Indulgents
Rooma-katoliku teoloogias tähendab indulgents seda, et patustajalt võetakse ära ajaline karistus (karistus siin maa peal) pattude eest, mis on juba andeks antud.
Patukahetsus antakse kiriku poolt pärast seda, kui patune on tunnistanud ja saanud patukahetsuse. Soodustused asendasid varakiriku ranged patukahetsused.
Öeldi, et andeksandmise aluseks on see, et kirikul on "teenete varandus". See pärines mineviku kristlastelt, kes olid olnud isegi paremad, kui oli nõutav, et saada päästet. Nende häid tegusid hoiti omamoodi pangas, millest paavst võis võtta. Ta võis anda või müüa teened teistele, kelle patud takistasid nende päästmist.
Ristisõdade ajal lubas paavst "täielikku armuandmist" neile, kes vabatahtlikult moslemite vastu võitlesid. See tähendas, et kui nad saavad paavsti armee sõduriteks ja surevad, pääsevad nad taevasse, isegi kui nad on teinud kurja.
1500. aastaks oli andestusest kujunenud trükitud kiri, milles öeldi, et inimene on raha makstes saanud täieliku armuandmise kõigist oma pattudest. Isegi inimesed, kes olid surnud ja kannatasid puhastustules, võisid koheselt vabaneda, kui elav inimene maksis indulgentsi eest. Raha kasutati kiriku ehitamiseks Roomas, kusjuures osa sellest läks kohalikele vürstidele või ilmalikele juhtidele.
See äärmuslik andestuse kuritarvitamine pani Martin Lutheri protesteerima nende vastu. Luther ütles, et parem on anda raha vaestele ja kahetseda oma patud, kui maksta raha kirikule. Sellest sai alguse protestantlikreformatsioon (1517). Varsti pärast seda püüdis katoliku kirik Trienti kirikukogu ajal reageerida reformatsiooni põhjustanud probleemidele ja andamuste müük lõpetati.
Tänapäeval on katoliku kirik aeg-ajalt kasutanud indulgentside ideed, kuid seda ainult tasu eest teatud vagade tegude eest, mitte aga pattude täieliku andeksandmise eest.
Rooma-katoliku indulgents, mis on dateeritud 19. detsembriga 1521. Trükipressi kasutamine võimaldas massiliselt toota indulgentsidokumente.
Küsimused ja vastused
K: Mis on indulgents roomakatoliku teoloogias?
V: Indulgents on roomakatoliku teoloogias viis, kuidas patustajalt võetakse ära ajaline karistus (karistus siin maa peal) pattude eest, mis on juba andeks antud. Seda annab kirik pärast seda, kui patune on ülestunnistanud ja saanud hukkamõistmise.
K: Kuidas asendas indulgents varakiriku rangeid patukahetsusi?
V: Indulgentsid asendasid varakiriku ranged patukahetsused, kuna neil oli "teenete varakamber", mis väidetavalt pärines mineviku kristlastelt, kes olid teinud isegi rohkem, kui oli nõutav, et saada päästet. Sellest varakambrist võis võtta raha paavst, kes võis anda või müüa seda teenet teistele, kelle patud takistasid nende päästmist.
K: Mida tähendas täielik indulgents ristisõdade ajal?
V: Ristisõdade ajal tähendas täielik indulgents seda, et kui keegi läks vabatahtlikult paavsti armeesse sõdima ja suri, pääses ta taevasse, isegi kui ta oli teinud kurja.
K: Kuidas kuritarvitati indulgentsi 1500. aastaks?
V: 1500. aastaks olid indulgentsid arenenud trükitud kirjaks, milles öeldi, et raha makstes on inimene saanud täieliku armuandmise kõigi oma pattude eest. Isegi inimesed, kes olid surnud ja kannatasid puhastustules, võisid koheselt vabaneda, kui elav inimene maksis indulgentsi eest. Raha kasutati kiriku ehitamiseks Roomas, kusjuures osa sellest läks kohalikele vürstidele või ilmalikele juhtidele.
K: Miks Martin Luther nende vastu protesteeris?
V: Martin Luther protesteeris nende vastu, sest tema arvates oli parem anda raha vaestele ja teha meeleparandust oma pattude eest, kui maksta raha kirikule. See vallandas protestantliku reformatsiooni (1517).
Küsimus: Milliseid meetmeid võttis katoliku kirik pärast reformatsiooni?
V: Pärast reformatsiooni, Trienti kirikukogu, püüdis katoliku kirik reageerida probleemidele, mis viisid teda ja lõpetas andamuste müügi.
K: Mille poolest erineb indulgentside idee tänapäevane kasutamine varasemast?
V: Tänapäeval on katoliku kirik aeg-ajalt kasutanud indulgentside ideed, kuid ainult tasu eest teatud vagade tegude eest, mitte aga pattude täieliku andestamisena nagu varem.
