Komöödia
Komöödia (kreeka keelest: Kωμωδία) on tänapäeval üldjuhul naljaka sisuga meelelahutus. See suudab inimesi naerma ajada. Seda määratlust kasutati teatrietenduste puhul ja seda kasutati esmakordselt Vana-Kreekas. Aristoteles defineeris seda järgmiselt: "Komöödia on, kui madalama tüübi tegelaste jäljendamine - mitte aga sõna täies tähenduses halb, naeruväärne on vaid koleda alajaotus. See seisneb mõnes defektis või inetuses, mis ei ole valus ega hävitav. Ilmselge näide: koomiline mask on inetu ja moonutatud, kuid ei tähenda valu." Tema jaoks muutusid lambistid komöödia kirjutajateks ja tõeliselt kunstilised kirjutajad tragöödia kirjutajateks.
Komöödia on samuti meediažanr, mis on mõeldud telesaadete või filmide jaoks, mis on kas naljakad või rumalad. Inimesi, kes on tuntud komöödiates näitlejana, nimetatakse koomikuteks või komöödianäitlejateks.
Thalia, komöödia muusa, käes koomiline mask - detail "muusade sarkofaagist", üheksa muusat ja nende atribuute; marmor, teise sajandi alguses pKr, Via Ostiense - Louvre
Satyr
Charlie Chaplin, tuntud koomik
Plakat komöödia ja tragöödia maskidega
Ajalugu
Satiir
Vanaegsetel kreeklastel olid komöödiad, mida esitati võistlustel Dionüsiafestivalil.
Üks selle aja tuntumaid komöödiaautoreid oli Aristophanes (umbes 446-386 eKr). Üks tema teos "Pilved" on esitatud 425 eKr. Teos ei säilinud täielikult, kuid hilisem versioon on säilinud. See on satiir Sokratese vastu ja kujutab suurt filosoofi kui ülbitsevat petturit. Osa süüdistusi kasutati uuesti Sokratese kohtuprotsessil kakskümmend aastat hiljem.
Satiirile on iseloomulik, et autor kritiseerib ühiskonda ja elavaid inimesi.
Satyr mängib
Teine Vana-Kreeka teatritüüp oli satiiride näidend. See kujutas endast pilkavat joovastust, häbematut seksuaalsust (sealhulgas fallilisi rekvisiite), nalja, silmapilte ja üldist lõbutsemist. Tänapäevane vaste oleks naljakomöödia.
Huumor
Huumor ehk "uus komöödia" ei tähenda mitte inimeste või ideede kritiseerimist, vaid pigem tegelaste näitamist naljakates olukordades. Selle tüübi tähtsaim kreeka näitekirjanik oli ilmselt Menander. Tuntuim Rooma komöödia autor oli Plautus. Ta kasutas oma näidendites sageli kreeka komöödiaid.
Paljud komöödia näidendid kirjutas 1500. aastatel Briti kirjanik William Shakespeare. Shakespeare'i komöödia näidendite hulka kuuluvad: Kõik on hästi, mis hästi lõpeb, "The Comedy of Errors", "Jaanipäeva unenägu" ja "Kaheteistkümnes öö". Shakespeare'i ajal ei tähendanud komöödia näidendit, mis ajas inimesi naerma või milles oli palju nalja. Selle asemel oli see näidend, milles kõik probleemid lõppkokkuvõttes lahenevad. Erinevalt tragöödiast, kus probleemid ei lahene ja mille tulemuseks on tavaliselt kellegi surm. Kaks maski, millest üks naeratas ja teine nuttis, mida sageli seostatakse teatriga, esindavad komöödiat ja tragöödiat.
Tüübid
Slapstick
On olemas eri liiki komöödiaid. Üht komöödiatüüpi nimetatakse "slap stick komöödiaks". "Slap stick comedy" puhul teevad inimesed rumalusi, näiteks komistavad, kukuvad või panevad end piinlikusse, et inimesi naerma ajada. Löögikomöödiat võib kasutada komöödiafilmides või komöödia telesaadetes.
Löögikepikomöödiat kasutati palju 1920. aastate tummfilmides (ilma helita). Vaikivates filmides mänginud koomik, kes kasutas palju lööpallikomöödiat, oli Charlie Chaplin. 1950ndatel ja 1960ndatel kasutas oma komöödiafilmides ka koomik Jerry Lewis rumalaid laksu-komöödiaid.
Komöödiafilmid
Komöödia on väga populaarne filmitüüp. Mõnedes komöödiafilmides on "slapstick-komöödia", kus inimesed lihtsalt teevad rumalusi, näiteks komistavad, kukuvad või panevad end piinlikusse, et inimesi naerma ajada. Teistes komöödiafilmides näidatakse naljakaid lugusid või olukordi, kus inimesed käituvad rumalalt. Mõned komöödiafilmid ajavad publikut naerma, näidates kummalisi või ebatavalisi pilte või olukordi, mis ei ole mõistlikud.
Paroodia/Spoof
Paroodia või paroodiafilm imiteerib või liialdab teist isikut või filmi, et need tunduksid rumalad, rumalad või lihtsalt välja kukkunud.
Erinevad komöödiafilmid
Mõnda tüüpi komöödiafilmid segavad komöödiat teist tüüpi filmidega.
- On olemas filmitüüp, mida nimetatakse draamafilmiks, mis on segu draamafilmist ja komöödiafilmist.
- On olemas ka filmitüüp, mida nimetatakse romantiliseks komöödiaks (mõnikord ka "rom-komöödia"). Romantilises komöödias on armastuslugu armunud paarist koos rumalate või naljakate komöödiaosadega.
Komöödia telesaated
Komöödiasaated on televisioonis väga populaarsed. Komöödiasaateid televisioonis nimetatakse sageli "sitcomideks". Sõna "sitcom" on lühendatud viis öelda "situatsioonikomöödia". Televisiooni situatsioonikomöödiates näidatakse tavaliselt tegelasi, kes teevad rumalaid või naljakaid asju, mis panevad publiku naerma.
Seotud leheküljed
| · v · t · e Vana Kreeka: Kreeka: Kunst ja kultuur | ||
| Skulptuur | Artemision Zeus - Delfi sõjavanker - Rhodose koloss - Elgin Marbles - Hellenistlik kunst - Hermes ja Dionysose laps - Phidias - Praxiteles - Riace Warriors - Olympia Zeuse kuju - Venus de Milo - Samothrakia tiibadega võitja - |
|
| Carpenter Painter - Epiktetos - Kleophrades Painter - Kottabos (Kleophrades Painter) - Singing Reveler (Epiktetos) - | ||
| Poks - Gümnaasium - Heraia - Kleomedes Astypalia - Kottabos - Milo Crotonist - Olümpiamängud - Palaestra - Pankratioon - Theogenes - Maadlus - | ||
| Ateena akropol - Korintose ordu - Dooriline ordu - Palaestra Olümpias - Parthenon - Artemise tempel - Hera tempel Olümpias - Zeusi tempel Olümpias - | ||
| Aischylos - Aristophanes - Komöödia - Euripides - Kreeka koor - Satiiride näidend - Sophokles - Vana-Kreeka teater - Tragöödia - | ||
| Kirjandus | ||
| Kohad | Ateena - Korintos - Delfi - Makedoonia - Parnassose mägi - Olümpia - Sparta - Tekaia. | |
| Inimesed | Alcibiades - Aristoteles - Galenos - Herodotos - Hippokrates - Pausanias (geograaf) - Perikles - Platon - Plutarchos - Sokrates - Ksenofon. | |
| Miscellanea | Linnriik - Demokraatia - Kreeka homoseksuaalsus - Kreeka mütoloogia - Heraklese töö - Delfi oraakel - Satüür - | |
Küsimused ja vastused
K: Mis on komöödia?
V: Komöödia on üldjuhul naljaka sisuga meelelahutus, mis suudab inimesi naerma ajada.
K: Kus kasutati esimest korda komöödiat?
V: Komöödiat kasutati esmakordselt Vana-Kreekas.
K: Kuidas määratles Aristoteles komöödiat?
V: Aristoteles defineeris komöödiat kui "madalama tüübi tegelaste jäljendamist - mitte aga täies mõttes halba, kuna naeruväärne on vaid koleda alajaotus". Ta ütles ka, et see seisneb mõnes defektis või inetuses, mis ei ole valus ega hävitav.
Küsimus: Kes on lambistid?
V: Lampoonikud on komöödiakirjanikud.
K: Keda nimetatakse koomikuteks või koomikuteks?
V: Koomikuteks või komöödianäitlejateks nimetatakse inimesi, kes on tuntud komöödia näitlejana.
K: Kas komöödia on ainult teatrietenduste jaoks? V: Ei, komöödiat võib leida ka telesaates ja filmides.
