Platon (427–348 eKr) — Vana-Kreeka filosoof ja Akadeemia asutaja

Platon (427–348 eKr) — Vana-Kreeka filosoof, Sokratese õpilane ja Akadeemia asutaja. Tutvu tema dialoogide, "Vabariigi" ja ideedega, mis kujundasid lääne filosoofiat.

Autor: Leandro Alegsa

Elulugu ja haridus

Platon (427–348 eKr) oli üks mõjukamaid klassikalise aja kreeka filosoofe. Ta sündis Aristokraatlikus peres Ateenis ja sai varakult hariduse, mis hõlmas nii poliitikat, kunsti kui ka sporti. Platoni elu ja tegevuse tähtsaimaks mõjutajaks oli tema õpetaja Sokratese, kelle mõttekäikudest Platon ammutas palju ainest. Hiljem oli Platon ise õpetajaks Aristotelese‑le, kes rajas hiljem teise maineka õppeasutuse, lütseumi.

Akadeemia ja õpetamine

Platoni asutatud kooli hakati nimetama Akadeemiaks – see oli esimene püsiv filosoofiaülikool, kus õpetati matemaatikat, dialektilist mõtlemist ja poliitilist filosoofiat. Akadeemia jäi toimima veel sajandeid pärast Platoni surma ja mõjutas tugevalt hilisemat lääne mõtlemist. Platoni õpetus ehitati sageli üles dialoogide ja küsimuste kaudu, eesmärgiga arendada õpilaste arutlusoskust ja loogikat.

Kirjutamisstiil ja dialoogid

Platon kirjutas oma teosed tavaliselt dialoogide vormis, kus osalevad mitu tegelast — kõige sagedamini on ühiseks keskustlejaks Sokrates. See vorm teeb tekstidest elavad ja kättesaadavad, sest lugeja jälgib arutelu samme ja vastuväiteid. Dialoogides kasutatakse sageli meetodit, mis nüüd tuntakse kui Sokratese meetodiks, ehk liignejõustav küsimuste‑ja‑vastuste viis tõe uurimiseks.

Peamised filosoofilised teemad

Platon käsitles mitmeid põhiteemasid, mis on endiselt filosoofia põhialuste hulgas:

  • Ihade ja vormide õpetus (idead) — Platon pidas reaalseid asju paljude ideede või vormide ebaperfektseteks koopiaideks; tõeline teadmine puudutab nende ideede olemust.
  • Loomingu ja mõistuse roll — ta rõhutas loogika ja deduktiivse arutluse tähtsust tõe leidmisel.
  • Hinge surematus — eriti teoses Faedos käsitleb Platon hinge olemust ja selle võimet elude üle kanda ning surematust.
  • Õiglus ja ühiskond — Platon püüdis määratleda, mis on tõeline õiglus ja kuidas saavutada võrdsust paremas ühiskonnas.

Tuntud dialoogid ja poliitilised ideed

Üks Platoni kuulsamaid teoseid on "Vabariik" (kreeka keeles Politeia ehk "linn"), kus ta kirjeldab Sokratese kaudu oma nägemust ideaalsest riigist. Vabariik sisaldab nii ühiskonna õilisust, hariduse rolli, kui ka kuulsat “luukse” (või koopaallegooria) kujundit, mis selgitab teadmise ja valgustatuse eristust. Teoses Gorgias võitleb Platon sofismi retoorikaga ja rõhutab eetikat ning moraalset vastutust.

Platon kirjutas ka sellistest dialoogidest nagu Faedos, Symposium, Meno ja Timaeus, mis käsitlevad armastuse, teadmise omandamise, hinge ja maailma loomise küsimusi. Tema viimane ja pikim dialoog on Seadused, mis on praktilisem ja vähem utoopiline kui Vabariik.

Sokrates dialoogides: tegelane või ajalooline isik?

Platoni dialoogides esinev Sokrates on sageli peamine kõneleja ja uurija: ta küsib, häirib ja paljastab vastaspoole loogikavead — seetõttu kipuvad mõned tegelased temaga ebaloogilist mõtlema ja reageerima emotsionaalselt. Platoni uurijad vaidlustavad, kui palju sellest Sokratese ajaloolisest õpetusest tegelikult pärineb Platoni poolt edasi antuna ja kui palju on Platon kasutanud Sokratest oma filosoofiliste ideede tin-tegelasena, et anda neile suurem kaal.

Platoni mõju ja pärand

Platoni mõtteid on kommenteeritud ja arendatud sajandeid: keskaegsed mõtlejad, renessansi filosoofid ja kaasaegne teadus on tihti kasutanud või vastanud tema ideedele. Nagu üks kaasaegne filosoof, Alfred North Whitehead, on öelnud: "kogu filosoofia pärast Platoni on vaid kommentaarid tema teoste kohta." See rõhutab Platoni sügavat mõju lääne kultuurile ja intellektuaalsele traditsioonile.

Olulised teosed (valik)

  • Vabariik ("Vabariik" / Politeia)
  • Seadused (viimane ja pikim dialoog)
  • Gorgias, Faedos, Symposium, Meno, Timaeus

Platon jäi ajalukku kui mõtleja, kes sidus loogika, eetika, poliitika ja metafüüsika uueks koherentseks süsteemiks ning lõi akadeemilise vormi, mille mõju ulatub tänapäevani.

Platoni büstZoom
Platoni büst

Platoni teosed

On palju dialooge, mida pidi kirjutama Platon. See nimekiri sisaldab neid, mida ta tõenäoliselt kirjutas.

  • Vabandused
  • Charmides
  • Cratylus
  • Kriitika
  • Crito
  • Epigrammid
  • Euthydemus         
  • Euthyphro
  • Gorgias
  • Ioon
  • Laches
  • Seadused
  • Väike Hippias
  • Kirjad     
  • Lysis
  • Menexenus
  • Meno
  • Parmenides
  • Phaidos
  • Phaedrus
  • Philebus       
  • Protagoras
  • Vabariik
  • Sophist
  • Riigimees
  • Sümpoosion
  • Theaetetus
  • Timaeus

Seotud leheküljed

  • Platooniline realism
  • Platooniline tahkis

Ametiasutuste kontroll Edit this at Wikidata

  • BIBSYS: 90059026
  • BNC: 000035116
  • BNE: XX1155787
  • BNF: cb11920019p (andmed)
  • CANTIC: a10480523
  • GND: 118594893
  • ISNI: 0000 0001 2096 7858
  • LCCN: n79139459
  • MusicBrainz: f414935c-7ea7-45d7-b243-d7c0990158d8
  • NDL: 00452937
  • NKC: jn19981001996
  • NLA: 35425332
  • NLG: 27896
  • NLI: 000106265
  • NLK: KAC199621825
  • NLP: A19729091
  • NTA: 06861733X
  • ICCU: IT\ICCU\CFIV\007350
  • SELIBR: 196943
  • SNAC: w6715dwv
  • SUDOC: 027076164
  • TDVİA: eflatun
  • Trove: 948136
  • ULAN: 500248317
  • VIAF: 108159964
  • WorldCat Identities: lccn-n79139459

Küsimused ja vastused

K: Kes oli Platon?


V: Platon oli üks tähtsamaid klassikalisi kreeka filosoofe, kes elas aastatel 427 eKr kuni 348 eKr.

K: Kui rikas oli Platon?


V: Platon oli rikas mees, kellele kuulus vähemalt 50 orja.

K: Mida Platon lõi?


V: Platon lõi esimese ülikoolikooli, mida nimetati "Akadeemiaks".

K: Kes oli Sokrates ja milline on tema seos Platoniga?


V: Sokrates oli Platoni õpilane (kes ei kirjutanud) ja Aristotelese õpetaja.

K: Mida ütles Alfred North Whitehead filosoofia kohta alates Platonist?


V: Alfred North Whitehead ütles, et kogu filosoofia pärast Platoni on olnud vaid kommentaarid tema teoste kohta.

K: Millistest filosoofia ideedest kirjutas Platon? V: Platon kirjutas paljudest filosoofia ideedest, näiteks deduktiivsest arutlusest, millest räägitakse tänapäevalgi.

K: Millise ülikooli asutas Aristoteles? V: Aristoteles asutas veel ühe ülikooli, mida tuntakse lütseumi nime all.


Otsige
AlegsaOnline.com - 2020 / 2025 - License CC3