Bahá'i usk on aabrahamlik religioon, mis tekkis 19. sajandi keskel ja mille keskseks tegelaseks on Bahá'u'lláh. Ta sündis Teheranis 1800. aastatel Iraanis (Iraanis) ning tema järgijad kutsuvad end sageli bahá'ideks. Nimi Bahá'u'lláh tähendab araabia keeles „Jumala au, sära või hiilgus”. Bahá'íd usuvad, et Bahá'u'lláh tõi Jumalalt ilmutuse ning püüdis näidata inimestele Jumala ilu ja tähendust.
Põhitõed ja õpetused
Bahá'í õpetuse keskmes on monoteism — usk ühte Jumalasse — ning idee, et Jumal avaldub korduvate ilmutuste kaudu inimkonna ajaloo jooksul. Bahá'u'lláh rõhutas, et ta ei olnud ainsaks Jumala ilmutuseks ega ka viimane: teised suured usuliidrid, nagu Aabraham, Mooses, Jeesus, Muhammed, Buddha jt, on samuti Jumala ilmutused. See õpetus tuntakse nimetusega progressiivne ilmutus ehk järkjärguline ilmutamine, mis tähendab, et Jumal juhib inimkonda pidevalt, kohandades sõnumit eri ajaloolistele vajadustele.
Bahá'í usku iseloomustavad mitmed selged eetikapõhimõtted ja ühiskondlikud eesmärgid, nende seas:
- inimkonna ükslus ja rasside, rahvuste ning usurühmade vaheline lõimumine;
- suguõiguste võrdsus ja naiste ning meeste võrdsus;
- hariduse üldlevimus ja kõigi isikute ligipääs haridusele;
- teaduse ja usu harmoonia — teaduslik uurimus ja vaimne elu ei tohiks olla vastuolus;
- sotsiaalne õiguslus, sealhulgas vaesuse ja rikaste vahede vähendamine;
- rahvusvaheline koostöö ja püüdlused maailma rahu ning õiglasema ülemaailmse juhtimisvormi poole;
- iseseisev tõeotsing — iga inimene peaks ise uurima vaimseid tõdesid, mitte lihtsalt pärima need autoriteetidelt.
Pühakirjad ja rituaalid
Bahá'u'lláh jättis maha arvukaid kirjutisi nii pärsia kui araabia keeles, millest olulisimad on näiteks Kitáb-i-Aqdas (Kõige Püha Raamat) ja Kitáb-i-Íqán. Teised tähtsad tekstid on The Hidden Words (Peidetud sõnad) ja kogumikud palvetest. Bahá'í tavade hulka kuuluvad palved, 19-päevane paast (märtsi jooksul enne uue Bahá'í-aasta algust), tähtpäevad nagu Naw-Rúz (uus aasta), Ridván (Bahá'u'lláhi avalikustamise aeg) ning sünnipäevad ja mälestuspäevad Bahá'u'lláh'ile ja Bábiile.
Ajalooline ülevaade
Bahá'í religiooni eelkäijaks oli Bábi liikumine, mille avaldas 1844. aastal Šiirižist pärit Sayyid ʻAlí Muḥammad (Báb). Bábi sõnum ja tema järgijate tegevus tekitasid Persias tugevat vastuseisu ja tagakiusamisi. Bahá'u'lláh, kes oli algselt Bábi liikumise järgija, kuulutas oma missiooni 1863. aastal ning pidas seda jätkuks Bábi ennustustele. Tema elutee kulges tugeva vastuseisu ja mitmevälise sunnirežiimi all: Bahá'u'lláh ja tema perekond saadeti erinevatesse pagendustesse (sh Bagdad, Konstantinoopol, Adrianopol ja lõpuks Akka/Akko piirkond Osmanite impeeriumis), kus ta kirjutas suure osa oma teostest. Bahá'u'lláh suri 1892. aastal.
Kogukond ja juhtimine
Erinevalt mitmest traditsioonilisest usust ei ole Bahá'í-l klere ega preestriametit. Kogukond juhib end osaliselt valitud ning institutsioonide kaudu:
- kohalikud usulised kogudused valivad igal aastal oma Local Spiritual Assembly (kohalik vaimne kogukond);
- riiklikud kogunemised moodustavad National Spiritual Assemblies (riiklikud vaimsed kogunemised);
- üleilmse juhtimise eest vastutab Universal House of Justice, mis asutati 1963. aastal ja mille peakorter asub Haifas (Iisraelis).
Tõlgendused ja levinud arusaamad
Bahá'íd rõhutavad, et nad on monoteistid ja et palveesemed ning jumalateenistused on suunatud ühele Jumalale. Nad usuvad, et Jumala ilmutused aitavad inimestel Jumalat paremini mõista, kuid Jumal ise jääb inimkonnale alati täielikult arusaamatuks. Bahá'í õpetuses kasutatakse mõistet "Jumala ilmutused" (Manifestations of God), et kirjeldada neid inimesi, kes toovad Jumala sõnumi. Nende arvates muutuvad ilmutuste sõnumid ajas keerukamaks, kuna inimkond areneb ning vajadused muutuvad.
Sageli eksitakse ja arvatakse, et bahá'íd on moslemid, sest Bahá'u'lláh sündis moslemiperes. Tegelikult on bahá'í religioon eraldiseisev maailmareligioon, kuigi tunnistab islami ja teiste suurte religioonide vaimset päritolu. Bahá'í õpetus sisaldab ka arusaama, et pärast Bahá'u'lláhi ilmutust võib tulevikus ilmneda uusi ilmutusi, kuid traditsiooniliselt usutakse, et Jumala suuremad ilmutused ei ilmu tavaliselt tihedamalt kui umbes 1 000 aasta tagant.
Kokkuvõte
Bahá'i usk pakub maailmavaadet, mille keskmes on inimkonna üksus, järkjärguline ilmutus ja püüdlus ühendada vaimseid väärtusi ning sotsiaalset õiglust. See rõhutab haridust, soolise võrdsust, teaduse ja usu harmooniat ning rahvusvahelist koostööd. Bahá'í kogukond on tänapäeval levinud üle maailma ja tegeleb nii vaimulike kui praktiliste ühiskondlike küsimustega, püüdes edendada oma õpetuste elluviimist igapäevaelus.
