakaevude uurimisele ja seal hukkunud loomade näidiste eksponeerimisele. La Brea tõrvakaevud on nüüd registreeritud riiklik loodusmälestis.
Fossiilide mitmekesisus ja tähtsus
La Brea tõrvakaevud on Pleistotseeni (viimase jääaja) ühed rikkaimad ja informatiivseimad fossiilisaidid maailmas. Uurijad on siit avastanud sadu tuhandeid fossiile ja tuhandeid täisskelette; eriti hästi on säilinud suurte imetajate jäänused. Kõige tuntumateks leidudeks on:
- sabiline kass Smilodon fatalis,
- dire-hunt (Canis dirus),
- Columbian mammoth (Mammuthus columbi) ja teised mammutid,
- mastodontid,
- suured maasloomad (ground sloths),
- biisonid, hobused, kaamelid ning arvukad väiksemad imetajad, linnud ja kahepaiksed.
Selline liigiline kooslus aitab teadlastel rekonstrueerida Pleistotseeni ökosüsteeme, kliimat ning loomade omavahelisi suhteid ja toitainetsükleid.
Kuidas fossiilid tekkisid
Tõrvakaevud tekivad siis, kui maapõuest pinnale imbunud bituumen (asfalt, tõrv) koguneb madalatesse soodesse. Pindmine materjal võib moodustada kleepuvaid lompisid, mis sageli katab ka vee. Karjad lähenesid veele või kiskjate järele ning kukkusid kleepuvasse tõrva; mõnikord tõmbas libe pind ja järsud servad loomadelt võime välja pääseda. Paljudel juhtudel tekitas lõksu sattunud surnukehade ligitõmbamine kiskjaid ja röövlinde, kes omakorda jäid samuti lõksu — seetõttu on La Brea fossiilikogus kiskjate jäänused sageli ülemääraselt esindatud.
Ajalugu ja väljakaevamised
Tõrvakaevud olid tuntud juba enne Euroopa koloniseerimist – kohalike põlisrahvaste (nt Chumash) hulgas kasutati tõrva tööriistade ja kittide valmistamiseks. Teaduslikud väljakaevamised said alguse 20. sajandi alguses. Suuri väljakaevamisi toetas ja korraldas George Allan Hancock ning neist tööd jätkasid erinevad ülikoolid ja muuseumid. Kaevandustööd on olnud vahelduvad: mõnes kohas on tehtud intensiivseid väljakaevamisi, teistes aga säilitati lademeid tulevaste meetodite jaoks.
George C. Page'i muuseum ja külastus
George C. Page'i muuseum (la Brea Tar Pits & Museum) asub otse Hancock Parki kõrval ning eksponeerib väljakaevatud skelette, hambaid, tööriistu ja rekonstruktsioone. Muuseumis töötab labor, kus toimub fossiilide puhastamine, konserveerimine ja uuring — tihti on osa tööst avalikult vaadeldav, mis annab külastajale ülevaate teadustööst reaalajas. Parkis on väljas ka lahtised tõrvaproovid, kus näeb vaikselt mullivaid või kimpu tõrva välja paistvaid alasid.
Külastajatele pakutakse haridusprogramme, ekskursioone ja näitusi, mis selgitavad fossiilide tekkimist, viimase jääaja elustikku ja tänapäevaseid uurimismeetodeid.
Teadusuuringud ja säilitamine
La Brea tõrvakaevud on jätkuvalt aktiivne uurimisvaldkond. Teadlased kasutavad sealset materjali nii paleoekoloogia, paleokliima, evolutsiooni kui ka säilitusmeetodite uurimiseks. Kuigi tõrv säilitab luud hästi, piirdub säilivus sageli mehaaniliste ja keemiliste muutustega; mõnikord leitakse organilise aine jälgi, mis võimaldavad radiokarbon-analüüsi või teisi biomolekulaarseid uuringuid.
Koha kaitse ja haldus on oluline – väljakaevamised peavad olema hoolikalt planeeritud, muuseum ja park töötavad selle nimel, et säilitada nii teaduslikku materjali kui ka avalikku ligipääsu. La Brea tõrvakaevud on seega nii akadeemiliselt kui hariduslikult väga väärtuslik paik, mis annab haruldase ja detailselt dokumenteeritud pilgu kaasaegse inimese eellaste maailma.
