Franklin Delano Roosevelt (30. jaanuar 1882 – 12. aprill 1945) oli Ameerika Ühendriikide 32. president alates 1933. aastast kuni oma surmani 1945. aastal. Ta oli presidendina üle 12 aasta ja suri vahetult pärast oma neljanda ametiaja algust; tema ametiaeg on pikim USA ajaloos. Pärast tema surma jõustus kahekümne teine seadusemuudatus, mis piirab presidendi ametiaegu. Enne presidendiks saamist oli ta aastatel 1929–1932 New Yorgi kuberner, aastatel 1913–1920 Ameerika Ühendriikide mereväe abiminister ja New Yorgi osariigi senaator.

Varajane elu ja poliitiline tõus

Franklin D. Roosevelt sündis jõukatest ja mõjukatest peredest ning sai Harvardi ülikoolis kõrghariduse. Ta alustas avalikku karjääri New Yorgi osariigi senatis (1910–1913) ja teenis seejärel pikka aega Ameerika mereväe abiministrina, kus ta sai kogemusi riigihalduse ja rahvusliku julgeoleku valdkondades. 1920. aasta demokraatide kandidaadina kandideeris ta asepresidendiks, kuid erakond kaotas üldvalimised.

Polio ja isiklik vastupidavus

1921. aastal haigestus Roosevelt poliomüeliiti, mille tagajärjel jäi ta osaliselt halvatuks ja pidi kasutama jalatoetusi või ratastooli. See haigus muutis tema eraelu ja avaliku kuvandi, kuid ei takistanud tema poliitilist tõusu. Ta töötas teadlikult selle nimel, et näida avalikkusele jõuline ja enesekindel, ning tema naine Eleanor Roosevelt mängis selles abistavas ja avaliku suhtluse rollis olulist osa.

New Deal — sotsiaal- ja majandusreformid

Roosevelti presidendiks valimine 1932. aastal toimus suures majanduslikus kriisis — Suures depressioonis. Tema vastus sellele kriisile oli ulatuslik reformipakett, mida hakati kutsuma New Dealiks. Peamised eesmärgid olid rahuturu stabiliseerimine, töökohtade loomine ja vaesuse vähendamine. Olulised algatused ja seadused New Deali perioodist:

  • Finantssüsteemi stabiliseerimine: pankade sulgemised ja reformid, föderaalse hoiuste kindlustuse laiendamine.
  • Sotsiaalkindlustus: 1935. aasta Social Security Act lõi pensionisüsteemi ja töötuabiraha alustalad.
  • Tööprogrammid ja avaliku sektori tööd: Civilian Conservation Corps (CCC), Works Progress Administration (WPA) ja teised projektid andsid tööd miljonitele inimestele.
  • Elektrit ja arendustööd: Tennessee Valley Authority (TVA) näide piirkondlikust arendusprogrammist.
  • Töõiguse tugevdamine: Wagner Act toetas ameteühingute õigusi.

New Dealiga kaasnesid ka vastuolud: osa programmidest tunnistati kohtus põhiseadusega vastuolus olevaks, ja 1937. aastal püüdis Roosevelt laiendada ülemkohtu liikmete arvu (nn court‑packing), mis tekitas tugevat kriitikat ja takistas mõningaid tema edasisi ettepanekuid.

Kõne- ja juhtimisstiil — "fireside chats"

Roosevelt kasutas raadios korrapäraseid otseühendusi, nn "fireside chats", et selgitada oma poliitikat rahvale otse, lihtsas keeles ja rahustaval toonil. See viis tema populaarsuse tõusuni ja aitas tugevdada rahva usaldust valitsuse vastu rasketel aegadel.

Teine maailmasõda ja rahvusvaheline juhtimine

Kuigi Roosevelt oli alguses vastumeelne otsest sõjalisse sekkumisse, viisid 1930. ja 1940. aastate rahvusvahelised pinged ja Ühendriikide huvid lõpuks riigi Teise maailmasõtta (pärast Pearl Harbori rünnakut 1941). Roosevelt mängis võtmerolli liitlaste strateegilise koostöö kujundamisel, osaledes suurte juhtide (näiteks Winston Churchill ja Joseph Stalin) mittedel koosolekutel — oluliseks koosolekuks sai 1945. aasta Yalta konverents, kus arutati pärastsõjalisi lahendusi. Tema poliitika aitas mobiliseerida Ameerika majandust ja sõjalisi ressursse ning tema juhtimine oli määrav liitlaste võidus.

Isiklik elu ja partnerlus Eleanoriga

Eleanor Roosevelt oli omaette mõjukas poliitiline ja sotsiaalne figuur — ta tegeles inimõiguste, töötingimuste ja naiste õiguste küsimustega ning suurendas presidendi administratsiooni avaliku poliitika mõjuvõimu. Nende koostöö oli Rooseveltide poliitilises elus oluline tegur.

Pärand ja hinnang

Roosevelt jäi ajalukku kui üks mõjukamaid Ameerika riigijuhte 20. sajandil: tema valitsus suurendas föderaalse valitsuse rolli majanduses ja sotsiaalsüsteemis, lõi püsivaid sotsiaalseid ja finantsilisi institutsioone ning muutis Demokraatliku Partei koalitsiooni — töölised, linnainimesed ja paljud vähemusrühmad hakkasid püsivalt toetama demokraate.

Samas kriitikud osutavad, et tema poliitika tõi kaasa ülemäärase valitsuse võimu ja administratiivse laienemise. Tema ettevõtmised kohtusid ka konstitutsioonilise piiritlemise ja ülemkohtu vastuseisuga.

Surm ja järelmõjud

Roosevelt suri 12. aprillil 1945 Georgias Warm Springsis ajurabandusse (stserebraalne hemorraagia) – see leidis aset lühikest aega pärast tema neljanda ametiaja algust. Tema surm ja pikad ametiajad viisid hiljem USA-sse vastava piirangu kehtestamiseni: kahekümne teine seadusemuudatus kehtestati, et keegi ei saa olla valitud presidendiks rohkem kui kaks korda.

Järeldus

Franklin D. Roosevelt on ajalooliselt hinnatud kui kriisiolukordade juht ja reformija, kelle tegutsemine võttis suurt osa Ameerika 20. sajandi poliitilisest ja sotsiaalsest suunast. Tema poliitiline pärand — Social Security, suurem föderaalne sekkumine majandusse, sõjaline juhtimine Teises maailmasõjas ning uus poliitiline koalitsioon — on püsivalt mõjutanud Ameerika Ühendriike.