Teheran

Ajalugu

Teheran oli 9. sajandil hästi tuntud kui küla, kuid vähem tuntud kui Rhages (Ray) linn. Tänane Teheran asendab Iraani iidset pealinna Ray, mis hävitati mongolite poolt 1220. aastal pKr. ja mille varemed on Teheranist 6 km lõuna pool näha. 1869/70 pKr. omandas Teheran märkimisväärse prestiiži ja oli ümbritsetud 8 km pikkuse valliga, millel oli 12 väravat.

Safaviidide ajal lõi šahh Safi Teheranis sõjaväebaasi ja lasi sinna püstitada kaks suurt torni, mis said tuntuks kui Ghaleh Meydan ja Ghaleh Hessa. Karim Khan Zand elas Teheranis. 4 aastat. 18. sajandi alguses lasi Karim Khan Zand ehitada Teherani palee ja valitsusasutuse. Hiljem kolis ta oma valitsuse pealinna Shirazi.

Teheran sai Iraani pealinnaks 1795. aastal, kui Agha Mohammad Khanist sai kuningas. See on endiselt pealinn. Agha Mohammad khaani valitsemise ajal ehitati valitsuse peakorter Emam_zade Zaydist põhja poole. Agha Mohammad khaan sai Iraani kuningaks Khalvat Karimkhani palees Teheranis. Fath Ali šahhi valitsemise ajal lisandusid Soltani mošee, Abbas_abadi basaar ja Ilchi aed (tänase Venemaa saatkonna asukoht). Nasser_e_din_Shah muutis palee Teherani keskusest Sadabadisse. Ta muutis Teherani vaadet linnast kaasaegseks pealinnaks.

Venemaa saatkonnas Iraanis toimus Teherani konverents. Teherani konverents (koodnimega Eureka) oli Jossif Stalini, Franklin D. Roosevelti ja Winston Churchilli kohtumine 28. novembrist kuni 1. detsembrini 1943. aastal. Suurem osa sellest toimus Nõukogude saatkonnas Teheranis, Iraanis. See oli esimene Teise maailmasõja aegne konverents kolme suure riigi (Nõukogude Liidu, Ameerika Ühendriikide ja Ühendkuningriigi) vahel, kus Stalin osales. Teherani konverentsi eesmärk oli kavandada lõplikku sõja strateegiat natsi-Saksamaa ja tema liitlaste vastu. Arutelu puudutas peamiselt teise rinde avamist Lääne-Euroopas.

Aastatel 1980-88 rünnati Teherani Scud-rakettide ja õhurünnakutega. Pärast islamirevolutsiooni Iraanis ning Iraani ja Iraagi vahelise sõja ajal lahkusid paljud inimesed Teheranist. Viimastel aastatel lahkusid paljud Teheranis elanud kutselised inimesed Iraanist vabaduse ja parema elu nimel teistesse riikidesse. Liiklus, kuritegevus, narkootikumid ja vabaduse puudumine Teheranis on kõige olulisemad põhjused.

Teherani viimased linnapead

1. Mohammadbagher Ghalibaf
2. Mahmoud Ahmadinejad (Iraani president)
3. Mohammad Malekmadani
4. Morteza Alviri (Kargozaran Sazandegi partei liige)
5. Gholamhossein Karbaschi (Kargozaran Sazandegi partei esimees)
6. Mohmmadnabi Habibi (Islami Motalefeh partei praegune president)

Economy

Teheran on enamiku Iraani tööstuste ja teenuste keskus. Selle linna kaasaegsete tööstusharude hulka kuuluvad autode, elektroonika, relvade, tekstiili, suhkru, tsemendi ja kemikaalide tootmine. Teheran on ka vaipade ja mööbli müügi juhtiv keskus.

Kliima

Teherani kliima on poolkuiv (stepikliima) (Köppeni kliimaklassifikatsiooni järgi BSh). Suved on kuumad ja kuivad; talved on külmad ja mõõduka sademete hulgaga, mis langevad ka lume kujul. Kevad ja sügis on mõõdukate vihmadega mahedad. Kõrgeim registreeritud temperatuur oli 2017. aastal 54 °C ja madalaim registreeritud temperatuur oli 1972. aastal -36,0 °C (-32,8 °F).

Kohad

Selles suures linnas saab imetleda paljusid ajaloolisi vaatamisväärsusi, millest kõige kuulsamad on Sadabadi, Niavarani, Sahebqaranyyehi ja Golestani paleed, Seyyed Azizollahi mošee, Teherani suur basaar ja paljud muuseumid, nagu Reza Abbasi muuseum, Iraani vaibamuuseum, Abguineh (klaas ja keraamika) muuseum, Azadi muuseum jne. Teheranis on 740 parki.

Teherani ümbruses asuvad vaba aja veetmise ja spordikuurordid on Abali, Dizin, Gajereh ja Shemshaki suusajaamad, tammi veesuusajaam ning Darbandi ja Shemirani nõlvad.