Teheran: Iraani pealinn, geograafia, ajalugu ja olulisemad faktid

Avasta Teheran — Iraani pealinn: geograafia, ajalugu ja olulisemad faktid; rahvaarv, piirkonnad, kultuur ja praktiline teave nii reisijatele kui huvilistele.

Teheran (või Teheran, pärsia keeles تهران) on Iraani pealinn ja Teherani provintsi keskus. Teherani nime päritolu ei ole lõplikult selge; populaarne tõlgendus on, et sõna Teheran tähendab sooja mäenõlva. Linn asub Alborzi mäestiku jalamil, kõrgusel, mis keskmiselt jääb umbes 1 200–1 700 meetri vahele merepinnast.

Geograafia ja kliima

Teheran paikneb Iraani loode-keskosas, Alborzi mäestiku lõunamäestikus ja Tabari kõrbe (Kaspia mere oru) vahelisel alal. Selle asend põhjustab suurepäraseid vaateid mägedele, samas aga soodustab ka õhureostuse kogunemist ja ilmastikunähtuste varieeruvust. Teheranis valitseb peamiselt külm kuiva kliimatlähedane (kõrbelise ja mandrilise mõjuga): suved on kuivad ja kuumad (sageli üle 30 °C) ning talved jahedad kuni külmad, kohati lumesajuga mägialadel.

Ajalugu lühidalt

Kuigi ala on asustatud juba sajandeid, sai Teheran Iraani pealinnaks 18. sajandi lõpus, kui Qajari dünastia juht Agha Mohammad Khan Qajar valis linna 1796. aastal pealinnaks. 20. sajandil kasvas linn kiiresti, eriti Pahlavi dünastia ajal (1920.–1970. aastad), mil alustati ulatuslikku moderniseerimist ja linnaarendust. Pärast 1979. aasta islami revolution muutus Teheran riigi poliitiliseks, majanduslikuks ja kultuuriliseks keskuseks.

Rahvastik ja haldus

Teheran on üks suurimaid linnu Lähis-Idas ja Lääne-Aasias, ning on sageli nimetatud ka üheks maailma tihedaima asustusega megapoliseks. Linnas elab ligikaudu 8–9 miljonit inimest; suurlinnapiirkonna (metropol) elanike arv ulatub sõltuvalt allikast ligi 15 miljonini, mistõttu on Teheran ka üksi üks suurimaid linnu maailmas. Suurlinna halduslikku ala moodustavad mitmed maakonnad ja omavalitsusüksused — nende hulgas on Teheran, Shemiranat, Rey ja Islamshahr — ning linn jaguneb siseselt paljudeks munitsipaaldistriktideks.

Transport ja infrastruktuur

Teheranil on tihe maanteede võrgustik, mis ühendab linna ülejäänud riigiga. Linna teenindavad kaks suuremat lennujaama: rahvusvaheline Imam Khomeini ja vanem Mehrabad. Ühistranspordisüsteemi alustaladeks on bussid, metroo ja rongiliinid — Teherani metroosüsteem on ulatuslik ja see järjest laieneb, et vähendada liiklusummikuid. Samas on Teheran tuntud ka intensiivse liikluse ja pikaaegsete ummikute poolest.

Majandus, teadus ja haridus

Teheran on Iraani peamine tööstus-, kaubandus- ja finantskeskus. Linna majandus põhineb laialdastel sektoritel: tootmine (nt masinaehitus, keemia), ehitus, teenused ja kaubandus. Siin asuvad riigi peamised ministeeriumid, pangad ja ettevõtted. Teheranis on mitmeid kõrgkoole ja ülikoole, sealhulgas tuntud Teherani Ülikool, mis on oluliseks teadus- ja kultuurikeskuseks.

Kultuur ja vaatamisväärsused

Teheran pakub mitmeid muuseume ja ajaloolisi komplekse: näiteks Golestani palee, Rahvusmuuseum, Azadi (vabaduse) torn ning Milad torn, mis on üks linna silueti märgilisemaid ehitisi. Lisanduvad mitmed parkid, turud ja kultuuriasutused, mis peegeldavad nii Iraani ajalugu kui tänapäeva eluviisi.

Keskkond ja riskid

Teheran seisab silmitsi mitmete keskkonnaprobleemidega: õhusaaste (eriti talvekuudel), vee nappus mõnel perioodil ning halduslikud väljakutsed kiire kasvava linnakeskkonna teenindamisel. Lisaks asub piirkond aktiivse maavärinatsooni lähedal — Alborz ja ümbruskonna lõhed teevad linnast maavärinaohu all ning ehitiste vastupidavus on oluline teema.

Teheran ühendab iidse ajaloopärandi ja kaasaegse urbanismi väljakutsed: see on poliitiline ja kultuuriline keskpunkt, kus peegeldub Iraani mitmekesine ajalugu ja tänapäevane areng.

Ajalugu

Teheran oli 9. sajandil hästi tuntud kui küla, kuid vähem tuntud kui Rhages (Ray) linn. Tänane Teheran asendab Iraani iidset pealinna Ray, mis hävitati mongolite poolt 1220. aastal pKr. ja mille varemed on Teheranist 6 km lõuna pool näha. 1869/70 pKr. omandas Teheran märkimisväärse prestiiži ja oli ümbritsetud 8 km pikkuse valliga, millel oli 12 väravat.

Safaviidide ajal lõi šahh Safi Teheranis sõjaväebaasi ja lasi sinna püstitada kaks suurt torni, mis said tuntuks kui Ghaleh Meydan ja Ghaleh Hessa. Karim Khan Zand elas Teheranis. 4 aastat. 18. sajandi alguses lasi Karim Khan Zand ehitada Teherani palee ja valitsusasutuse. Hiljem kolis ta oma valitsuse pealinna Shirazi.

Teheran sai Iraani pealinnaks 1795. aastal, kui Agha Mohammad Khanist sai kuningas. See on endiselt pealinn. Agha Mohammad khaani valitsemise ajal ehitati valitsuse peakorter Emam_zade Zaydist põhja poole. Agha Mohammad khaan sai Iraani kuningaks Khalvat Karimkhani palees Teheranis. Fath Ali šahhi valitsemise ajal lisandusid Soltani mošee, Abbas_abadi basaar ja Ilchi aed (tänase Venemaa saatkonna asukoht). Nasser_e_din_Shah muutis palee Teherani keskusest Sadabadisse. Ta muutis Teherani vaadet linnast kaasaegseks pealinnaks.

Venemaa saatkonnas Iraanis toimus Teherani konverents. Teherani konverents (koodnimega Eureka) oli Jossif Stalini, Franklin D. Roosevelti ja Winston Churchilli kohtumine 28. novembrist kuni 1. detsembrini 1943. aastal. Suurem osa sellest toimus Nõukogude saatkonnas Teheranis, Iraanis. See oli esimene Teise maailmasõja aegne konverents kolme suure riigi (Nõukogude Liidu, Ameerika Ühendriikide ja Ühendkuningriigi) vahel, kus Stalin osales. Teherani konverentsi eesmärk oli kavandada lõplikku sõja strateegiat natsi-Saksamaa ja tema liitlaste vastu. Arutelu puudutas peamiselt teise rinde avamist Lääne-Euroopas.

Aastatel 1980-88 rünnati Teherani Scud-rakettide ja õhurünnakutega. Pärast islamirevolutsiooni Iraanis ning Iraani ja Iraagi vahelise sõja ajal lahkusid paljud inimesed Teheranist. Viimastel aastatel lahkusid paljud Teheranis elanud kutselised inimesed Iraanist vabaduse ja parema elu nimel teistesse riikidesse. Liiklus, kuritegevus, narkootikumid ja vabaduse puudumine Teheranis on kõige olulisemad põhjused.

Teherani viimased linnapead

1. Mohammadbagher Ghalibaf
2. Mahmoud Ahmadinejad (Iraani president)
3. Mohammad Malekmadani
4. Morteza Alviri (Kargozaran Sazandegi partei liige)
5. Gholamhossein Karbaschi (Kargozaran Sazandegi partei esimees)
6. Mohmmadnabi Habibi (Islami Motalefeh partei praegune president)

Economy

Teheran on enamiku Iraani tööstuste ja teenuste keskus. Selle linna kaasaegsete tööstusharude hulka kuuluvad autode, elektroonika, relvade, tekstiili, suhkru, tsemendi ja kemikaalide tootmine. Teheran on ka vaipade ja mööbli müügi juhtiv keskus.

Teherani rahvaarvu kasv

Kohad

Selles suures linnas saab imetleda paljusid ajaloolisi vaatamisväärsusi, millest kõige kuulsamad on Sadabadi, Niavarani, Sahebqaranyyehi ja Golestani paleed, Seyyed Azizollahi mošee, Teherani suur basaar ja paljud muuseumid, nagu Reza Abbasi muuseum, Iraani vaibamuuseum, Abguineh (klaas ja keraamika) muuseum, Azadi muuseum jne. Teheranis on 740 parki.

Teherani ümbruses asuvad vaba aja veetmise ja spordikuurordid on Abali, Dizin, Gajereh ja Shemshaki suusajaamad, tammi veesuusajaam ning Darbandi ja Shemirani nõlvad.

Roheline palee Sadabadis

Otsing