Baha'i usk

Bahá'i usk

Ajalugu

Varased päevad

Bahá'i usk sai alguse 1844. aastal, kui mees nimega Báb ütles, et tal on sõnum Jumalalt. Ta ütles, et tema ülesanne on tagada, et inimesed oleksid valmis kõige olulisemaks sõnumiks Jumalalt, mis peagi saadetakse. Sellega sai alguse religioon, selle religiooni järgijad nimetati bábideks. Paljud inimesed said bábistideks Iraani riigis, mida tol ajal nimetati Pärsiaks, ning see vihastas Pärsia valitsust ja moslemi preestreid. Nad arreteerisid ja tapsid bábid ja tema järgijad. Kuigi see juhtus, järgisid inimesed ikkagi seda usku.

Enne kui Bahá'u'lláh ütles, et tal on sõnum Jumalalt, oli ta selle religiooni liige, mille alustas Báb. Ta sai bábide seas väga kuulsaks. Kui Báb tapeti, vihastusid mõned bábid väga ja püüdsid Pärsia kuningat tappa, kuigi Bahá'u'lláh käskis neil teda mitte tappa. Kui bábid tabati, pani valitsus paljud bábid vangi, sealhulgas Bahá'u'lláhi. Teherani vanglas viibides ütles Bahá'u'lláh, et nägi inglit, keda ta nimetas "taeva neiuks". Ingel ütles talle, et ta peab õpetama Jumala sõnumit maailma inimestele. Ingel ütles, et Jumal päästab ja kaitseb teda, et ta saaks seda sõnumit õpetada. Lõpuks vabastati ta vanglast ja Pärsia valitsus sundis teda kolima Bagdadi, mida siis kontrollis Osmanite impeeriumi kuningas.

Bahá'u'lláhi teade

Baha'u'llahil oli Bagdadis olles palju probleeme, kuid ta leidis ka palju sõpru. Pärsia valitsus ei olnud rahul, et tal paistis Bagdadis hästi minevat, ja nii palusid nad Osmanite impeeriumil teda Pärsiast kaugemale viia. Kui ta kavatses 1863. aastal lahkuda, pidas ta 12 päeva vältel festivali väikesel saarel Tigrise jões, mida ta nimetas Ridvaniks, mis tähendab paradiisi. Seal ütles ta oma lähimatele sõpradele ja pereliikmetele, et ta on kõigi peamiste religioonide tõotatu ja et lõpuks saab kogu maailm teada tema sõnumit.

Lõpuks saatis Osmanite impeerium ta paljudesse erinevatesse linnadesse, sealhulgas Konstantinoopolisse, Adrianopolisse, Aleksandriasse ja lõpuks Akka'sse. Ta oli kogu selle aja erinevates vanglates ja Akka linnas oli suur müür ümber ja see oli üks suur vangla. Bagdadis olles ja pärast seda kirjutas ta palju raamatuid ja kirju, et vastata küsimustele, mida tema sõbrad ja järgijad temalt küsisid. Ühel hetkel mürgitati teda, nii et ta ei saanud enam kirjutada, sest tema käed värisesid nii tugevasti. Pärast seda lasi ta kellelgi üles kirjutada, mida ta ütles. Kui ta oli veelgi vanem, korraldas tema vanim poeg `Abdu'l-Bahá, et ta koliks Karmeli mäe lähedal asuvasse majja, kus ta elas kuni oma lõpliku surmani 1892. aastal.

Pärast Bahá'u'lláhi

Pärast tema surma järgnesid inimesed `Abdu'l-Bahale. Bahá'u'lláh oli kirjutanud, et `Abdu'l-Bahal on erilised võimed ja et Jumal tagab, et kui `Abdu'l-Bahá seletab midagi, mida Bahá'u'lláh ütles, siis peavad Bahá'iidid seda seletust uskuma. `Abdu'l-Bahá kirjutas ka palju kirju ja pidas kõnesid ning külastas lõpuks Pariisi, Londonit, Montreali, New Yorki, San Franciscot ja teisi lääne linnu. See aitas Bahá'í usul Euroopas ja Põhja-Ameerikas levida. Ta suri 1921. aastal. Ta jättis maha testamendi, milles ta käskis bahá'ile järgida oma pojapoega Shoghi Effendi.

Shoghi Effendi sündis 1900. aastal ja oli alles noormees, kui tema vanaisa suri ja temast sai bahá'i juht. Ta aitas luua erinevaid asutusi ja nõukogusid, mis tänapäeval Bahá'í usku juhivad, ning organiseeris usku mitmel viisil. Ta kirjutas ka palju raamatuid ja kirju, et selgitada oma vanaisa ja vanavanaisa õpetusi. Ta elas kuni 1957. aastani ja suri Inglismaal.

Pärast Shoghi Effendi surma ei olnud bahá'idel kuus aastat juhte, sest Shoghi Effendi ei olnud jätnud testamenti. Shoghi Effendil olid küll abilised, kes ei pidanud neid Bahá'íde juhtima, nii et nad aitasid Bahá'í Kogukonnal järgida viimast plaani, mille Shoghi Effendi neile jättis, ja selle plaani lõpus, 1963. aastal, korraldasid nad valimised, et moodustada Universaalne Õigluse Koda, millest Bahá'u'lláh kirjutas. Universaalne Õigluse Koda on sellest ajast peale Bahá'íd juhtinud.

Pühad raamatud

Bahá'u'lláh kirjutas palju raamatuid ja kirju ning ka `Abdu'l-Bahá (kelle nimi tähendab "Kuulsuse teenija") kirjutas palju raamatuid ja kirju, mida bahá'id peavad eriliseks. Lõpuks, Bahá'u'lláhi lapselaps Shoghi Effendi kirjutas palju raamatuid ja kirju, mida Bahá'íd kasutavad Bahá'u'lláhi ja `Abdu'l-Bahá kirjutiste paremaks mõistmiseks. Kõige olulisem neist raamatutest on Aqdas.

Bahá'íd usuvad ka, et Piibel, Koraan, Gita ja teised teiste religioonide raamatud on erilised.

Uskumused

Mõned olulised bahá'i uskumused on järgmised:

• Bahá'u'lláh tuli selleks, et kõik inimesed saaksid üheks perekonnaks.
• On ainult üks Jumal, kuid tal on palju nimesid.
• Kõigil suurtel religioonidel on sama allikas (Jumal).
• Jumal kohtleb kõiki inimesi võrdselt
• Jumal kohtleb mehi ja naisi võrdselt
• Eelarvamused (ebasõbralikud uskumused inimeste kohta, ilma neid eelnevalt tundmata) tuleks fikseerida.
• Rahvused peaksid õppima omavahel läbi saama ja koostööd tegema.
• Teadus ja religioon ei pea olema eriarvamusel, sest nad vaatavad ühte ja sama maailma kahest erinevast küljest.
• Inimesed peaksid püüdma tõde ise teada saada
• Igaüks peaks omandama hariduse (käima koolis või õppima muul viisil).
• Maailmas peaks olema üks lisakeel, mida kõik mõistavad.

Ühendus

Inimesed

Maailmas on kaheksa või üheksa miljonit bahá'i, mis on kõikidest rahvustest ja keeltest. Bahá'í usk näeb erinevates riikides erinev välja, sest rituaale on vähe, nii et bahá'íd võivad oma kultuuri lisada oma kultuuri, kuidas nad tähistavad bahá'í sündmusi, ütlevad palveid jne.

Bahá'íd kogunevad iga üheksateistkümne (19) päeva tagant kokkutulekule, mida nimetatakse "pühaks". Seal ei pea olema toitu, kuid tavaliselt on. Need koosolekud algavad palvetega ja tavaliselt loeb keegi ette mõnda püha kirjutist. Mõnikord on muusika ja laul, mõnikord mängitakse, mõnikord on lihtsalt vaikne aeg või meditatsioon. Pärast seda aega, mida bahá'id nimetavad pühade ajal "pühendumise" ajaks, toimub kogukondlik arutelu. Siin võib arutada igasuguseid teemasid, mis on liikmetele olulised. Bahá'íd ütlevad, et see on "nõuandev" aeg, kus bahá'íd saavad üksteisega nõu pidada. Pärast seda on seltskondlik aeg, kus inimesed saavad jagada toitu, juua (mitte alkoholi) ja mõnikord on siin ka muusikat või näidendeid või ettekandeid või muud meelelahutust. See aeg on lihtsalt selleks, et selles linnas elavad bahá'íd saaksid üksteist tundma õppida ja paremini sõbruneda.

Templid ja Bahá'i keskused

Bahá'íd ei ole sageli ühte kohta, kus nad kokku saavad, välja arvatud suurtes linnades. Väiksemates kohtades saavad nad tavaliselt kokku üksteise majades. Mõnes suuremas linnas on "Bahá'í keskused", mida saab kasutada kogukonna koosolekuteks, tundideks või komiteede ja muude nõukogude koosolekuteks. (vt. institutsioonid allpool)

Väga vähestes linnades maailmas on bahá'i templid. Need templid on igal mandril.

Institutsioonid

Bahá'íd on organiseeritud ülemaailmseks kogukonnaks. Neil ei ole preestreid. Igaüks vastutab ise oma palve eest. Bahá'íd vastutavad ka ise oma pühade raamatute lugemise ja oma religiooni tundmaõppimise eest. Baha'iidid valivad oma kogukonnale juhte, kes aitavad korraldada oma tegevust, lahendavad liikmete vahelisi probleeme ja otsustavad asju, mis ei ole pühakirjadest ilmselged. Neid nimetatakse vaimseteks kogudusteks, kuid ühel päeval nimetatakse neid ka õiguskodudeks.

On olemas üks Õigluse Koda, mida bahá'íd nimetavad Ülemaailmseks Õigluse Kojaks, mis juhib kogu ülemaailmset bahá'í kogukonda. Bahá'íd valivad seda Õigluse Koda iga viie aasta tagant, kuid ainult üks kord aastas riiklikud ja kohalikud vaimulikud kogudused.