Sokrates
Brasiilia jalgpalluri kohta vt Sócrates
Sokrates (469 eKr - 399 eKr) oli üks suurimaid kreeka filosoofe. Ta ei pakkunud välja mingeid konkreetseid teadmisi ega poliitikat. Ta näitas, kuidas argumentatsioon, arutelu ja diskussioon aitavad inimestel mõista keerulisi küsimusi. Enamik küsimusi, mida ta käsitles, olid vaid pealiskaudselt poliitilised. Selle all olid need moraalsed küsimused selle kohta, kuidas tuleks elu elada. Sokratese mõju on selline, et enne teda tegutsenud filosoofe nimetatakse presokraatlikeks filosoofideks.
Sokrates tekitas endale vaenlasi, kellest kolm esitasid tema vastu süüdistuse. Sokratese üle mõisteti 399. aastal eKr kohut, ta tunnistati süüdi ja tapeti hemlocki (taimne mürk) joomisega. Tema kohtuprotsessi ja surma lugu on teemaks Platoni traktaadis, mida nimetatakse apoloogiaks.
Enamik sellest, mida me teame Sokratese kohta, pärineb tema õpilase Platoni töödest. Sokrates elas Kreeka linnas Ateenas. Tema õpetamismeetodiks oli dialoog üksikute õpilastega. Nad pakkusid välja mingi seisukoha ja Sokrates küsis neilt, mida nad mõtlevad. Ta teeskles: "Ma ei tea midagi, ma püüan lihtsalt aru saada, mida te ütlete" või midagi sellist. Seda nimetatakse nüüd Sokratese õpetamismeetodiks.
Sokratest nimetatakse mõnikord "lääne filosoofia isaks". Seda seetõttu, et ta tõstatas oma aruteludes mõned filosoofia põhiküsimused, mille üle arutletakse tänapäevalgi. Mõned tema õpetatud inimesed said tähtsaks ja edukaks, nagu Platon ja Alkiibiades.
Sokratese portree, kreeka kuju Rooma koopia, Louvre'i muuseum
Sokratese elu
Sokrates ei kirjutanud kunagi midagi. Kõik, mida me Sokratese kohta teame, pärineb sellest, mida teised inimesed temast kirjutasid. Meie peamine allikas, mida me Sokratese kohta teame, on tema õpilase Platoni kirjutised. Mõned Platoni dialoogid, näiteks "Kriitik" ja "Faedo", põhinevad vabalt faktidel. Need ei ole kirjalikud üleskirjutused, vaid Sokratese tegevuse kunstiline taasloomine.
Teine Sokratese õpilane Ksenofon kirjutas samuti Sokratesest. Aristophanes, kes kirjutas geniaalseid satiirilisi komöödiaid, kirjutas temast näidendis "Pilved". Sokrates oli satiiri jaoks kerge sihtmärk. Ta kõndis paljajalu ja uhkeldades. Mõnikord seisis ta tundide kaupa transis. p8 "Pilvedes" on Sokrates hull, kes üritab inimestelt raha välja petta. Platon kirjutas, et Sokrates õpetas tasuta.
Me ei tea, kas Platoni kirjeldus Sokratesest on täpne või mitte. Seda nimetatakse "Sokratese probleemiks". Kuigi ajaloolased aktsepteerivad paljusid asju, mida Platon Sokratese kohta kirjutas, usuvad mõned, et Platon (kes nägi Sokratest kangelasena) kujutas Sokratest suuremana, kui ta tegelikult oli. Mõned arvavad, et Platon kasutas Sokratese tegelaskuju pigem vahendina omaenda arvamuste väljendamiseks kui Sokratese kohta täpse kirja panemiseks. See teebki Sokratesest sellise salapärase ajaloolise tegelase. Platoni dialoogid on peenelt kirjutatud kunstiteosed. Üldine seisukoht on, et need põhinevad tegelikkusel, kuid kahtlemata on neid kohandatud kirjutamise eesmärgil.
Biograafilised üksikasjad
Sokratese isa oli skulptor ja tema ema oli ämmaemand, kes aitas naistel lapsi sünnitada. Ta võis olla kiviraidur nagu tema isa, ja Platon kirjutas, et ta teenis Ateena armees hopliidi (raske jalaväe) ametis. Me teame, et teda mõjutas üks vanem filosoof, Arheelaos, ja et ta vestles kõigi Ateenas huvitavate ideedega, kuid peale selle ei ole midagi teada.
Sokrates oli umbes 50-aastane, kui ta abiellus palju noorema naisega, Xanthippe'iga. Neil oli kolm ühist last. Sokrates esitas oma naise kohta kaebusi, kuid keegi ei teadnud, kas ta rääkis tõtt.
Räägitakse, et üks Sokratese sõpradest läks küsima Delfi oraaklilt, kas Ateenas on keegi Sokratesest targem. Oraakel vastas, et targemat inimest ei ole. Oraakel oli tuntud selle poolest, et ta ütles asju, mis olid mitmetähenduslikud või ebaselged. Ta ei öelnud, et Sokrates oli kõige targem, vaid et polnud kedagi targemat.
Pärast seda, kui Sokrates oli sellest hämmastunud, otsustas ta lõpuks, et tema tarkus seisneb teadmises, et ta on teadmatuses. Tema katsed näidata kodanikele, et mõned nende ideed on mõttetus, võivad aidata seletada tema ebapopulaarsust. Platoni teostes ütleb Sokrates, et ta ei tea midagi, kuid suudab teiste inimeste ideid välja joonistada, nagu tema ema aitas teistel naistel sünnitada.
Sokratese surm
Süüdistused
Aastal 399 eKr, kui Sokrates oli vana mees, esitasid kolm kodanikku - Meeletos, Anytos ja Lükon - Sokratese vastu süüdistuse. Toimus kohtuprotsess. Vana Ateenas oli menetlus hoopis teistsugune kui tänapäeval. Kodanike hulgast valiti 500-liikmeline žürii. Nii süüdistajad kui ka süüdistatav pidid žüriile isiklikult kõnelema. Süüdi või süütus otsustati häälteenamusega. Kui otsus oli "süüdi", ei olnud ette määratud karistust. Nii süüdistaja kui ka süüdistatav pidasid kõnesid, milles tegid ettepaneku, milline peaks olema karistus. Jällegi hääletati. p17
Tema vastu esitati kaks süüdistust. Üldine teema oli, et Sokrates oli ühiskonnale ohtlik. Esimene süüdistus oli ketserlus, uskmatus jumalatesse. Tõenäoliselt oli see mõeldud selleks, et tekitada kohtunike seas eelarvamusi. Tegelikult järgis Sokrates kõiki oma aja religiooni õigeid protseduure. Seda süüdistust oli edukalt kasutatud teise filosoofi, Anaxagorase vastu. p17
Teine süüdistus oli see, et ta rikkus oma õpetustega noori. Mida see tähendas? Ilmselt ei olnud tegemist tema isiklike suhetega oma õpilastega. Asi oli selles, kuidas ta arvatavasti mõjutas nende poliitilisi vaateid. Tema ringkonda oli kuulunud hulk parempoolseid aristokraate, kelle ideed enamik kodanikke nüüd tagasi lükkas. Geniaalset Alcibiadesit, kes oli kunagi Ateena suur juht, peeti nüüd reeturiks. p17
Kohtuprotsess
Krito, Sokratese sõber, maksis ebaseaduslikult vangivalvuritele, et nad võimaldaksid Sokratesel põgeneda. Sokrates otsustas aga mitte põgeneda. Kui Sokrates anti kohtusse, pidas ta pika kõne, et kaitsta end Ateena valitsuse väidete vastu.
Meil on Platoni versioon sellest, kuidas Sokrates end kaitses, Apologeesis. See algab:
"Ma ei tea, millist mõju minu süüdistajad teie peale avaldasid, härrad, kuid mina omalt poolt jäin neist vaimustusse; nende argumendid olid nii veenvad. Teisest küljest oli vaevalt, et üks sõna sellest, mida nad ütlesid, oli tõsi." p19
Lause
Kui Sokratesel paluti teha ettepanek tema karistuse kohta, ütles Sokrates, et valitsus peaks talle kogu tema ülejäänud elu jooksul tasuta õhtusöögid andma kogu selle hea eest, mida ta ühiskonnale tegi. Kohus pidas hääletuse, kas anda Sokratesele trahv või panna ta surma. Otsus oli, et Sokrates tuleb surmata.
Sokratese surm
Sokrates ei kartnud surma. Ta ei püüdnud surma vältida, vabandades oma tegude eest, sest ta pidas oma põhimõtete eest seismist moraalselt õigeks. Sokratesele anti käsk juua karikas hemlocki (taimest saadud mürgine vedelik). Ta jõi seda ja suri varsti pärast seda.
Platon Sokratese kohtuprotsessist ja surmast
Platon on kirjutanud mitmeid dialooge, mis käsitlevad otseselt Sokratese kohtuprotsessi ja aega kuni tema surmani. Need on sündmuste järjekorras järgmised:
- Apologia ehk Apoloogia. Selles käsitletakse eelkõige Sokratese kaitsmist tema kohtuprotsessil. Seda peetakse sisuliselt ja võib-olla ka üksikasjalikult täpseks.
- Krito. See käsitleb kuud, mis jääb tema kohtuprotsessi ja surma vahele. Eelkõige selgitab Sokrates oma sõbrale Kritonile, miks ta ei kavatse põgeneda ega luba oma sõpradel vangivalvurit altkäemaksu anda.
- Phaidos. See on hilisem teos. See on kirjutatud justkui Sokratese viimase elupäeva pealtnägija poolt. Teoses annab Eliase Phaidos sõprade rühmale aru, mida Sokrates ütles oma viimasel päeval. Seda nimetatakse "teatatud dialoogiks" ehk üheks dialoogiks teise sees. Phaidos on pikem kui kaks teist teost.
Sokratese ideed
Sokrates aitas inimestel näha, mis on nende ideedega valesti. Mõnikord neile see meeldis, mõnikord ei olnud nad rahul või tänulikud. Ta ütles, et tema, Sokrates, ei olnud tark, vaid et ta "teadis, et ta ei tea midagi". Kuna teised inimesed arvavad, et nad teavad midagi, kuid keegi ei tea tegelikult midagi, siis Sokrates väitis, et ta teab rohkem kui keegi teine. Ta ütles, et inimesed, kes teevad halbu asju, teevad seda seetõttu, et nad ei tea midagi paremini.
Inimesed arvavad, et Sokrates oli hea mees, sest ta ei teinud midagi halba, välja arvatud see, et ta esitas küsimusi kõige kohta. Kuid tema elu ajal arvasid paljud inimesed, et ta oli halb inimene, sest ta esitas neid küsimusi ja tegi noored inimesed oma eluga õnnetuks.
Keegi kirjutas kord, et Sokrates ütles, et "elu, mida ei ole uuritud, ei ole väärt elamist". See tähendab, et keegi peab mõtlema oma elu ja selle eesmärgi üle. Mõned inimesed usuvad, et enamik inimesi on õnnelikumad, kui nad ei mõtle liiga palju oma elu üle.
Sokrates õpetas ka, et paljud inimesed võivad midagi vaadata ja mitte tõeliselt näha. Ta esitas küsimusi elu ja headuse mõtte kohta. Need on ikka veel väga olulised küsimused. Suur osa filosoofiast (tarkusearmastusest) puudutab just neid asju.
Legacy
Mõned inimesed peavad Sokratest märtriks, sest ta suri vabatahtlikult, et toetada ideed, et teadmised ja tarkus on meie elus väga olulised.
Sokrates on tuntud kui üks tähtsamaid filosoofe ajaloos. Teda kirjeldatakse sageli kui lääne filosoofia isa. Ta ei alustanud lääne filosoofiat, kuid tal oli sellele suur mõju. Enne Sokratest tegeles filosoofia peamiselt matemaatikaga ja meie loodust puudutavate küsimuste vastamisega. Sokrates laiendas seda ja lisas filosoofiale küsimused eetika, poliitika ja epistemoloogia kohta.
Küsimused ja vastused
K: Kes oli Sokrates?
V: Sokrates oli kreeka filosoof, kes elas 469 eKr kuni 399 eKr.
K: Mida Sokrates tegi?
V: Sokrates kasutas argumente, väitlust ja diskussiooni, et aidata inimestel mõista keerulisi küsimusi. Ta tegeles peamiselt moraalsete küsimustega selle kohta, kuidas peaks elama.
K: Kui mõjukas oli Sokrates?
V: Sokrates avaldas filosoofiale suurt mõju ja kõiki enne teda tegutsenud filosoofe nimetatakse presokraatlikeks filosoofideks.
K: Millal ta elas?
V: Sokrates elas 469 eKr kuni 399 eKr.
K: Kas ta pakkus välja mingeid konkreetseid teadmisi või poliitikaid?
V: Ei, Sokrates ei pakkunud mingeid konkreetseid teadmisi või poliitikat.
K: Milliste küsimustega ta tegeles? V: Küsimused, millega Sokrates tegeles, olid enamasti moraalsed küsimused selle kohta, kuidas peaks elama, kuigi need tundusid pealtnäha poliitilised.
K: Kas enne teda on veel teisi filosoofe? V: Jah, filosoofid enne teda nimetatakse presokraatlikeks filosoofideks.
