Mis on komöödia? Definitsioon, ajalugu ja liigid

Avasta komöödia: definitsioon, ajalugu ja žanriliigid — Vana-Kreekast tänapäeva filmideni. Selge ülevaade, näited ja tuntud tüübid.

Autor: Leandro Alegsa

Komöödia (kreeka keelest: Kωμωδία) on žanr, mille eesmärk on esitada olukordi, tegelasi ja dialoogi nii, et see ärataks publikust naeru või muul viisil lõbustaks. Komöödia hõlmab nii teatrietendusi, kirjandust, filmi ja televisiooni kui ka stand-up’i ja improvisatsiooni. Selle tuum on ootamatuse, ebakõla või liialduse kasutamine, mis kutsub esile humoorika taju.

Definitsioon ja olemus

Komöödia tähendab laiemalt naljakat või lõbusat sisu, aga see ei piirdu ainult lihtsa nalja ülesütlemisega. Komöödia võib olla teravmeelne, absurdsusest lähtuv, satiiriline või täiesti slapstick-žanris füüsiline. Komöödia toimib sageli järgmiste põhimõtete kaudu:

  • kontrasti ja üllatuse kasutamine (incongruity);
  • liialdus ja karikatuurimine;
  • keeleline mäng ja sõnamängud;
  • rollide ümberpööramine ja ootuste alistamine;
  • sotsiaalne kritiseerimine läbi iroonia ja satiiri.

Ajalugu lühidalt

Komöödiat tunti ja praktiseeriti juba Vana-Kreekas. Aristoteles kirjeldas komöödiat kui dramaturgilist kujutamist madalama tüübi tegelastest, kus naeruväärsus tuleneb välisest inetusest või eksimusest, mis ei põhjusta suurt kahju. Tema järgi erineb komöödia tragöödiast nii tonaalsuse kui ka kunstilise ambitsiooni poolest: tragöödiakirjanikud püüdsid kõrgemat, tõsist kunsti, koomika aga kujutas inimeste väiksemaid puudusi ja jaburusi.

Seejärel arendasid komöödiat edasi roomlased (nt Plautus, Terence), kes kohandasid Kreeka vorme. Keskajal oli komöödia pigem rahvapärane ja liturgilise näitlemise kõrval eksisteeriv. Renessansi ja baroki ajal tekkisid uued vormid — näiteks itaalia commedia dell'arte improviseerimise ja maskidega, samuti Shakespeare’i komöödiad Inglismaal. 19. ja 20. sajandil kasvas lavakoomika kõrval oluliseks filmikoomika: Charlie Chaplin, Buster Keaton, Marx Brothers jt kujundasid visuaalset ja mehaanilist huumorit. Kaasaegne komöödia hõlmab tele- ja veebisaateid, stand-up’i, satiiri ja rom-com’e.

Põhilised liigid

  • Farss — kiire tempo, absurdsed situatsioonid, valeidentiteet ja ukse-kiirkused;
  • Slapstick — füüsiline komöödia, kukkumised, liigne liigutus ja visuaalsed gag’id;
  • Satiir — ühiskondlike nähtuste ja inimtüüpide terav kritiseerimine läbi iroonia;
  • Paroodia — teise teose või žanri üle naljategemine ja liialdamine;
  • Romantiline komöödia — huumor, mis keerleb armastuse ja suhete ümber;
  • Must komöödia — naerab tabuteemade või tragöödia üle, kasutades tumedat irooniat;
  • Stand-up — üksikisiku ettekanne publikule, tihti päevakajaliste või isiklike teemadega;
  • Improvisatsioon — etendused, mis sünnivad kohapeal, publiku panus sageli oluline.

Omadused ja tehnikad

Komöödia kasutab mitmeid teadmispõhiseid ja intuitiivseid võtteid, näiteks:

  • taiming (timing) — pauside ja rütmi tähtsus nalja toimimiseks;
  • ekkentrius ja karikatuurimine — karakterite liialdamine, mis teeb neid koomiliseks;
  • rehabilitatsioon ehk pöörded — ootuste rikkumine, mille tulemus on üllatus;
  • keeleline oskus — sõnamängud, topeltmõtted ja eksitavad väljendid;
  • füüsiline komöödia — ilmekad näoilmed, kehaliigutused ja släpstick-elemendid;
  • sotsiaalne peegel — huumor kui tööriist normide ja tabude uurimiseks.

Tuntud vormid ja esindajad

Ajaloost leiab palju olulisi koomilisi autoreid ja vorme: Aristophanes (Vana-Kreeka), Plautus ja Terence (Rooma), Shakespeare ja Molière (Uusaeg), commedia dell'arte maskitähtedena, ning filmiajastul Chaplin, Keaton, Laurel & Hardy ja kaasaegsed komöödiategelased ja -produtsendid. Tele- ja filmikoomikas on olulised ka sketšiformaadid, sari- ja rom-com-id ning stand-up’i tähed, kes kujundavad publikumeelt.

Komöödia meedias

Komöödia on samuti meediažanr, mis on mõeldud telesaadete või filmide jaoks, mis on kas naljakad või rumalad. Inimesi, kes on tuntud komöödiates näitlejana, nimetatakse koomikuteks või komöödianäitlejateks. Tele- ja veebiplatvormid on laiendanud võimalusi: lühivormid, sketchesarjad, late-night satiir ja satelliitvormid (podcastid, YouTube) võimaldavad kiiret reaktsiooni ühiskondlikele teemadele.

Mõju ühiskonnale ja funktsioonid

Komöödial on mitmeid ühiskondlikke rolle:

  • meelelahutus ja stressi leevendamine;
  • sotsiaalne kommentaar — satiir ja iroonia toovad esile probleeme;
  • kriitiline refleksioon — tabuteemade ohutu käsitlemine läbi huumori;
  • ühendav element — jagatud naer tugevdab grupikuuluvust;
  • psühholoogiline funktsioon — naer võib pakkuda kergendust ja emotsionaalset ventilatsiooni.

Kokkuvõte

Komöödia on mitmekihiline žanr, mis võib olla lihtne ja lõbus või teravalt kriitiline ja sügav. Selle ajalugu ulatub antiigist tänapäeva meediani ning võtab tänu eri vormidele ja tehnoloogiatele pidevalt uusi nägusid. Komöödia ei ole vaid naer — see on ka kultuuriline tööriist, millega uuritakse inimesi, suhteid ja ühiskonda.

Thalia, komöödia muusa, käes koomiline mask - detail "muusade sarkofaagist", üheksa muusat ja nende atribuute; marmor, teise sajandi alguses pKr, Via Ostiense - LouvreZoom
Thalia, komöödia muusa, käes koomiline mask - detail "muusade sarkofaagist", üheksa muusat ja nende atribuute; marmor, teise sajandi alguses pKr, Via Ostiense - Louvre

SatyrZoom
Satyr

Charlie Chaplin, tuntud koomikZoom
Charlie Chaplin, tuntud koomik

Plakat komöödia ja tragöödia maskidegaZoom
Plakat komöödia ja tragöödia maskidega

Ajalugu

Satiir

Vanaegsetel kreeklastel olid komöödiad, mida esitati võistlustel Dionüsiafestivalil.

Üks selle aja tuntumaid komöödiaautoreid oli Aristophanes (umbes 446-386 eKr). Üks tema teos "Pilved" on esitatud 425 eKr. Teos ei säilinud täielikult, kuid hilisem versioon on säilinud. See on satiir Sokratese vastu ja kujutab suurt filosoofi kui ülbitsevat petturit. Osa süüdistusi kasutati uuesti Sokratese kohtuprotsessil kakskümmend aastat hiljem.

Satiirile on iseloomulik, et autor kritiseerib ühiskonda ja elavaid inimesi.

Satyr mängib

Teine Vana-Kreeka teatritüüp oli satiiride näidend. See kujutas endast pilkavat joovastust, häbematut seksuaalsust (sealhulgas fallilisi rekvisiite), nalja, silmapilte ja üldist lõbutsemist. Tänapäevane vaste oleks naljakomöödia.

Huumor

Huumor ehk "uus komöödia" ei tähenda mitte inimeste või ideede kritiseerimist, vaid pigem tegelaste näitamist naljakates olukordades. Selle tüübi tähtsaim kreeka näitekirjanik oli ilmselt Menander. Tuntuim Rooma komöödia autor oli Plautus. Ta kasutas oma näidendites sageli kreeka komöödiaid.

Paljud komöödia näidendid kirjutas 1500. aastatel Briti kirjanik William Shakespeare. Shakespeare'i komöödia näidendite hulka kuuluvad: Kõik on hästi, mis hästi lõpeb, "The Comedy of Errors", "Jaanipäeva unenägu" ja "Kaheteistkümnes öö". Shakespeare'i ajal ei tähendanud komöödia näidendit, mis ajas inimesi naerma või milles oli palju nalja. Selle asemel oli see näidend, milles kõik probleemid lõppkokkuvõttes lahenevad. Erinevalt tragöödiast, kus probleemid ei lahene ja mille tulemuseks on tavaliselt kellegi surm. Kaks maski, millest üks naeratas ja teine nuttis, mida sageli seostatakse teatriga, esindavad komöödiat ja tragöödiat.

Tüübid

Slapstick

On olemas eri liiki komöödiaid. Üht komöödiatüüpi nimetatakse "slap stick komöödiaks". "Slap stick comedy" puhul teevad inimesed rumalusi, näiteks komistavad, kukuvad või panevad end piinlikusse, et inimesi naerma ajada. Löögikomöödiat võib kasutada komöödiafilmides või komöödia telesaadetes.

Löögikepikomöödiat kasutati palju 1920. aastate tummfilmides (ilma helita). Vaikivates filmides mänginud koomik, kes kasutas palju lööpallikomöödiat, oli Charlie Chaplin. 1950ndatel ja 1960ndatel kasutas oma komöödiafilmides ka koomik Jerry Lewis rumalaid laksu-komöödiaid.

Komöödiafilmid

Komöödia on väga populaarne filmitüüp. Mõnedes komöödiafilmides on "slapstick-komöödia", kus inimesed lihtsalt teevad rumalusi, näiteks komistavad, kukuvad või panevad end piinlikusse, et inimesi naerma ajada. Teistes komöödiafilmides näidatakse naljakaid lugusid või olukordi, kus inimesed käituvad rumalalt. Mõned komöödiafilmid ajavad publikut naerma, näidates kummalisi või ebatavalisi pilte või olukordi, mis ei ole mõistlikud.

 

Paroodia/Spoof

Paroodia või paroodiafilm imiteerib või liialdab teist isikut või filmi, et need tunduksid rumalad, rumalad või lihtsalt välja kukkunud.

 

Erinevad komöödiafilmid

Mõnda tüüpi komöödiafilmid segavad komöödiat teist tüüpi filmidega.

  • On olemas filmitüüp, mida nimetatakse draamafilmiks, mis on segu draamafilmist ja komöödiafilmist.
  • On olemas ka filmitüüp, mida nimetatakse romantiliseks komöödiaks (mõnikord ka "rom-komöödia"). Romantilises komöödias on armastuslugu armunud paarist koos rumalate või naljakate komöödiaosadega.

Komöödia telesaated

Komöödiasaated on televisioonis väga populaarsed. Komöödiasaateid televisioonis nimetatakse sageli "sitcomideks". Sõna "sitcom" on lühendatud viis öelda "situatsioonikomöödia". Televisiooni situatsioonikomöödiates näidatakse tavaliselt tegelasi, kes teevad rumalaid või naljakaid asju, mis panevad publiku naerma.

Seotud leheküljed

·         v

·         t

·         e

Vana Kreeka: Kreeka: Kunst ja kultuur

Skulptuur

Artemision Zeus - Delfi sõjavanker - Rhodose koloss - Elgin Marbles - Hellenistlik kunst - Hermes ja Dionysose laps - Phidias - Praxiteles - Riace Warriors - Olympia Zeuse kuju - Venus de Milo - Samothrakia tiibadega võitja -

Maalimine ja keraamika

Carpenter Painter - Epiktetos - Kleophrades Painter - Kottabos (Kleophrades Painter) - Singing Reveler (Epiktetos) -

Sport ja mängud

Poks - Gümnaasium - Heraia - Kleomedes Astypalia - Kottabos - Milo Crotonist - Olümpiamängud - Palaestra - Pankratioon - Theogenes - Maadlus -

Arhitektuur

Ateena akropol - Korintose ordu - Dooriline ordu - Palaestra Olümpias - Parthenon - Artemise tempel - Hera tempel Olümpias - Zeusi tempel Olümpias -

Teater

Aischylos - Aristophanes - Komöödia - Euripides - Kreeka koor - Satiiride näidend - Sophokles - Vana-Kreeka teater - Tragöödia -

Kirjandus

Aisopos - Apollonius Rhodose - Argonautika - Eepos - Hesiodos - Homeros - Ilias - Ood - Odüsseia - Pindar - Sappho - Theogoonia - Teogoonia

Kohad

Ateena - Korintos - Delfi - Makedoonia - Parnassose mägi - Olümpia - Sparta - Tekaia.

Inimesed

Alcibiades - Aristoteles - Galenos - Herodotos - Hippokrates - Pausanias (geograaf) - Perikles - Platon - Plutarchos - Sokrates - Ksenofon.

Miscellanea

Linnriik - Demokraatia - Kreeka homoseksuaalsus - Kreeka mütoloogia - Heraklese töö - Delfi oraakel - Satüür -

Küsimused ja vastused

K: Mis on komöödia?


V: Komöödia on üldjuhul naljaka sisuga meelelahutus, mis suudab inimesi naerma ajada.

K: Kus kasutati esimest korda komöödiat?


V: Komöödiat kasutati esmakordselt Vana-Kreekas.

K: Kuidas määratles Aristoteles komöödiat?


V: Aristoteles defineeris komöödiat kui "madalama tüübi tegelaste jäljendamist - mitte aga täies mõttes halba, kuna naeruväärne on vaid koleda alajaotus". Ta ütles ka, et see seisneb mõnes defektis või inetuses, mis ei ole valus ega hävitav.

Küsimus: Kes on lambistid?


V: Lampoonikud on komöödiakirjanikud.

K: Keda nimetatakse koomikuteks või koomikuteks?


V: Koomikuteks või komöödianäitlejateks nimetatakse inimesi, kes on tuntud komöödia näitlejana.
K: Kas komöödia on ainult teatrietenduste jaoks? V: Ei, komöödiat võib leida ka telesaates ja filmides.


Otsige
AlegsaOnline.com - 2020 / 2025 - License CC3