Aristophanes
Aristophanes (sündinud umbes 450/445 eKr - surnud umbes 385 eKr) oli kreeka kirjanik, kes kirjutas 40 näidendit. Tema näidenditest on tervikuna säilinud vaid 11. Ta on kuulus komöödiate kirjutamise poolest. Need olid teravad satiirid, mis olid suunatud tema ajastu kuulsatele meestele ja tavaliste inimeste liigagi inimlikele nõrkustele.
Tema kuulsaim näidend "Lysistrata" räägib grupist naistest, kes protestivad sõja vastu, keelates seksuaalvahekorra oma meestega, kuni sõda on lõppenud.
Vana-Kreeka teatrit esitati esmakordselt võistlustel Dionysia festivalil, mis oli pühendatud jumal Dionysosele. Huvitav on see, et Aristophanes ei võitnud alati esimest auhinda. Tema ees võitnud näidendid on kadunud, nii et me ei saa teha mingeid võrdlusi.
Aristophanes
Luba laimamiseks
George Grote ütles Aristophanese kohta:
"Tõenäoliselt ei eksponeerita enam kunagi nii palju vabameelse komöödia täielikku jõudu... säästmatut rünnakuluba jumalate, institutsioonide, poliitikute, filosoofide, luuletajate, eraisikute... ja isegi Ateena naiste vastu".
"[Ateenlased] talusid heatujulise mööndusega naeruvääristamise täielikku väljavoolamist... nende demokraatlike institutsioonide üle, millele nad olid siiralt kiindunud.... Demokraatia oli piisavalt tugev, et taluda ebasõbralikke keeli kas tõsiselt või naljaga pooleks.p450/452
Ülejäänud näidendid
- Acharniad (425 eKr) Aristophanes näitab, et ta ei anna järele poliitilisele hirmutamisele. Näidend on märkimisväärne absurdse huumori ja fantaasiarikka üleskutse Peloponnesose sõja lõpetamiseks.
- Rüütlid (424 eKr) Näidend on satiir Ateena ühiskondliku ja poliitilise elu kohta ning räige rünnak sõjameelse populist Kleoni vastu. Kleon oli Aristophanesele esitanud süüdistuse linna laimamise eest ühes varasemas näidendis "Babüloonlased" (426 eKr: see ei ole säilinud). Aristophanes oli lubanud "Akarlastes" kättemaksu, ja just "Rüütlites" oli tema kättemaks.
- Pilved (originaal 423 eKr., säilinud on lõpetamata parandatud versioon 419-416 eKr.) Selles tehakse nalja Sokratese ja klassikalise Ateena intellektuaalsete moete üle. Esimene teadaolev "ideede komöödia".
- "Herilased" (422 eKr) Aristophanes naeruvääristab kohtuid, mis andsid Kleonile tema võimubaasi:. Samuti on noormehe vs. vanamehe teema, mis kordub mitmes näidendis.
- Rahu (esimene versioon, 421 eKr) vaid mõned päevad enne kümneaastase Peloponnesose sõja lõppu. Näidend on tähelepanuväärne selle poolest, et selles tähistatakse elu tagasipöördumist maale. Kuid lõpp ei ole kõigi jaoks õnnelik. Nagu kõigis Aristophanese näidendites, on naljad arvukad, tegevus metsikult absurdne ja satiir metsik. Ateena populistlik sõjameelne juht Kleon on taas kord sihtmärgiks, kuigi ta oli vaid mõni kuu varem lahingus hukkunud.
- Linnud (414 eKr) Fantaasia, mis on tähelepanuväärne lindude miimika ja laulude poolest.
- Lysistrata (411 eKr) Tuntuim tema näidenditest, mida sageli esitatakse tänapäevastes versioonides. Näidend on märkimisväärne selle poolest, et see on varajane seksuaalsuhete paljastamine meeste poolt domineeritavas ühiskonnas.
- Thesmophoriazusae (Festivali naised, esimene versioon, u. 410 eKr) Ateena ühiskonna paroodia, mis keskendub naiste rollile meeste domineerivas ühiskonnas, selliste poeetide nagu Euripides ja Agathon edevusele ja tavaliste ateenlaste häbematule vulgaarsusele.
- "Sammaste" (405 eKr) Lavastus teemal "vanad viisid head, uued viisid halvad". "Konnad" räägib jumal Dionysosest, kes reisib koos oma orja Xanthiasega, kes on temast targem ja julgem, Haidesesse, et tuua näitekirjanik Euripides surnuist tagasi.
- Ecclesiazousae ("Kogujad", umbes 392 eKr.) on oma teemalt sarnane Lysistrataga. Suur osa komöödiast tuleneb naiste osalemisest poliitikas. Näidend on palju rohkem soolise võrdõiguslikkuse teemadega läbi imbunud kui Lysistrata.
- Plutus (Rikkus, teine versioon, 388 eKr) Näidendi peategelasteks on eakas ateenlasest kodanik Chremylos ja tema ori. Chremylos kujutab end ja oma perekonda voorusliku, kuid vaese inimesena, kes on läinud oraaklilt nõu küsima. Nõuanne, mille ta saab, on järgida esimest meest, kellega ta kohtub, ja võtta ta koju kaasa. See mees osutub jumal Plutuseks - kes on vastupidiselt ootustele pime kerjus. Pärast pikka vaidlemist veenetakse Plutust astuma Chremülose majja, kus tema nägemine taastatakse. Süžeed võib lugeda nii: rikkus läheb nüüd ainult neile, kes seda mingil moel väärivad.
Seotud leheküljed
- Vana-Kreeka teater
Küsimused ja vastused
K: Kes oli Aristophanes?
V: Aristophanes oli kreeka kirjanik, kes kirjutas 40 näidendit ja sündis umbes 450/445 eKr ning suri umbes 385 eKr.
K: Mitu Aristophanese näidendit on tervikuna säilinud?
V: Aristophanese näidenditest on tervikuna säilinud vaid 11.
K: Mille poolest on Aristophanes kuulus?
V: Aristophanes on kuulus komöödiate kirjutamise poolest.
K: Millest rääkisid Aristophanese komöödiad?
V: Aristophanese komöödiad olid teravad satiirid, mis olid suunatud oma aja kuulsate meeste ja tavainimeste kõikvõimalike nõrkuste vastu.
K: Milline on Aristophanese kuulsaim näidend?
V: Aristophanese kuulsaim näidend on "Lysistrata", mis räägib rühmast naistest, kes protestivad sõja vastu sellega, et nad ei ole oma meestega seksuaalvahekorras, kuni sõda on lõppenud.
K: Mis oli Dionüsiafestival ja kus seda esitati?
V: Dionysia festival oli jumalale Dionysosele pühendatud festival ja Vana-Kreeka teatrit esitati esmakordselt võistlustel sellel festivalil.
K: Kas Aristophanes võitis Dionysia festivali võistlustel alati esimese koha?
V: Ei, Aristophanes ei võitnud Dionysia festivali võistlustel alati esimest auhinda. Tema ees võitnud näidendid on kadunud, nii et me ei saa teha võrdlusi.
