Mis on karma? Tähendus, põhimõtted ja religioossed vaated

Mis on karma? Selge ülevaade tähendusest, põhimõtetest ja religioossetest vaadetest (hinduism, budism, sikhism, džainism, shinto) — põhjus ja tagajärg vaimsel teel.

Karma (car-ma) on sõna, mis tähistab nii inimese tegude (tegevuse, sõnade ja mõtete) kogumit kui ka nende tegude tagajärgi. See on termin põhjuse ja tagajärje tsükli kohta: ideena rõhutab karma, et kõigil tegudel on mõju — nii otse kui ka peegeldudes inimese tulevikus. Karmateooria kohaselt juhtub see, mis inimesega juhtub, sest ta on selle omade tegudega osaliselt või täielikult põhjustanud. See on oluline osa paljudest religioonidest, nagu näiteks hinduism ja budism. Shintoistlikus religioonis (mis on sageli budismiga sünkretiseeritud) tõlgendatakse karmat kui Musubi (むすび), vaadet karmale tunnustatakse shintoistlikus religioonis kui rikastavat, võimendavat ja elu kinnitavat vahendit.

Mis on karmatähendus ja selle olemus

Karma ei ole pelgalt "karistus" ega pelk "preemia". Karma kirjeldab süsteemi, kus tegude ja kavatsuste kvaliteet — head või halvad, teadlikud või tahtmatud — seab aluse tulevastele kogemustele. Vaimse arengu kontekstis hõlmab karma kõike seda, mida inimene on teinud, teeb ja kavatseb teha. See paneb inimese vastutama oma elu eest ja selle eest, kuidas ta kohtleb teisi inimesi.

Põhimõtted lühidalt

• Põhjus ja tagajärg: iga tegu toob kaasa mingi tulemuse.
• Kavatsus loeb: teadlikkus ja kavatsus mõjutavad tegude kaalumist — tahtlik heategu ja mõtlematu eksimus ei ole võrdsed.
• Pidev protsess: karma ei ole üksnes ühekordne tasaarvestus, vaid kestab läbi elu ja paljude õppetundide.
• Vastutus: inimene ei ole ainult ohver — tal on mõju oma saatusele läbi valikute ja tegude.

Karma ja usuvaated

"Karma teooria" on üks peamisi uskumusi hinduismis, Ayyavazhis, sikhismis, budismis ja džainismis. Kõik elusolendid vastutavad oma karma — oma tegude ja nende tegude mõju — eest. Igas traditsioonis tõlgendatakse karmat veidi erinevalt: ühes rõhutatakse taassünni ja samsara (sünge ring) seost, teises pannakse suuremat rõhku sisemisele puhastumisele ja valgustumisele.

Tüübid ja väljendusviisid

• Hetkekarma: vahetud tagajärjed, mis tulevad kiiresti pärast tegutsemist.
• Kestvuskarma (suur karmiline vili): pikemaajalised tulemused, mis võivad avalduda tulevikus või järgmistes eludes (sõltuvalt uskumusest taassünnist).
• Hõlmav ja jagatud karma: suhte- või perekondlikud mustrid, kus teatud tegude tagajärjed mõjutavad teiste inimeste elu või järgmisi põlvkondi.

Karmaga seotud väärarusaamad

• Karma ei ole alati otsene moraalne hinnang: halb kogemus ei tähenda, et inimene oleks "halvem" kui teine — tihti mängivad rolli ka keerukad põhjused ja olud.
• Karma ei pea olema kiire ega ilmne: tagajärg võib avalduda kaua pärast põhjust.
• Karma ei asenda isiklikku vastutust või ühiskondlikku õiglust: ühiskondlikud probleemid nõuavad ka süsteemseid lahendusi, mitte üksnes üksikisiku „karma“ seletust.

Kuidas mõjutada oma karmat?

Paljud vaimsed õpetused pakuvad praktilisi viise, kuidas puhastada või parandada oma karmat:

• Teadlikkus ja eneserefleksioon: jälgi oma mõtteid, sõnu ja tegusid; vaata, mis motiveerib sinu käitumist.
• Heateod ja kaastunne: teadlikult tegutse heaks ja austa teiste heaolu.
• Parandamine: kui oled teinud kahju, püüa seda õigustada või hüvitada, õpi ja väldi sarnaseid vigu tulevikus.
• Vaimne praktika: palved, meditatsioon, jooga või ettenägelikkust arendavad praktikad aitavad muuta intetsioone ja vähendada negatiivset karmat.

Karma, taassünd ja lõpueesmärgid

Mõnes õpetuses seostatakse karmat otseselt taassünniga: kuni negatiivne karma on tasutud või intellektuaalselt ja moraalselt ületatud, jätkub vaimne tsükkel. Teised traditsioonid rõhutavad vabanemist (näiteks moksha või nirvaana) kui eesmärki, mille kaudu karma lõplikult neutraliseeritakse.

Kriitika ja kaasaegne tõlgendus

Mõned skeptikud näevad karmat kui müütilist seletust juhuslikkusele või raskustele. Ka modernses kontekstis kasutatakse karmat tihti metafoorselt — näiteks vastutuse ja teo-tagajärje seose rõhutamiseks psühholoogias või eetikas. Oluline on eristada religioosseid õpetusi ja igapäevast moraali-kõnepruuki.

Kokkuvõte

Karma on mitmetahuline mõiste, mis ühendab tegude, kavatsuste ja tagajärgede ideaali. See ei ole pelgalt karistus- ja tasusüsteem, vaid praktiline õpetus vastutuse, teadlikkuse ja muutuse kohta. Sõltumata sellest, kas usud karmat otseselt taassünni kaudu avalduvana või näed seda kui moraalset ja psühholoogilist printsiipi, pakub karmapõhimõte raamistiku, mille kaudu mõelda oma tegude mõjule teistele ja iseendale.

Määratlus

Karma on põhjuse ja tagajärje universaalne printsiip. Meie teod, nii head kui ka halvad, tulevad tulevikus tagasi, aidates meil õppida elu õppetundidest ja muutuda paremaks inimeseks. Religioonides, mis hõlmavad reinkarnatsiooni, ulatub karma läbi praeguse elu ning ka kõigi eelmiste ja tulevaste elude.

Karma on põhimõtteliselt energia. Üks inimene paiskab energiat välja mõtete, sõnade ja tegude kaudu ning see tuleb aja jooksul teiste inimeste kaudu tagasi. Karma on parim õpetaja, mis sunnib inimesi silmitsi seisma oma tegude tagajärgedega ja seega oma käitumist parandama ja täiustama, või kannatama, kui nad seda ei tee. Isegi karmast karmast, kui sellega targalt silmitsi seista, võib saada suurim säde vaimseks kasvuks. Karma võitmine seisneb arukas tegutsemises ja emotsioonideta reageerimises.

Mis tahes tegevuse toetamine väitega "ma teen seda" on karma. Igasuguse tegevuse tegemise väide seob karmat. Tegevuse toetamine veendumusega "mina olen tegija" nimetatakse karma sidumiseks. Just see "tegijaks olemise" uskumuse toetamine seob karmat. Kui te teate, et te ei ole tegija ja olete teadlik sellest, kes on tegelik tegija, 'ma ei ole tegija' ja 'kes on tegija', siis ei ole tegevusel mingit toetust ja karma vabaneb.

Karma näited

Tegevuse ja reaktsiooni protsess kõigil tasanditel - füüsilisel, mentaalsel ja vaimsel - on karma. Tuleb pöörata tähelepanu mõtetele, sest mõtted võivad tekitada karmasid - häid, halbu ja segaseid.

"Ma ütlen teile lahkeid sõnu ja te tunnete end rahulikult ja õnnelikuna. Ma ütlen sulle karmid sõnad ja sa muutud kähku ja ärritunuks. Headus ja karmus tulevad mulle tagasi, teiste kaudu, hiljem. Lõpuks, mida ma annan, seda saan ka tagasi."

"Arhitekt mõtleb uue hoone plaane joonistades loomingulisi ja produktiivseid mõtteid. Kui ta aga mõtleks destruktiivseid, ebaproduktiivseid mõtteid, ei suudaks ta peagi mingit positiivset ülesannet täita, isegi kui ta seda sooviks."

Karma kui tegevus ja reaktsioon: kui me näitame headust, siis lõikame headust.

Küsimused ja vastused

K: Mis on karma?

K: Kuidas mõjutab karma vaimset arengut?

K: Kes vastutab oma karma eest?

K: Kas karma on ainult karistus või tasu?

K: Millised religioonid tunnustavad karma teooriat?

K: Kas karmal on peale karistuse või tasu ka muid tähendusi?

Otsing