AlegsaOnline.com

Džainism: India vanim religioon ja filosoofia — õpetused ja põhimõtted

Avasta džainismi õpetused, põhimõtted ja filosoofia: karma, ahimsa, hinge puhtus ning teekond jinaks — India vanima filosoofia süvaõpetus.

Autor: Leandro Alegsa

14-11-2025

Džainism on algselt Indiast pärit religioon ja filosoofiasüsteem, mis rõhutab mittevägivaldsust, isiklikku vastutust ja hinge (jiva) ning keha (aine, ajiva) täielikku eristamist. Džainide järgi on universum igavene ja toimib looduslike seaduste järgi; sündmused ja elutegevus määratakse karmanäitajate (karmatüsistustega) kaudu, mitte ülimusliku loojajõu tahtega. Džainismi filosoofia — mida peetakse üheks India vanimaks — õpetab, et igal elusolendil on hing, millel on loomulik potentsiaal täielikuks teadlikkuseks ja vabanemiseks kannatustest, kui see puhastub karmikilelistest jäätmetest.

Olulised mõisted ja õpetused

Jiva ja ajiva: dualistlik eristus – elavad hinged (jiva) ja eluta aine (ajiva), mille hulka kuuluvad ka karmapartiklid.
Karma: džainismis on karmat nähtuvalt peen aine, mis kinnitub hinge põhjustades taassündi ja kannatusi; eetiline elu ja ascese vähendavad karmikogust.
Vabanemine (mokša): eesmärk on puhastada hing kõigist karmikest osakestest, saavutades nii lõpliku vabaduse taassündide ringist.
Kolm juveeli (triratna): õige usk (samyak-darśana), õige teadmine (samyak-jñāna) ja õige käitumine (samyak-cāritra) on tee vabastumiseni.
Jina: hinge, kes on ületanud kirglikkuse, ahnuse, uhkuse ja muud pimedad jõud, nimetatakse jina — see tähendab võitjat teadmatuse üle. Tirthankarad on sellised vaimsed juhid; kuulsaim neist on Vardhamana Mahavira, kes elas umbes 6. sajandil eKr.

Peamised eetilised põhimõtted

Džainismi eetika rõhub eriti ahimsale (mittevägivaldsus). Teised keskse tähendusega põhimõtted on:

Ahimsa: mitte kahjustada ühtegi elusolendit – see mõjutab söömist (rangelt taimetoitlus või veganlus paljudel järgijatel) ja igapäevaseid valikuid.
Satya: tõe rääkimine.
Asteya: varastamise vältimine.
Brahmacharya: vooruslikkus ja seksuaalse enesekontrolli austamine (mungaelus täielik tsölibaat; laikide jaoks mõõdukus).
Aparigraha: mitteseotud olemine ja omandist loobumine.

Praktika ja kogukond

Džainismis on selgelt eristatavad asketlikud mungad ja nunnad, kes võtavad endale ranged suured tõotused (mahavrata), ning ilmalikud järgijad, kelle kohustused on leebemad. Praktikad hõlmavad meditatsiooni, palvetamist, rituale templites, paastusid ja erinevaid puhtustavasid. Üks tuntud ja vastuoluline tava on sallekhana — teadlik ja religioosne elu lõpetamine paastudes, mida mõnes ühiskonnas vaidlustatakse.

Tekstid ja traditsioonid

Džainismi kirjanduses on palju tekste ja kommentaare. Üks tuntud tekst on Pravachansara, mida peetakse oluliseks käsitluseks džainliku õpetuse põhialustest. Lisaks on laialdaselt olulised kanonilised Agamad (eriti šveetambarade traditsioonis) ning mitmed keskaja mahapunditite teosed.

Sektid ja kultuuriline mõju

Peamised denominatsioonid on Digambara ja Svetambara, mis erinevad muu hulgas mungakorra reeglite, rituaalide ja tekstitõlgenduste poolest. Džainism on mõjutanud India kunsti, arhitektuuri (templid ja skulptuurid), eetikat ning ka keskkonnateadlikkust ja kompromissitut mittevägivaldsuse rõhutamist.

Pühad ja rituaalid

Tähtpäevadest on olulised näiteks Paryushana (enesepeegelduse ja andestuse periood) ja Mahavir Jayanti (Mahavira sünnipäev). Templid, palverännakud ja pühade Tirthankara kujud kujutavad sageli vaoshoitud meditatsiooniasendis istuvaid jumalavorme.

Džainism on oma rõhuasetuse tõttu mittevägivaldsusel, isiklikul eetikal ja karmateoorial selge, praktiline ja range vaimsuse suund, mis on säilitanud oma traditsioone tuhandeid aastaid ja jätkab mõjuvõimu nii Indias kui ka laiemalt.

Peamised punktid

Igal elusolendil on hing.
Iga hing on potentsiaalselt jumalik, tal on kaasasündinud lõpmatu teadmise, tajumise, jõu ja õndsuse omadused (mis on varjatud tema karmade poolt).
Universum on isereguleeritud, kõik sündmused on ise põhjustatud ja igal hingel on potentsiaal saavutada jumalikku teadvust (siddha) omaenda jõupingutuste kaudu.
Ei ole olemas mingit ülimat jumalikku loojat, omanikku, säilitajat või hävitajat.
Seetõttu mõtlevad džainistid igast elusolendist kui endast, ei tee kellelegi halba ja on lahked kõigi elusolendite suhtes.
Iga hing sünnib taevase, inimliku, alaminimese või põrguliku olendina vastavalt oma karmadele.
Iga hing on oma elu arhitekt, nii siin kui ka edaspidi.
Kui hing vabaneb karmadest, muutub ta vabaks ja saavutab jumaliku teadvuse, kogedes lõpmatut teadmist, tajumist, jõudu ja õndsust.
Õige vaade, õige teadmine ja õige käitumine (džainismi kolmekordne pärl) pakuvad teed selle mõistmiseni.
Navakar Mantra on džainismi põhipalve ja seda võib lausuda mis tahes kellaaegadel. Seda mantrat palvetades kummardab pühendunud austusega veel inimkujul olevate vabanenud hingede (Arihantas), täielikult vabanenud hingede (Siddhas), vaimsete juhtide (Acharyas), õpetajate (Upadyayas) ja kõigi munkade ees. Tervitades neid, saavad jainid neilt inspiratsiooni, et järgida nende teed tõelise õndsuse ja täieliku vabaduse saavutamiseks oma hinge siduvatest karmadest. Selles põhipalves ei palu džainid mingeid soodustusi ega materiaalset kasu. See mantra on lihtne sügavale austusele viitav žest vaimselt arenenumate olendite vastu. Samuti tuletab see mantra järgijatele meelde lõppeesmärki, nirvanat või mokšat.
Džainism rõhutab, kui tähtis on kontrollida meeli, sealhulgas meelt, sest need võivad meid kaugele tõmmata hinge tõelisest olemusest.
Piirake omandit ja elage puhast elu, mis on kasulik teile ja teistele. Eseme omamine iseenesest ei ole omastamishimu, kuid kinnistumine objektile on seda. Mitteomandamine on vajaduste ja soovide tasakaalustamine, jäädes samal ajal meie omandist lahus.
Nautige pühade ja paremini kvalifitseeritud inimeste seltskonda, olge halastusväärsed nende vaevatud hingede suhtes ja taluge perversseid kalduvusi.
Oluline on mitte raisata inimelu kurjadel viisidel. Pigem püüdke tõusta vaimse evolutsiooni redelil.
Džainismi eesmärk on hinge vabastamine valgustamata mõtete, kõne ja tegevuse negatiivsetest mõjudest. See eesmärk saavutatakse karmiliste takistuste kõrvaldamise kaudu, järgides džainismi kolmekordseid pärleid.
Džainid kummardavad peamiselt džinade, arihantide ja tirthankarite iidoleid, kes on võitnud sisemised kired ja saavutanud jumaliku teadvuse. Džainism tunnistab võimsate taevaste hingede (Yaksha ja Yakshini) olemasolu, kes hoolitsevad Thirthankararide heaolu eest. Tavaliselt leidub neid paarikaupa džainade iidolite ümber mees- (yaksha) ja nais- (yakshini) kaitsejumalustena. Kuigi neil on üleloomulikud võimed, rändavad ka nad läbi sündide ja surmade tsüklite nagu enamik teisi hingi.

Küsimused ja vastused

K: Mis on džainism?

V: Džainism on algselt Indiast pärit religioon, mis õpetab, et kõik sündmused universumis on iseenesest põhjustatud, juhuslikud, fikseeritud ja sõltumatud eelnevatest sündmustest või välistest põhjustest või jumalast.

K: Mida väidab džainistlik filosoofia?

V: Džaini filosoofia on India vanim filosoofia, mis eristab keha (aine) täielikult hingest (teadvusest). See õpetab, et universum on igavene ja igal elusolendil on hing, millel on võime muutuda kõiketeadlikuks (kõigi juhuslike sündmuste vaatleja).

K: Mis on džina?

V: Hinge, kes on võitnud oma sisemised vaenlased nagu kiindumus, ahnus, uhkus jne, nimetatakse jinaks, mis tähendab võitjat või võitjat (teadmatuse üle).

K: Mis on pravachansara?

V: Džainismi püha raamat on Pravachansara.

K: Kas džainismi järgi on olemas igavene universum?

V: Jah, džainismi järgi on universum igavene.

K: Kas selles religioonis on igal elusolendil hing?

V: Jah, selle religiooni kohaselt on igal elusolendil hing.

K: Kas see religioon usub välistesse põhjustesse või jumalatesse?

V: Ei, see religioon ei usu välistesse põhjustesse ega jumalatesse, sest see väidab, et kõik sündmused on iseenesest põhjustatud ja juhuslikud.