Franklin D. Roosevelt

Franklin Delano Roosevelt (30. jaanuar 1882 - 12. aprill 1945) oli Ameerika Ühendriikide 32. president alates 1933. aastast kuni oma surmani 1945. aastal. Ta oli presidendina 12 aastat, suri vahetult pärast oma 4. ametiaja algust, mis on kõige pikem ametiaeg, mida ta on kunagi ametis olnud. Pärast tema surma jõustus kahekümne teine seadusemuudatus. See piiras seda, kui kaua keegi võib olla president. Enne presidendiks saamist oli ta aastatel 1929-1932 New Yorgi kuberner, aastatel 1913-1920 Ameerika Ühendriikide mereväe abiminister ja New Yorgi osariigi senaator.



Perekond

Tema isa James Roosevelt ja ema Sara Delano olid mõlemad vanadest rikastest New Yorgi perekondadest, vastavalt hollandi ja prantsuse päritolu. Franklin oli nende ainus laps. Tema isapoolne vanaema Mary Rebecca Aspinwall oli USA viienda presidendi James Monroe'i abikaasa Elizabeth Monroe'i esimene nõbu.

Üks tema esivanematest oli John Lothropp, kes oli ka Benedict Arnoldi ja Joseph Smithi jr. esivanem. Üks tema kaugematest sugulastest ema poolt on kirjanik Laura Ingalls Wilder. Tema emapoolne vanaisa Warren Delano II, Mayfloweri reisijate Richard Warreni, Isaac Allertoni, Degory Priesti ja Francis Cooke'i järeltulija, teenis kaheteistkümne aasta jooksul Hiinas Macao, Kantoni ja Hongkongi teekaubanduses üle miljoni dollari, kuid pärast Ameerika Ühendriikidesse naasmist kaotas ta kõik selle 1857. aasta paanikas.

1860. aastal tuli ta tagasi Hiinasse ja teenis varanduse kurikuulsas, kuid väga tulusas oopiumikaubanduses, tarnides Ameerika Ühendriikide sõjaministeeriumile Ameerika kodusõja ajal oopiumil põhinevaid ravimeid. Ta on teise Ameerika Ühendriikide presidendi Theodore Roosevelti viienda sugulase ja õepoja. Tema 5. sugulane oli Eleanor Roosevelt, kes oli ka tema lesk. Rooseveltil oli kunagi suhe oma naise sekretäriga ja hiljem vältis temaga kohtumist, et kaitsta oma poliitilist karjääri.



Varajane elu

Franklin Delano Roosevelt sündis 30. jaanuaril 1882 New Yorgis Hudsoni orus asuvas Hyde Parki linnas. Kui Roosevelt oli viieaastane, viis isa ta president Grover Clevelandi juurde. President ütles talle: "Mu väike mees, ma esitan sulle kummalise soovi. See on, et sinust ei saaks kunagi Ameerika Ühendriikide presidenti." Rooseveltist sai Ameerika ajaloo kõige kauem ametis olnud president.



Varajane poliitiline karjäär

Roosevelt oli Woodrow Wilsoni ajal Ameerika Ühendriikide mereministri assistent. Ta nimetati 1920. aastal James M. Coxi alluvuses asepresidendikandidaadiks. Cox ja Roosevelt kaotasid Warren Hardingile ja Calvin Coolidge'ile.

1921. aastal haigestus Roosevelt poliomüeliiti, mis halvab inimesi. Ta ei kõndinud enam kunagi, kuid Roosevelt jäi füüsiliselt vormis, olles innukas ujuja. Rooseveltist sai halvavate haiguste meditsiiniuuringute ja ravi eestkõneleja, kuid hoidis oma haigust avalikkuse eest võimalikult palju varjatud, kartes diskrimineerimist. Tema puue ei piiranud tema poliitilist karjääri; Roosevelt valiti 1928. aastal New Yorgi kuberneriks. Tema abikaasa Eleanor Roosevelt aitas tema karjäärile kaasa, reisides ja kohtudes inimestega, kui Roosevelt ei saanud. Ta sai kuulsaks kui tema silmad ja kõrvad, kohtudes tuhandete tavaliste inimestega ja tuues nende mured Roosevelti ette.



Eesistujariik

Roosevelt võitis valimised ebapopulaarse ametisoleva (tollase presidendi) Herbert Hooveri vastu ja sai presidendiks 1933. aasta alguses.

Ta käivitas hulga populaarseid programme, mida tuntakse New Deal'i nime all, et võidelda Suure majanduslanguse vastu. New Deal andis inimestele tööd teede, sildade, tammide, parkide, koolide ja muude avalike teenuste ehitamiseks. Samuti lõi ta sotsiaalkindlustuse, sundis panku kindlustama oma kliente, andis abivajajatele otsetoetust ja tegi majandusele palju regulatsioone. Tänu sellele valiti ta 1936. aastal suure võidu korral uuesti ametisse ja jätkas New Deali elluviimist. Ameerika Ühendriigid ei taastunud Suurest majanduslangusest täielikult enne Teise maailmasõja algust.

1939. aastal sai Rooseveltist esimene Ameerika Ühendriikide president, kes esines televisioonis. Roosevelt valiti 1940. aastal kolmandaks ametiajaks. Ta andis sel ajal Teises maailmasõjas võitlevatele liitlastele relvi ja raha laenutus- ja rendiprogrammi raames, kuid Ameerika Ühendriigid olid sõjas tehniliselt endiselt neutraalsed.

Sõda

7. detsembril 1941 alustas Jaapan rünnakut Pearl Harbori sõjaväebaasi vastu Hawaiil. 8. detsembril kuulutas Ameerika Ühendriikide kongress Jaapani impeeriumile sõja. See sõnastati tund aega pärast Roosevelti kuulsat põrgulikku kõnet. Pärast deklaratsiooni kuulutasid Jaapani liitlased Saksamaa ja Itaalia Ameerika Ühendriikidele sõja. See tõi Ameerika Ühendriigid täielikult Teise maailmasõja.

Roosevelt allkirjastas ka korralduse, mis lubas jaapani ameeriklaste saatmist internatsioonilaagritesse vastu nende tahtmist. Veel presidendina suri ta 12. aprillil 1945. Presidendiks sai asepresident Harry Truman. Teine maailmasõda jätkus veel peaaegu neli kuud, kuid liitlaste võit oli juba kindel.

Ajaloolased peavad teda üldiselt üheks parimaks USA presidendiks, sest ta suutis toime tulla depressiooni ja maailmasõja keeruliste väljakutsetega.

"Kuupäev, mis jääb häbiväärseks"

Kõne osa kuulsa fraasiga. (168 KB, ogg/Vorbis formaadis).


Probleemid selle faili kuulamisega? Vaata meediaabi.



Galerii

·        

Ametlik portree, 18-aastane, Grotonis, Massachusettsis

·        

Jalta konverents veebruar 1945 Sõjaministeeriumi ametliku fotograafi tehtud, Ühendkuningriik

·        

USA Rahvusarhiivist.



Seotud leheküljed




AlegsaOnline.com - 2020 / 2023 - License CC3