Karma

Karma (car-ma) on sõna, mis tähendab nii inimese tegevuse tulemust kui ka tegevust ennast. See on termin põhjuse ja tagajärje tsükli kohta. Karmateooria kohaselt juhtub see, mis inimesega juhtub, sest ta on selle oma tegudega põhjustanud. See on oluline osa paljudest religioonidest, nagu näiteks hinduism ja budism. Shintoistlikus religioonis (mis on sageli budismiga sünkretiseeritud) tõlgendatakse karmat kui Musubi (むすび), vaadet karmale tunnustatakse shintoistlikus religioonis kui rikastavat, võimendavat ja elu kinnitavat vahendit.

Karma teooriat võib pidada Newtoni kolmanda seaduse "toime ja reaktsiooni" laienduseks, kus iga tegevus, kaasa arvatud sõnad, mõtted, tunded, kogu meie eksistents, toob lõpuks kaasa reaktsiooni, sama tüüpi energia, mis tuleb tagasi sellele, kes selle põhjustas.

Vaimse arengu seisukohalt tähendab Karma kõike seda, mida inimene on teinud, teeb ja kavatseb teha. Karma ei tähenda karistust ega tasu. See paneb inimese vastutama oma elu eest ja selle eest, kuidas ta kohtleb teisi inimesi.

"Karma teooria" on üks peamisi uskumusi hinduismis, Ayyavazhis, sikhismis, budismis ja džainismis. Kõik elusolendid vastutavad oma karma - oma tegude ja nende tegude mõju eest.

Määratlus

Karma on põhjuse ja tagajärje universaalne printsiip. Meie teod, nii head kui ka halvad, tulevad tulevikus tagasi, aidates meil õppida elu õppetundidest ja muutuda paremaks inimeseks. Religioonides, mis hõlmavad reinkarnatsiooni, ulatub karma läbi praeguse elu ning ka kõigi eelmiste ja tulevaste elude.

Karma on põhimõtteliselt energia. Üks inimene paiskab energiat välja mõtete, sõnade ja tegude kaudu ning see tuleb aja jooksul teiste inimeste kaudu tagasi. Karma on parim õpetaja, mis sunnib inimesi silmitsi seisma oma tegude tagajärgedega ja seega oma käitumist parandama ja täiustama, või kannatama, kui nad seda ei tee. Isegi karmast karmast, kui sellega targalt silmitsi seista, võib saada suurim säde vaimseks kasvuks. Karma võitmine seisneb arukas tegutsemises ja emotsioonideta reageerimises.

Mis tahes tegevuse toetamine väitega "ma teen seda" on karma. Igasuguse tegevuse tegemise väide seob karmat. Tegevuse toetamine veendumusega "mina olen tegija" nimetatakse karma sidumiseks. Just see "tegijaks olemise" uskumuse toetamine seob karmat. Kui te teate, et te ei ole tegija ja olete teadlik sellest, kes on tegelik tegija, 'ma ei ole tegija' ja 'kes on tegija', siis ei ole tegevusel mingit toetust ja karma vabaneb.

Karma näited

Tegevuse ja reaktsiooni protsess kõigil tasanditel - füüsilisel, mentaalsel ja vaimsel - on karma. Tuleb pöörata tähelepanu mõtetele, sest mõtted võivad tekitada karmasid - häid, halbu ja segaseid.

"Ma ütlen teile lahkeid sõnu ja te tunnete end rahulikult ja õnnelikuna. Ma ütlen sulle karmid sõnad ja sa muutud kähku ja ärritunuks. Headus ja karmus tulevad mulle tagasi, teiste kaudu, hiljem. Lõpuks, mida ma annan, seda saan ka tagasi."

"Arhitekt mõtleb uue hoone plaane joonistades loomingulisi ja produktiivseid mõtteid. Kui ta aga mõtleks destruktiivseid, ebaproduktiivseid mõtteid, ei suudaks ta peagi mingit positiivset ülesannet täita, isegi kui ta seda sooviks."

Karma kui tegevus ja reaktsioon: kui me näitame headust, siis lõikame headust.

Karma hinduismis

Hindud vaatavad aega kui ringi, sest asjad ringlevad jälle ringi. Karma on väga õiglane seadus, mis sarnaselt gravitatsiooniga kohtleb kõiki ühtemoodi. Karma seadus asetab inimese vastutuse keskmesse kõige eest, mida ta teeb ja mida talle tehakse. Mõistes karma toimimist, püüavad hindud elada vooruslikku elu. Seda nimetatakse dharmaks.

Hinduismis on kolme tüüpi karma:

sanchita karma, mineviku karmade summa, mida ei ole veel lahendatud;
prarabdha karma, see osa sanchita karma, mida tuleb kogeda selles elus; ja
kriyamana karma, karma, mida inimesed praegu loovad ja mis tulevikus vilja kannab.

Jumalike jõudude roll

Karmat peetakse üheks meele loodusseaduseks, nagu gravitatsioon on aine seadus. Nii nagu Jumal lõi gravitatsiooni, et tuua füüsikalisesse maailma korda, lõi ta karma kui jumaliku õigluse süsteemi, mis on isevalitsev ja lõpmatult õiglane. See loob automaatselt vastuseks praegusele tegevusele sobiva tulevase kogemuse.

Hinduismis eksisteerib mitmeid erinevaid seisukohti jumalike olendite rolli kohta. Hinduismis näevad paljud, et jumalused ehk devad mängivad mingisugust rolli. Teised hindud, näiteks mimamsakad, lükkavad sellised arusaamad tagasi ja näevad karmat iseseisvalt tegutsevana, pidades põhjuslikkuse loodusseadusi piisavaks, et selgitada karma mõju.

Mõned Bhagavad Gita tõlgendused viitavad vahepealsele seisukohale, et karma on põhjuse ja tagajärje seadus, kuid Jumal võib oma pühendunute karma leevendada. Bhagavad Gita ütleb, et ainult karma, mida tehakse teotahte ja kiindumusega karma suhtes, võib põhjustada häid või halbu reaktsioone. Karma, mida tehakse kohusetundega ja ilma kiindumiseta tulemusse, ei tekita mingit mõju ja viib inimese Jumalale lähemale.

Teine seisukoht on, et Satguru, kes tegutseb Jumala nimel, võib leevendada või kõrvaldada osa õpilase karmast.

Seotud leheküljed

Just-World nähtus on nagu Karma

Küsimused ja vastused

K: Mis on karma?

V: Karma on termin, mida kasutatakse inimese tegevuse tulemuse ning põhjuse ja tagajärje tsükli kirjeldamiseks. See on oluline osa paljudest religioonidest, nagu hinduism, budism, šintoism, sikhism, aiavatshi ja džainism.

K: Kuidas mõjutab karma vaimset arengut?

V: Karma mõjutab vaimset arengut, kuna see paneb inimese vastutama oma elu eest ja selle eest, kuidas ta teisi inimesi kohtleb. Samuti võtab see arvesse kõike, mida inimene on teinud minevikus, teeb praegu ja teeb tulevikus.

K: Kes vastutab oma karma eest?

V: Kõik elusolendid vastutavad oma karma eest - oma tegude ja nende tegude mõju eest.

K: Kas karma on ainult karistus või tasu?

V: Ei, kuigi seda võib mõnel juhul nii tõlgendada. Shintoistlikus religioonis nähakse seda kui Musubi (むすび), mis tähendab rikastavat, võimendavat ja elu kinnitavat.

K: Millised religioonid tunnustavad karma teooriat?

V: Karma teooriat tunnustavad hinduism, aiaavatsus, sikhism, budism ja džainism.

K: Kas karmal on peale karistuse või tasu ka muid tähendusi?

V: Jah - see võib tähendada ka arusaamist, kuidas teie tegudel on tagajärjed teile endale või teistele teie ümber.