Skelett on kõva struktuur, mis kaitseb elusolendi siseorganeid. Skelett võib olla keha sees või väljaspool keha. Imetajatel, kelle hulka kuulub ka inimene, koosneb skelett luudest. Kõik luud moodustavad omavahel ühendatuna keha "skeletisüsteemi". Skeletisüsteem ehk "skelett" asub naha, lihaste ja kehakoe all. Skelett toetab nahka, lihaseid ja kudesid ning kõiki organeid, mis on keha sees. Skelett kaitseb olulisi siseorganeid, nagu aju, süda ja kopsud. Kui inimesel ei oleks skeletti, siis oleks keha lame, sest skelett annab kehale raami.
Erinevad skeleti tüübid
Elusolenditel esinevad erinevad skeletitüübid:
- Endoskelett – siseelusisene raam, mida leidub selgroogsetel (imetajad, linnud, kalad jt). Inimese skelett on endoskelett.
- Eksoskelett – keha väliskate või kest, mida näeme näiteks putukatel ja koorikloomadel; kaitseb ja aitab liikumist.
- Hüdrostaatiline skelett – vedeliku rõhul põhinev tugi, nagu ussidel ja meduusidel; liikumine toimub lihaste ja vedeliku koostöös.
Luude ehitus
Iga luu koosneb mitmest kihist. Välimine osa on tavaliselt tugev ja tihe (kompaktne luukude), sisemus aga võib olla käsnjas (spondüülne õõnsus), kus asub luuüdi. Luud sisaldavad peamiselt kollageeni (valguline kiud) ja mineraale, eelkõige kaltsiumi ja fosforit, mis annavad luule tugevuse.
- Punane luuüdi – toodab veres olevaid rakke (hematopees).
- Kollane luuüdi – sisaldab peamiselt rasvkude ja võib vananedes transformeeruda.
- Kõhr – painduv sidekude, mis katab liigespindu ja esineb näiteks hingetorudes ja kõrvades.
Skeleti põhifunktsioonid
- Toetus – annab kehale kuju ja raamistiku, mille külge lihased kinnituvad.
- Kaitse – kaitseb elutähtsaid organeid (koljuluu kaitseb aju, ribid kaitsevad südant ja kopse).
- Liikumine – koos lihaste ja liigeste abil võimaldab liikuda; lihased tõmbuvad kokku ja liigud toimuvad liigese juures.
- Mineraalide varu – luud hoiavad ja vabastavad kaltsiumi ning fosfaati, mis on olulised ainevahetuseks.
- Vererakkude tootmine – punane luuüdi toodab punaseid ja valgeid vereliblesid ning trombotsüüte.
Liigesed, kõhr ja sidemed
Liigesed ühendavad luid ja võimaldavad erinevat liikumisulatust. Liigese pinda katab libe kõhr, mis vähendab kulumist. Sidemed (ligamendid) hoiavad luid üksteisega koos, kõõlused ühendavad lihaseid luudega. Liigesevedelik (synoviaalvedelik) tagab sujuva liikuvuse.
Luude kasv ja uuendamine
Luud kasvavad ja modelleeruvad kogu elu jooksul. Lapse- ja noorukieas toimub aktiivne pikkuse kasv epifüüsi kõhre piirkondades; täiskasvanul toimub peamiselt luude ümberkujundamine (remodelleerimine) – vanad luurakud lagunevad (osteoklastid) ja uued sünteesitakse (osteoblastid). Piisav kaltsium ja vitamiin D on olulised terve luukoe moodustamiseks.
Luude tervis ja kaitse
- Oluline on mitmekülgne toitumine: piimatooted, rohelised lehtköögiviljad, pähklid ja kalad annavad kaltsiumi ning D-vitamiin (päikese käes viibimine, vajadusel toidulisandid) aitab kaltsiumit omastada.
- Kaalutõstetud ja vastupidavustreeningud tugevdavad luid ja lihaseid ning vähendavad murdude riski.
- Suitsetamisest loobumine ja alkoholitarbimise piiramine toetavad luukoe tervist.
- Vanematel inimestel on oluline ennetada kukkumisi (ohutu keskkond, tasakaaluharjutused), sest luumurdudega kaasnev taastumine on aeglasem.
Levinumad luu- ja skeletihäired
- Osteoporoos – luude massi vähenemine ja habrasus, mis suurendab luumurdude riski.
- Luudearm (murrud) – tekivad traumast; ravi sõltub murru asendist ja raskusastmest.
- Artriit – liigeste põletik, mis põhjustab valu ja jäikust (nt osteoartriit, reumatoidartriit).
- Kaasasündinud anomaaliad ja kasvuhäired, mis võivad vajada ravi kirurgiliselt või füsioteraapiaga.
Kokkuvõte
Skelett on elusolendi põhiraam: see toetab keha, kaitseb siseorganeid, võimaldab liikumist, hoiab mineraale ja toodab vererakke. Terve elu jooksul saab skeleti eest hoolt kanda tervisliku toitumise, liikumise ja ohutute eluviisidega, mis aitavad vältida haigusi ja hoida luid tugevana.
