Mis on komöödia? Definitsioon, ajalugu ja liigid

Avasta komöödia: definitsioon, ajalugu ja žanriliigid — Vana-Kreekast tänapäeva filmideni. Selge ülevaade, näited ja tuntud tüübid.

Komöödia (kreeka keelest: Kωμωδία) on žanr, mille eesmärk on esitada olukordi, tegelasi ja dialoogi nii, et see ärataks publikust naeru või muul viisil lõbustaks. Komöödia hõlmab nii teatrietendusi, kirjandust, filmi ja televisiooni kui ka stand-up’i ja improvisatsiooni. Selle tuum on ootamatuse, ebakõla või liialduse kasutamine, mis kutsub esile humoorika taju.

Definitsioon ja olemus

Komöödia tähendab laiemalt naljakat või lõbusat sisu, aga see ei piirdu ainult lihtsa nalja ülesütlemisega. Komöödia võib olla teravmeelne, absurdsusest lähtuv, satiiriline või täiesti slapstick-žanris füüsiline. Komöödia toimib sageli järgmiste põhimõtete kaudu:

• kontrasti ja üllatuse kasutamine (incongruity);
• liialdus ja karikatuurimine;
• keeleline mäng ja sõnamängud;
• rollide ümberpööramine ja ootuste alistamine;
• sotsiaalne kritiseerimine läbi iroonia ja satiiri.

Ajalugu lühidalt

Komöödiat tunti ja praktiseeriti juba Vana-Kreekas. Aristoteles kirjeldas komöödiat kui dramaturgilist kujutamist madalama tüübi tegelastest, kus naeruväärsus tuleneb välisest inetusest või eksimusest, mis ei põhjusta suurt kahju. Tema järgi erineb komöödia tragöödiast nii tonaalsuse kui ka kunstilise ambitsiooni poolest: tragöödiakirjanikud püüdsid kõrgemat, tõsist kunsti, koomika aga kujutas inimeste väiksemaid puudusi ja jaburusi.

Seejärel arendasid komöödiat edasi roomlased (nt Plautus, Terence), kes kohandasid Kreeka vorme. Keskajal oli komöödia pigem rahvapärane ja liturgilise näitlemise kõrval eksisteeriv. Renessansi ja baroki ajal tekkisid uued vormid — näiteks itaalia commedia dell'arte improviseerimise ja maskidega, samuti Shakespeare’i komöödiad Inglismaal. 19. ja 20. sajandil kasvas lavakoomika kõrval oluliseks filmikoomika: Charlie Chaplin, Buster Keaton, Marx Brothers jt kujundasid visuaalset ja mehaanilist huumorit. Kaasaegne komöödia hõlmab tele- ja veebisaateid, stand-up’i, satiiri ja rom-com’e.

Põhilised liigid

• Farss — kiire tempo, absurdsed situatsioonid, valeidentiteet ja ukse-kiirkused;
• Slapstick — füüsiline komöödia, kukkumised, liigne liigutus ja visuaalsed gag’id;
• Satiir — ühiskondlike nähtuste ja inimtüüpide terav kritiseerimine läbi iroonia;
• Paroodia — teise teose või žanri üle naljategemine ja liialdamine;
• Romantiline komöödia — huumor, mis keerleb armastuse ja suhete ümber;
• Must komöödia — naerab tabuteemade või tragöödia üle, kasutades tumedat irooniat;
• Stand-up — üksikisiku ettekanne publikule, tihti päevakajaliste või isiklike teemadega;
• Improvisatsioon — etendused, mis sünnivad kohapeal, publiku panus sageli oluline.

Omadused ja tehnikad

Komöödia kasutab mitmeid teadmispõhiseid ja intuitiivseid võtteid, näiteks:

• taiming (timing) — pauside ja rütmi tähtsus nalja toimimiseks;
• ekkentrius ja karikatuurimine — karakterite liialdamine, mis teeb neid koomiliseks;
• rehabilitatsioon ehk pöörded — ootuste rikkumine, mille tulemus on üllatus;
• keeleline oskus — sõnamängud, topeltmõtted ja eksitavad väljendid;
• füüsiline komöödia — ilmekad näoilmed, kehaliigutused ja släpstick-elemendid;
• sotsiaalne peegel — huumor kui tööriist normide ja tabude uurimiseks.

Tuntud vormid ja esindajad

Ajaloost leiab palju olulisi koomilisi autoreid ja vorme: Aristophanes (Vana-Kreeka), Plautus ja Terence (Rooma), Shakespeare ja Molière (Uusaeg), commedia dell'arte maskitähtedena, ning filmiajastul Chaplin, Keaton, Laurel & Hardy ja kaasaegsed komöödiategelased ja -produtsendid. Tele- ja filmikoomikas on olulised ka sketšiformaadid, sari- ja rom-com-id ning stand-up’i tähed, kes kujundavad publikumeelt.

Komöödia meedias

Komöödia on samuti meediažanr, mis on mõeldud telesaadete või filmide jaoks, mis on kas naljakad või rumalad. Inimesi, kes on tuntud komöödiates näitlejana, nimetatakse koomikuteks või komöödianäitlejateks. Tele- ja veebiplatvormid on laiendanud võimalusi: lühivormid, sketchesarjad, late-night satiir ja satelliitvormid (podcastid, YouTube) võimaldavad kiiret reaktsiooni ühiskondlikele teemadele.

Mõju ühiskonnale ja funktsioonid

Komöödial on mitmeid ühiskondlikke rolle:

• meelelahutus ja stressi leevendamine;
• sotsiaalne kommentaar — satiir ja iroonia toovad esile probleeme;
• kriitiline refleksioon — tabuteemade ohutu käsitlemine läbi huumori;
• ühendav element — jagatud naer tugevdab grupikuuluvust;
• psühholoogiline funktsioon — naer võib pakkuda kergendust ja emotsionaalset ventilatsiooni.

Kokkuvõte

Komöödia on mitmekihiline žanr, mis võib olla lihtne ja lõbus või teravalt kriitiline ja sügav. Selle ajalugu ulatub antiigist tänapäeva meediani ning võtab tänu eri vormidele ja tehnoloogiatele pidevalt uusi nägusid. Komöödia ei ole vaid naer — see on ka kultuuriline tööriist, millega uuritakse inimesi, suhteid ja ühiskonda.

Küsimused ja vastused

K: Mis on komöödia?

K: Kus kasutati esimest korda komöödiat?

K: Kuidas määratles Aristoteles komöödiat?

Küsimus: Kes on lambistid?

K: Keda nimetatakse koomikuteks või koomikuteks?

Otsing