Skelett

Inimese skelett

Inimkeha olulised osad on pea, selgroog, rindkere, kõht, käed ja käed ning jalad ja jalad.

Pea luud

Pealuud kokku nimetatakse koljuks.

• Kolju koosneb kõverate luude rühmast, mis on kokku pandud nagu pall, mis kaitseb aju, silmi ja kõrvade sisemisi osi. Selle peaosa luid koos nimetatakse koljuks.
• Koljul on ülemine ja alumine lõualuu, milles on hambad. Lõualuid nimetatakse ülemiseks ja alumiseks alalõualuudeks. "Alamlõualuud" liigutatakse tugevate lihaste abil, et hambad saaksid hammustada ja närida toitu.
• Näo moodustavad mitmed teised väikesed luud. Kaela ees ja küljel on samuti mitu väikest luud.
• Kõige väiksemad luud kehas on kolm pisikest luud kõrva sees, mis vibreerivad, et inimene saaks kuulda helisid.

Seljaaju luud

Selgroog toetab pead, rinda ja käte kandvat struktuuri. See koosneb väikestest luudest, mida nimetatakse selgrooks. Selgroogi kokku nimetatakse lülisambaks. See ei ole sirge, vaid sellel on kõverused, mis aitavad keha toetada ning aitavad inimesel liikuda ja painduda. Üks luu on "selgroog". Rohkem kui üks on "selgroog". Närvidel on erinevad nimed, sõltuvalt sellest, millise kehaosaga nad on ühendatud.

• Kaelatüve nimetatakse kaelavõlveks (cervical vertebrae). (ser-vick-al ver-ta-bray)
• Rinnalüli nimetatakse rindkerelüliks. (thor-assic vert-ta-bray)
• "Alaseljas" asuvaid selgroolülid nimetatakse nimmepiirkonna selgroolülideks.
• Järgmised selgroolülid on ühendatud kolmnurkse kujuga, mida nimetatakse ristluudeks. Puusaluud kinnituvad ristluu külge ja toetavad seda.
• "Ristluu" allosas on mõned väikesed sabaluud. Neid nimetatakse kuklalihaks (coccyx). Paljudel loomadel on "sõrghammasluumurrud" pikad, moodustades saba, mida loom saab liigutada, kuid inimestel, ahvidel ja mõnel muul olendil on need väga lühikesed.

Vaagna luud

See kehaosa koosneb ristluust ja kahest vaagnaluust, mis on sellega mõlemalt poolt ühendatud. Vaagnaluid kannavad jalaluud ja need toetavad "selgroogu". Igal vaagnaluu on tugev struktuur, kuhu jalaluu mahub, et inimene saaks seista, kõndida, joosta ja hüpata. Iga vaagnaluu laieneb suureks lamedaks plaadiks, mis toetab inimese "siseorganeid". Naise vaagnaluu laieneb laiemaks kui mehel, nii et kui naine on rase, toetab vaagnaluu last, kuni see on valmis sündima. Vaagna põhjas on suur avaus, mis on piisavalt suur, et laps saaks sellest läbi minna.

Rindkere luud

Rindkere nimetatakse rindkereks ja selle osaks olevad selgroolülid on rindkere selgroolülid. Rindkere koosneb pikkadest lamedatest kumeratest luudest, mida nimetatakse ribideks. Seljaosas on ribid ühendatud selgroogadega. Eespool on enamik ribidest ühendatud rinnakuga, mida sageli nimetatakse "rinnaluudeks". Kõik koos kaitseb "rindkere" südant, kopsusid ja kõhtu.

Rindkere ülaosas on õlavöö. See koosneb kahest õhukesest horisontaalsest luust, mis on ühendatud rinnakuga. Neid kahte luud nimetatakse klavikuluudeks või "krae luudeks". Rindkere tagaosas on kaks lamedat kolmnurkset luud, mida nimetatakse õlaluudeks ehk õlavarredeks. Klavikaluud ja lapaluud ühinevad mõlemal küljel, moodustades õlgkoed. Käeluud sobivad lapaluudes asuvatesse pessa (tassitaolistesse aukudesse).

Jäsemete luud

Nii käte kui ka jalgade ülaosas on üks paksem luu ja allosas kaks peenemat luud. Mõlemal on ülaosas pöörlev liigend ja keskel liigend. Käed ja jalad on paljude luudega ning need on käte ja jalgadega ühendatud väikeste libisevate luudega.

Käte luud

• Ülemine luu on õlavarreluu, nii et kui inimesed löövad oma küünarnukki, siis ütlevad nad sageli, et nad lõid oma "naljakat luud".
• Luu, mis ulatub küünarnuki juures välja ja jookseb käe välisküljel alla, on õlavarre.
• Peopesa poolset luud nimetatakse raadiuseks. Küünarnuki lähedal on see ühendatud "ulnaga" viisil, mis võimaldab tal pöörelda. Radia ja ulna võivad üksteise ümber keerata, võimaldades inimesel oma kätt pöörata.
• Väikseid randme luid nimetatakse karpaalideks ja käe sees olevaid luid nimetatakse metakarpaalideks.
• Sõrmeluud on sõrmeluud.

Jalaluud

• Jala ülemist luud, mis on keha pikim luu, nimetatakse reieluuks.
• Sääreluu tagaosas asuvat luud nimetatakse sääreluudeks ehk "sääreluudeks". See moodustab sisemise pahkluu.
• Jala küljel asuvat peenemat luud nimetatakse fibulaks. See moodustab välise pahkluu.
• Väikseid luid, mis ühendavad jalaluu jalaluudega ja võimaldavad seda liigutada, nimetatakse tarsaalideks. Jalaluu sees olevad luud on metatarsaalid.
• Varbaluid nimetatakse sõrmeluudeks, nagu sõrmeluidki.
• Jalal on veel üks luu. Sääreluu ja reieluu kokkupuutepunktis on väike ümmargune luu, mis on nagu väike kilp, mis kaitseb liigest. Seda nimetatakse patellaks.

Naise skelett koos luude teaduslike nimetustega


Skelett tagantjärele

Skeletid kultuuris

Skeletid kui sümbolid

Skeletti või lihtsalt koljut on sageli kasutatud surma sümbolina.

• Paljudel hauakambritel võib näha skelette ja koljusid, mis on välja nikerdatud iidsetest aegadest kuni 20. sajandini.
• Skelette või koljusid on sageli näha keskaegsetel ja renessansiaegsetel maalidel või vitraažidel, mis tuletavad inimestele meelde, et elu on lühike.
• Skelette või koljusid kasutati sageli inimeste hirmutamise märgina. Skeletid jäeti avalikes kohtades, näiteks ristteedel või sildadel, rippuma, et tuletada linna elanikele meelde, et seaduserikkumise korral ootab neid ees surmanuhtlus.
• Skeletid või koljud olid piraatide poolt kasutatav sümbol.

Skeletid popkultuuris

Skelette, eriti elavaid skelette, on sageli kasutatud õuduslugudes ja komöödiates.

• On lugusid, kus luukered tõusevad surnuist üles. Elule tagasi tulevaid asju nimetatakse ebasurnuks. Nendes lugudes kontrollib enamikku luukereid inimene, kes neid ellu äratab. Neid inimesi nimetatakse nekromantideks. Nekromant kasutab maagiat, et panna skelett liikuma ja tegutsema oma tahte järgi.

Hans Holbein Noorema (1538) "La Danse Macabre" animeeritud skeletid.