Ayyavazhi — Lõuna-India ühejumalaline religioon ja Ayya Vaikundar

Ayyavazhi — Lõuna-India ühejumalaline religioon: 19. saj. päritolu, Ayya Vaikundari õpetused, Akilattirattu Ammanai, levik Tamil Nadu Kanyakumarist ja kultuuriline mõju.

Ayyavazhi (tamili: அய்யாவழி, "isa tee") on ühe jumalaga religioon, mis sai alguse Lõuna-Indias 19. sajandi keskel. (ழி) Sõna "zhi" (ழி) sõnas Ayyavazhi esindab tamili keele eripärast retroflex-sarnast konsonanti — helik, mida eesti keeles otseselt ei ole ja mis hääldub keele tagumise osa asetusega suulae lähedal.

Ayyavazhi peetakse ametlikult hinduismi haruks, kuid selle järgijate ja uurijate seas on erinevaid arvamusi selle eraldiseisvuse kohta. See on laialt levinud Tamil Nadu lõunapoolsetes Kanyakumari, Tirunelveli ja Tuticorini ringkondades ning selle järgijaid leidub ka Tamil Nadust väljaspool ja emigratsiooni kaudu üle maailma. Kuna see on üks kiiremini kasvavaid usundeid Lõuna-Indias, on selle levikut ja mõju juba 19. sajandi keskel märkinud ka kristlike ja misjonäride aruanded.

Ajaloost ja asutajast

Religiooni peamised ideed ja filosoofia põhinevad Ayya Vaikundari õpetustel ning peamistel religioossetel tekstidel Akilattirattu Ammanai ja Arul Nool. Ayya Vaikundar on Ayyavazhi keskne ilming ja spirituaalne juhataja; tema rolli tõlgendatakse järgijate seas mitmeti: paljud peavad teda jumaliku ilminguna või avatārana, teised rõhutavad tema ühiskondlikku ja moraalset õpetust. Tema elu ja tegevus 19. sajandil olid tihedalt seotud sotsiaalse õigluse, vaeste ja kastilise diskrimineerimise vastu seismisega.

Peamised usulised tõekspidamised

• Monoteism: Ayyavazhi rõhutab ühe kõrgeima Jumala olemasolu ning paljud rituaalid ja palved suunatakse selle Jumala austamiseks.
• Karmiline ja moraalne õpetus: keskendutakse õigusele, tõele ja heale käitumisele nii isiklikul kui ka ühiskondlikul tasandil.
• Sotsiaalne õiglus: liikumine on ajalooliselt toetanud alaväärtustatud klasside ja kogukondade õigusi ning rõhutanud võrdsust, mis eristas seda mitmest traditsioonilisest sotsiaalsest praktikast tol ajal.
• Pühad tekstid ja ilmutused: Akilattirattu Ammanai on Ayyavazhi peamine pühakiri, mis sisaldab kosmoloogiat, mütoloogiat ja Ayya Vaikundari õpetusi; Arul Nool sisaldab palveid, juhendeid ja liturgilist materjali.

Palve- ja kultustavad

Ayyavazhi jutlustatakse nii pühakodades kui ka väiksemates kogunemiskohtades. Kahe peamise arhitektuurilise ja kogukondliku vormi eristamiseks kasutatakse termineid:

• Pathi — suured peamised palvekodad ja keskused, kus toimuvad tähtsamad festivalid ja rituaalid; nendega seostuvad ka ajaloolised sündmused Ayya Vaikundari elust.
• Nizhal Thangal — väiksemad kogukondlikud palveruumi- ja teenimispaigad, kus peetakse regulaarseid kooskäimisi, laulmist ja ühispalvusi.

Palvused ja teenistused hõlmavad laule, jutlusi, palveid ja tihti ka jagatud sööke (communal meals), mis rõhutavad kogukonnatunnet ja võrdsust. Ayyavazhi liturgia sisaldab eripäraseid palveid ja arukaid (spirituaalseid) tekste, mis on koondatud Arul Nool'i kogumikku.

Pühad ja tähistamised

Ayyavazhi kogukond tähistab mitmeid pühi, millest tähtsamad on need, mis on seotud Ayya Vaikundari eluga ja tema avatāra ilmutusega. Need pühad toovad kokku suured hulgad järgijaid, kes osalevad protsessioonidel, rituaalsetes tseremooniates, laulmises ja vaimulikes jutlustes. Paljud tähistamised on regionaalsed ja tugevalt seotud Tamili kultuuriliste kalendritega.

Sotsiaalne ja kultuuriline mõju

Ayyavazhi roll Lõuna-India ühiskonnas ulatub religioossest praktikast ka laiemasse sotsiaalsesse muutmisse: mõjutas haridust, ühiskondlikku organiseerumist ning aitas kaasa teadvustamisele ja võitlusele kastilise diskrimineerimise vastu. Samas on selle identiteet olnud sageli mitmetähenduslik — paljud järgijad peavad end samal ajal hindu ja Ayyavazhi järgijaks, teised rõhutavad eraldiseisvust. See mitmetasandiline identiteet on üks põhjus, miks Ayyavazhi ametlik staatus on mõnes administratiivses ja akadeemilises kontekstis vaidluse all.

Kirjandus ja uurimistöö

Akilattirattu Ammanai on peamine allikas uskude, mütoloogia ja Ayya Vaikundari õpetuste mõistmiseks; Arul Nool lisab praktilisi ja liturgilisi juhiseid. Neid tekste uurivad nii väitlussuunad kui ka akadeemilised teadlased, et mõista liikumise teoloogiat, sotsiaalset konteksti ja ajaloolist arengut.

Tänapäevane olukord

Tänapäeval on Ayyavazhi jätkuvalt oluline regionaalne usuline liikumine Lõuna-Tamili kogukondades. Selle institutsioonid, pühakohad ja festivalid toimivad nii vaimse elu keskmetena kui ka sotsiaalsete võrgustike ja kultuurilise identiteedi kandjatena. Liikumine on toonud kaasa nii pühade tekstide säilitamise kui ka laialdasema huvi ja uurimistöö regionaalsete religioossete traditsioonide kohta.

Kokkuvõte

Ayyavazhi on 19. sajandil Lõuna-Indias kujunenud ühejumalaline usuline liikumine, mille keskmes on Ayya Vaikundari ilmutus ning mis põhineb peamiselt Akilattirattu Ammanai ja Arul Nooli tekstidel. See ühendab monoteistlikke usutõdesid, sotsiaalseid reformieesmärke ja tihedalt kohalikku tamili kultuuriruumi kuuluvaid rituaale. Kuigi ametlikult sageli liidetakse seda hinduismiga, on selle identiteet mitmekihiline ja seda defineerivad nii teoloogilised kui ka sotsiaalsed tegurid.

Küsimused ja vastused

K: Mis on Ayyavazhi?

K: Mida tähendab "zhi" (ழி) sõnas "Ayyavazhi"?

K: Kus on Ayyavazhi kõige rohkem levinud?

K: Kas Ayyavazhi peetakse hinduismi osaks?

K: Millised on selle usuga seotud religioossed tekstid?

K: Kes asutas selle usundi?

K: Kas järgijad peavad end hindudest erinevaks?

Otsing