Aristophanes — Vana-Kreeka satiiri- ja komöödiaautor (Lysistrata)
Avasta Aristophanese teravad Vana-Kreeka satiirid ja kuulus komöödia Lysistrata — naiste protest sõja vastu, ajaloopõhine huumor ja terav ühiskonnakriitika.
Aristophanes (sündinud umbes 450/445 eKr – surnud umbes 385 eKr) oli antiik-Kreeka kirjanik, kes kirjutas ligi 40 komöödiat; tervikuna on säilinud ainult 11. Ta on kuulus eelkõige komöödiate ja teravate satiiride poolest, mis ründasid nii avaliku elu tegelasi kui ka inimlikke nõrkusi ja ühiskondlikke mõttemalle. Aristophanese loomingule on iseloomulik avatud poliitiline pilk, julge huumor ja suur osa koorilaulust ning tantsust.
Elu ja ajalooline taust
Aristophanes elas Ateenas perioodil, mil linnriik oli suurte sõjaliste, poliitiliste ja kultuuriliste pingete keskel (Pärsia sõdade ja Peloponnesose sõja vahel ning ajal). Tema näidenditel oli tihti otsene seos tollase poliitikaga: nad kommenteerisid sõdu, poliitilisi juhte ning rahva meeleolu. Vana-Kreeka draama esitati eelkõige usulistel ja kultuurilistel festivalidel, näiteks Dionysia festivalil festivalil, mis oli pühendatud jumal Dionysosele.
Tööd ja säilinud näidendid
Kuigi Aristophanes kirjutas arvatavasti umbes 40 näidendit, on tänapäevani säilinud 11 terviklikku teost. Nende hulka kuuluvad, enamasti tuntud pealkirjade kaupa:
- Acharnians (Aharnaid)
- Knights (Hippeis, sageli tõlgitud kui Rüütlid)
- Clouds (Pilved)
- Wasps (Herilased)
- Peace (Rahu)
- Birds (Linnud)
- Lysistrata
- Thesmophoriazusae (Naised Thesmoforial)
- Frogs (Konnad)
- Assemblywomen (Rahvakogunemise naised)
- Plutus (Rikkus)
Aristophanes võistles regulaarselt teatrietenduste raames – vahel ta võitis auhindu, vahel mitte. Mõned tema ajastu näidendid, mis temast võisid paremaks osutuda või esimesi kohti võita, on ajaloos kadunud, mistõttu võrdlusvõimalused on piiratud.
Lysistrata – lühikokkuvõte ja tähendus
Tema kuulsaim näidend Lysistrata räägib grupist naistest, kes korraldavad sõjavastase protesti: nad keeldunud seksuaalvahekorrast oma meestega, kuni mehed lõpetavad sõja ja saavutavad rahu. Näidend on samaaegselt koomiline ja teravalt poliitiline — see näitab naiste äratundmist oma mõjutusvõimus ning kritiseerib sõjajulguseid ja poliitilisi otsuseid. Samuti uurib teos soorolle, perekonda ja ühiskondlikku vastutust.
Stiil ja teatriline vorm
Aristophanese näidendid kuuluvad nn vana komöödiasse (Old Comedy). Nendes on kombineeritud laulud, tantsud, kooriosad (parabasis), maskid, karikatuurne iseloomustus ja sageli otsene pöördumine publikule. Tema huumor võib olla räige ja groteskne, ent see oli tema ajal ka oluline meedium poliitiliseks kriitikaks. Ta ei kartnud nimeliselt halvustada avalikke tegelasi ja argumendid esitati terava iroonia ning satiiri vormis.
Mõju ja pärand
Aristophanes on mõjutanud nii teatriajalugu kui ka itereeruvaid kultuurilisi kujutlusi sõjast, rahust ja soorollidest. Tema teosed on läbi ajaloo tõlgitud paljudesse keeltesse ning lavastatud uuesti väga erinevates kultuurilistes kontekstides. Eriti Lysistrata on saanud rahu- ja feministlike liikumiste sümboliks ning seda on kasutatud nii poliitiliste kampaaniate kui ka teatri- ja filmilavastuste aluseks.
Säilimine, tõlked ja kaasaegsed lavastused
Võimalik, et paljud Aristophanese teosed oleks säilinud rohkem, kui ei oleks tekkinud ajaloolisi kaoseid, tsensuuri ja lihtsat materjali kadu. Tänapäeval on tema töid palju kordi ümber pandud ja kohandatud: tõlked, kaasaegsed interpretatsioonid ja lavastused toovad esile erinevaid aspekte — poliitilist sarkasmi, naiste õigusi, sõjavastast retoorikat või lihtsalt ajatut komöödiat. Tema loomingut uuritakse nii kirjandus- kui teatriajaloolasest vaatenurgast ning see jätkab publiku ja teadlaste huvi äratamist.
Aristophanese näituslik, otsene ja sageli provokatiivne stiil näitab, kuidas teater on võinud olla ühiskonna kritiseerimise ja arutelu plats: naljast võib saada arutelu, ning lavastusest võib saada poliitiline sõnum.
Aristophanes
Luba laimamiseks
George Grote ütles Aristophanese kohta:
"Tõenäoliselt ei eksponeerita enam kunagi nii palju vabameelse komöödia täielikku jõudu... säästmatut rünnakuluba jumalate, institutsioonide, poliitikute, filosoofide, luuletajate, eraisikute... ja isegi Ateena naiste vastu".
"[Ateenlased] talusid heatujulise mööndusega naeruvääristamise täielikku väljavoolamist... nende demokraatlike institutsioonide üle, millele nad olid siiralt kiindunud.... Demokraatia oli piisavalt tugev, et taluda ebasõbralikke keeli kas tõsiselt või naljaga pooleks.p450/452
Ülejäänud näidendid
- Acharniad (425 eKr) Aristophanes näitab, et ta ei anna järele poliitilisele hirmutamisele. Näidend on märkimisväärne absurdse huumori ja fantaasiarikka üleskutse Peloponnesose sõja lõpetamiseks.
- Rüütlid (424 eKr) Näidend on satiir Ateena ühiskondliku ja poliitilise elu kohta ning räige rünnak sõjameelse populist Kleoni vastu. Kleon oli Aristophanesele esitanud süüdistuse linna laimamise eest ühes varasemas näidendis "Babüloonlased" (426 eKr: see ei ole säilinud). Aristophanes oli lubanud "Akarlastes" kättemaksu, ja just "Rüütlites" oli tema kättemaks.
- Pilved (originaal 423 eKr., säilinud on lõpetamata parandatud versioon 419-416 eKr.) Selles tehakse nalja Sokratese ja klassikalise Ateena intellektuaalsete moete üle. Esimene teadaolev "ideede komöödia".
- "Herilased" (422 eKr) Aristophanes naeruvääristab kohtuid, mis andsid Kleonile tema võimubaasi:. Samuti on noormehe vs. vanamehe teema, mis kordub mitmes näidendis.
- Rahu (esimene versioon, 421 eKr) vaid mõned päevad enne kümneaastase Peloponnesose sõja lõppu. Näidend on tähelepanuväärne selle poolest, et selles tähistatakse elu tagasipöördumist maale. Kuid lõpp ei ole kõigi jaoks õnnelik. Nagu kõigis Aristophanese näidendites, on naljad arvukad, tegevus metsikult absurdne ja satiir metsik. Ateena populistlik sõjameelne juht Kleon on taas kord sihtmärgiks, kuigi ta oli vaid mõni kuu varem lahingus hukkunud.
- Linnud (414 eKr) Fantaasia, mis on tähelepanuväärne lindude miimika ja laulude poolest.
- Lysistrata (411 eKr) Tuntuim tema näidenditest, mida sageli esitatakse tänapäevastes versioonides. Näidend on märkimisväärne selle poolest, et see on varajane seksuaalsuhete paljastamine meeste poolt domineeritavas ühiskonnas.
- Thesmophoriazusae (Festivali naised, esimene versioon, u. 410 eKr) Ateena ühiskonna paroodia, mis keskendub naiste rollile meeste domineerivas ühiskonnas, selliste poeetide nagu Euripides ja Agathon edevusele ja tavaliste ateenlaste häbematule vulgaarsusele.
- "Sammaste" (405 eKr) Lavastus teemal "vanad viisid head, uued viisid halvad". "Konnad" räägib jumal Dionysosest, kes reisib koos oma orja Xanthiasega, kes on temast targem ja julgem, Haidesesse, et tuua näitekirjanik Euripides surnuist tagasi.
- Ecclesiazousae ("Kogujad", umbes 392 eKr.) on oma teemalt sarnane Lysistrataga. Suur osa komöödiast tuleneb naiste osalemisest poliitikas. Näidend on palju rohkem soolise võrdõiguslikkuse teemadega läbi imbunud kui Lysistrata.
- Plutus (Rikkus, teine versioon, 388 eKr) Näidendi peategelasteks on eakas ateenlasest kodanik Chremylos ja tema ori. Chremylos kujutab end ja oma perekonda voorusliku, kuid vaese inimesena, kes on läinud oraaklilt nõu küsima. Nõuanne, mille ta saab, on järgida esimest meest, kellega ta kohtub, ja võtta ta koju kaasa. See mees osutub jumal Plutuseks - kes on vastupidiselt ootustele pime kerjus. Pärast pikka vaidlemist veenetakse Plutust astuma Chremülose majja, kus tema nägemine taastatakse. Süžeed võib lugeda nii: rikkus läheb nüüd ainult neile, kes seda mingil moel väärivad.
Seotud leheküljed
- Vana-Kreeka teater
Küsimused ja vastused
K: Kes oli Aristophanes?
V: Aristophanes oli kreeka kirjanik, kes kirjutas 40 näidendit ja sündis umbes 450/445 eKr ning suri umbes 385 eKr.
K: Mitu Aristophanese näidendit on tervikuna säilinud?
V: Aristophanese näidenditest on tervikuna säilinud vaid 11.
K: Mille poolest on Aristophanes kuulus?
V: Aristophanes on kuulus komöödiate kirjutamise poolest.
K: Millest rääkisid Aristophanese komöödiad?
V: Aristophanese komöödiad olid teravad satiirid, mis olid suunatud oma aja kuulsate meeste ja tavainimeste kõikvõimalike nõrkuste vastu.
K: Milline on Aristophanese kuulsaim näidend?
V: Aristophanese kuulsaim näidend on "Lysistrata", mis räägib rühmast naistest, kes protestivad sõja vastu sellega, et nad ei ole oma meestega seksuaalvahekorras, kuni sõda on lõppenud.
K: Mis oli Dionüsiafestival ja kus seda esitati?
V: Dionysia festival oli jumalale Dionysosele pühendatud festival ja Vana-Kreeka teatrit esitati esmakordselt võistlustel sellel festivalil.
K: Kas Aristophanes võitis Dionysia festivali võistlustel alati esimese koha?
V: Ei, Aristophanes ei võitnud Dionysia festivali võistlustel alati esimest auhinda. Tema ees võitnud näidendid on kadunud, nii et me ei saa teha võrdlusi.
Otsige